Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-13-25948

Menetluskulude jaotus ja kindlaks määramine Jätta menetluskulud kostja XXX kanda. Hageja menetluskulud summas 325 eurot koosnevad maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivust 51.76 eurot, hagiavalduse esitamisel täiendavalt tasutud riigilõivust 123.24 eurot ja õigusabi kuludest 150 eurot. Edasikaebamise kord Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud kautsjon eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr aktsiaselts Swedbank – EE062200221059223099; aktsiaselts SEB Pank – EE571010220229377229; aktsiaselts Nordea Bank – EE221700017003510302; aktsiaselts Danske Bank – EE513300333522160001. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 142 lg 2 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

2-13-25948 TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hageja esitas Harju Maakohtule hagiavalduse Nordea Finance Eesti aktsiaseltsi, XXX ja XXX osaühingu vahel 13.08.2007 sõlmitud liisingulepingust nr XXX tuleneva võlgnevus kostjalt XXX välja mõistmiseks. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud 25.04.2014 korterinaabri Anne Kaunispaik kaudu TsMS § 322 lg 1 kohaselt. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Juhindudes TsMS § 1741 lõikest 3 kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on koos hagiavaldusega esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 175 euro väljamõistmiseks, mis koosneb maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivust 51.76 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt tasutud riigilõivust 123.24 eurot, ning õigusabikulude 150 eurot väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja esindaja lepingulise esindaja kulud on TsMS § 175 lg 1 kohaselt lubatud ulatuses ja põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus TsMS § 162 lg 1 ja § 175 lg 1 alusel kostjalt välja hageja kasuks riigilõivu summas 175 eurot ja õigusabi kulud 150 eurot. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.