KÜ Läänemere 38 hagi JS vastu 2020,16 euro saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10. veebruari 2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KÜ Läänemere 38 apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
434,13 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: KÜ Läänemere 38 (registrikood 80027094), esindaja Irina Reva Kostja: JS (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja Jelena Drozdova
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 10. veebruari 2014 otsus osaliselt, so osas, millega kohus jättis välja mõistmata võla 120,10 euro suuruses summas ja menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt täiendavalt välja 120,10 eurot ja jaotada teisiti menetluskulud. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Kohtuotsuse tervikresolutsioon sõnastada järgmiselt: 3.1.Rahuldada KÜ Läänemere 38 hagi JS vastu osaliselt. 3.2.Välja mõista JS-lt KÜ Läänemere 38 kasuks võlgnevus 1715,13 eurot.
Jätta maakohtu ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskuludest 15% KÜ Läänemere 38 kanda ja 85% JS kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.KÜ Läänemere 38 esitas 14.03.2012 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse JS-lt võla väljamõistmiseks. Makseettepanekule esitatud vastuväite tõttu anti asi 21.05.2012 määrusega üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.14.06.2012 esitas KÜ Läänemere 38 Harju Maakohtule hagi JS võla 2172,88 euro saamiseks. Hagi põhjenduste kohaselt on kostja Tallinnas, XXXXXXXXX XXX XXXXX asuva korteriomandi omanik ja korteriühistu liige. Kostja ei ole talle osutatud kommunaalteenuste ja majandamiskulude eest tähtaegselt ja täielikult tasunud. Kostja võlgneb 01.06.2012 seisuga hagejale perioodi 01.03.2009 - 31.05.2012 eest 2172,88 eurot. Viivise arvestus on peatatud kostja avalduse alusel aprillist 2012.
3.14.11.2013 kohtuistungil loobus hageja osaliselt nõudest, summas 143,72 eurot, mis on tsiviilasjas nr 2-06-13600 välja mõistetud viivis. Hageja palus hagi rahuldada 2029,16 euro suuruses. Kostja vastuväited
4.Kostja seisukohad olid vastuolulised. Esmalt oli kostja seisukohal, et tal ei ole hageja ees võlgnevust, vaid ettemaks. Kostja ei kasuta sooja vett, tal on boiler. Kostja kasutab umbes 3 m3 külma vett. Kui kostja viibis välismaal, siis märkis ta arveid makstes makse selgitusse, et maksab 3 m3 vee eest. Vahel tasus kostja arve suuremas summas kui hageja arve esitas, mõnikord vähem. Kostja ei oska öelda, millisest ajast hakkas ta märkima makse selgitusse tarbitud vee kogust. Kostja leiab, et ta tarvitas keskmiselt 3 m3 vett kuus nendel kuudel, mille eest esitatud arvetel on veetarbimine märgitud „0“. Kuni juulini 2011 tarvitas kostja ainult külma vett ja keskmiselt 3 m3 kuus. Kostja ei ole nõus remondifondi suurusega, kuna korteris oli probleeme lekkega. Samuti ei ole osaliselt nõus hoolduskulude summaga. Kostja tunnistab võlgnevust 100 eurot. Kostja ei ole nõus arvetel toodud tariifidega ja arvele lisatud kohtutäituri tasuga. Ta ei ole nõus maksma üldelektri ja -vee eest. Osaliselt kostja arveid ei tunnista, osaliselt on arved õiged.
Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
5.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võla 1595,03 eurot. Menetluskulud jättis kohus poolte enda kanda.
6.Pooled ei vaidle selle üle, et hagiavalduses märgitud võlgnevuse tekkimise perioodil 01.03.2009 - 31.05.2012 oli kostja Tallinnas, XXXXXXXXX XXX XX-XXX korteri omanik, majas on loodud korteriühistu ja kostja oli selle liikmeks. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja kui korteriühistu liige oli vaidlusalusel perioodil kohustatud tasuma hageja poolt nõutud ulatuses remondifondi, Tallinna Kütte võlgnevuse, vee ja elektri eest.
7.Kohus juhindus otsuse tegemisel KÜS § 151 lg-test 1 ja 2 ning tuvastas, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista arvetel märgitud tasu vee kasutamise eest, hoolduskulud, remondifondi kulu, küttekulu võlg, veekao ja üldelektri tasu. Kostja põhivõlgnevus hageja ees on 1595,03 eurot. Kostjal ettemaksu ei ole, kuid hageja arvestustes oli eksimusi. Põhjendatud ei ole arvetel märgitud viivise väljamõistmine, sest hagi on esitatud põhivõla saamiseks. Arvetel märgitud viivist ei saa lugeda põhivõlgnevuse hulka. Samuti ei ole hageja viivisearvestust välja toonud, ega näidanud, kuidas arvutati võlgnevuselt viivist. Kostjalt tuleb välja mõista 1595,03 eurot.
8.TsMS § 162 lg 4 alusel jättis kohus menetluskulud poolte enda kanda, kuna hageja esitatud arvetes esinesid sellised eksimused, mis tekitasid kostjas põhjendatult segadust. Samuti nähtub asja materjalidest, et kostja on korduvalt pöördunud juhatuse poole selgituste saamiseks ja palunud koopiaid korteriühistu üldkoosolekute väljavõtetest, kuid kostja pöördumistele ei ole reageeritud või ei ole kostja juhatus kirjalikke dokumente vastu võtnud. Seega olid põhjendatud kostjal tekkinud küsimused, millest lähtuvad hageja arvestuse alused. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
9.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti hagi rahuldamata võlgnevuse 120,10 euro ulatuses, viivise 314,03 euro ulatuses ja menetluskulude jaotuse osas ning teha uus otsus, millega mõista kostjalt täiendavalt välja 434,13 eurot ja jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
10.Kohus eksis arvestustega võlgnevuse suuruse kindlaksmääramisel ja tuli seetõttu valele järeldusele, et kostja võlg on 120,10 eurot väiksem. Ebaõiged on kohtuotsuses märgitud arvete nr-d 38102/12-2009, 38102/01-2011, 38102/02-2011 ja 38102/03-2011 järgi käsitletud summad. Alates aprillist lisandus 2011.a arvetel arvetele kütte ümberarvestamise tasu, mille tasumise kohustusega kohus nõustus, kuid seda summat, igakuiselt 11,24 eurot, arvestusse ei lisanud. Seetõttu on ebaõigesti kajastatud võlgnevuste summad arvetel nr-d 38102/04-2011, 38102/05-2011, 38102/062011,38102/07-2011, 38102/08-2011, 38102/10-2011, 38102/11-2011, 38102/122011, 38102/01-2012, 38102/02-2012, 38102/03-2012, 38102/04-2012 ja 38102/052012. Kui kohus oleks arvetel märgitud summasid kajastanud õigesti, oleks ta pidanud tuvastama, et kostja põhivõlg hageja ees on 1715,13 eurot, mitte 1595,03 eurot.
11.Kohus hindas viivise osas valesti hageja poolt esitatud tõendit võlgnevuse suuruse arvestamise kohta (I kd lk 27) ja ei arvestanud otsuse tegemisel hageja poolt antud selgitusi. Viivised arvestati kostjale kuue kuu jooksul ajavahemikust oktoober 2011.a. kuni märts 2012.a. Kostja avalduse alusel otsustati peatada viivise arvestus kuni kohtuvaidluse lahendamiseni. Arvestatud viivis 314,03 eurot oli tasutud kostja poolt laekunud summade arvelt. Seega kostjalt nõutav põhivõlgnevus ühistu ees suureneb 314,03 euro võrra. Hagiavalduse esitamise ajaks olid kostja kohustused ühistu ees ainult põhikohustuse täitmata jäänud osas. Kostja ei esitanud viivise arvestuse või tasumise kohta vastuväiteid. Hagiavalduses tõi hageja viivisearvestuse välja, arvestades viivist
0,07 % tasumata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest maksmise kuule järgneva kuu esimesest päevast arvates. Eeltoodust tulenevalt ei ole õigustatud kohtu järeldus, et arvetel märgitud viivise väljamõistmine ei ole põhjendatud. Kostja kohustusi hageja ees tuleb suurendada 314,03 euro võrra.
12.Menetluskulude jaotus ei ole õiglane. Jääb arusaamatuks, millised eksimused arvetes esinesid. Ainukene ebatäpsus nõude esitamisel oli selles, et nõudele lisati juba varem välja mõistetud, kuid tasumata võlgnevus tsiviilasjas nr 2-06-13606 tehtud otsuse järgi. Menetluse käigus hageja loobus sellest.
13.Ebaõige on ka kohtu seisukoht, nagu ei oleks kostja pöördumistele reageeritud ja temalt dokumente vastu võetud. Vastupidi, hageja selgitas ja arutas kostja esindajaga kõiki esilekerkinud probleeme. Jääb arusaamatuks, milles seisneb kostjalt kulude väljamõistmise äärmine ebaõiglus või ebamõistlikkus TsMS § 162 lg 4 tähenduses.
14.Arvestades sellega, et hageja proovis lahendada olukorda kohtuväliselt, tegi ettepaneku lõpetada menetlus kompromissiga, peatas viivise arvestuse asja lahendamiseni kohtu poolt ja maakohus rahuldas hagi 78 % ulatuses, ei ole õiglane jätta menetluskulusid poolte endi kanda. Kostja ei tasunud tahtlikult ja pikema aja jooksul makseid ja teised ühistu liikmed, kellest üle 25 % on pensionärid, on sunnitud põhjendamatult kandma menetluskulusid. See ei ole mõistlik ega põhjendatud. Menetluskulud tuleks jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
15.Kostja apellatsioonkaebusele ei vastanud. Ringkonnakohtu seisukoht
16.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega kohus jättis osaliselt, so 120,10 euro ulatuses võlanõude rahuldamata ja menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab lisaks maakohtu poolt väljamõistetule kostjalt välja 120,10 eurot ja jaotab teisiti menetluskulud. Muus osas tuleb jätta maakohtu otsus muutmata. Hageja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Kohtuotsus on jõustunud osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja võlg 1595,03 eurot, kuna selles osas ei ole otsust vaidlustatud.
17.Esmalt märgib ringkonnakohus, et hageja ei esitanud kohtule korrektset hagiavaldust, millest nähtuks, millest tema nõue koosneb, st millised konkreetsed majandamiskulud, kui suures ulatuses ja millisel ajavahemikul on kostja jätnud tasumata ning milliste võlgnevuste katteks on kostja tasutud summasid arvestatud. Ainuüksi arvete mittetasumisele hageja tugineda ei saa, sest arvete esitamisest korteriühistu liikmele kohustusi ei teki. Kuna kostja ei vaielnud paljudel arvetel kajastatud summade õigsusele vastu ja maakohus tegi nendele märgitud andmete alusel otsuse, rahuldades hagi 78% ulatuses ja kostja ei ole kohtuotsust vaidlustanud, peab ringkonnakohus võimalikuks kontrollida maakohtu otsuse õigsust põhivõla osas samal viisil, sest hageja on selles osas maakohtu otsuse vaidlustanud põhjusel, et kohus arvestas võlasumma välja valesti.
18.Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et arve nr 38102/12-2009 järgi jäi kostjale võlg 6928,80 krooni (442,83 eurot), mitte 5444,90 krooni (398,99 eurot), nagu märkis otsuses maakohus. See eksimus ei muuda aga maakohtu otsust ebaõigeks, sest järgmise arve nr 38102/01-2010 arvestuses on kohus märkinud õigesti, et kuu eest tasumisele kuuluv summa 2019,10 krooni koos eelmise perioodi võlgnevusega on 8947,90 krooni (6928,80+2019,10).
19.Samuti on õige, et arve nr 38102/01-2011 arve summa ei olnud 149 eurot, vaid 149,34 eurot. Arve nr 38102/02-2011 järgi kuulus tasumisele 146,39 eurot, mitte 162,76 eurot, nagu märkis maakohus, koos eelmise perioodi võlgnevusega on tasumisele kuuluv õige
summa 1104,69 eurot, mitte maakohtu märgitud 1121,06 eurot, mis jäi ka sellest kuust võlgnevuseks. Arve nr 38102/03-2011 järgi tuli tasuda 162,76 eurot, mitte 134,49 eurot, nagu märkis maakohus, koos eelmise perioodi võlgnevusega on õige summa 1267,45 eurot, mitte 1255,55 eurot, kostjalt laekus 50 eurot ja võlaks jäi 1217,45 eurot, mitte 1205,55 eurot.
20.Maakohus tuvastas otsuses (alajaotus AS Tallinna Küte võlg), et kostjal oli kohustus maksta kütte ümberarvestamise tasu kokku 9 kuu eest 101,16 eurot (so ühes kuus 11,24 eurot). Nimetatud summad kajastusid arvetel eraldi real alates aprillist 2011.a esitatud arvetel, kuid kohus jättis need ekslikult võlaarvestusest välja ja see viis ebaõige põhivõla suuruse tuvastamiseni. Seetõttu tuleb lugeda õigeks järgmised summad: arve nr 38102/04-2011 – summas 145,73 eurot (mitte 134,49), koos eelmise perioodi võlgnevusega õige summa 1363,18 eurot (mitte 1340,04, laekumine puudub, jäi võlg 1363,18 eurot (mitte 1340,04); arve nr 38102/05-2011 – summas 113,22 eurot (mitte 101,98), koos eelmise perioodi võlgnevusega õige summa 1476,40 eurot (mitte 1442,02), kostjalt laekus 453,04 eurot, jäi võlg 1023,36 eurot (mitte 988,98); arve nr 38102/06-2011 – summas 152,81 eurot (mitte 141,57), koos eelmise perioodi võlgnevusega õige summa 1176,17 eurot (mitte 1130,55), kostjalt laekus 235,91 eurot, jäi võlg 940,26 eurot (mitte 894,64); arve nr 38102/07-2011 – summas 653,39 eurot (mitte 642,15), koos eelmise perioodi võlgnevusega õige summa 1593,65 eurot (mitte 1536,79), laekumine puudub, jäi võlg 1593,65 eurot (mitte 1536,79); arve nr 38102/082011 – summas 74,62 eurot (mitte 63,38), koos eelmise perioodi võlgnevusega õige summa 1668,27 eurot (mitte 1600,17), laekumine puudub, jäi võlg 1668,27 eurot (mitte 1600,17); arve nr 38102/09-2011 – summas 77,51 eurot (mitte 66,27), koos eelmise perioodi võlgnevusega õige summa 1745,78 eurot (mitte 1666,44), kostjalt laekus 122,75 eurot, jäi võlg 1623,03 eurot (mitte 1543,69); arve nr 38102/10-2011 – summas 70,07 eurot (mitte 58,83), koos eelmise perioodi võlgnevusega 1693,10 (mitte 1602,52), laekumine puudub, jäi põhivõlg 1693,10 eurot (mitte 1602,52); arve nr 38102/11-2011 – summas 107,23 eurot (mitte 95,99), koos eelmise perioodi võlgnevusega 1693,10 (mitte 1698,51), millest on maha arvestatud 7,7 m3 veekulu 39,80 euro eest, seega koos eelmise perioodi võlgnevusega kuulus kostja poolt tasumisele 1760,53 eurot (mitte 1579,71), kostjalt laekus 79 eurot, jäi võlg 1681,53 eurot (mitte 1500,71); arve nr 38102/12-2011 – summas 133,32 eurot (mitte 122,08), koos eelmise perioodi võlgnevusega 1814,85 eurot (mitte 1622,79 eurot), kostjalt laekus 96 eurot, jäi võlg 1718,85 eurot (mitte 1526,79); arve nr 38102/01-2012 – summas 142,41 eurot, koos eelmise perioodi võlgnevusega 1861,26 (mitte 1669,20), kostjalt laekus 112,85 eurot ja jäi võlg 1748,41 eurot (mitte 1556,35); arve nr 38102/02-2012 – summas 193,54 eurot, koos eelmise perioodi võlgnevusega 1941,95 eurot, laekumine puudub, jäi võlg 1941,95 eurot (mitte 1749,89); arve nr 38102/03-2012 – summas 189,62 eurot, koos eelmise perioodi võlgnevusega 2135,57 eurot (mitte 1741,08), kostjalt laekus 198,43 eurot, jäi võlg 1933,14 eurot (mitte 1741,08); arve nr 38102/04-2012 – summas 146,29 eurot (mitte 142,41), koos eelmise perioodi võlgnevusega 2079,43 eurot (mitte 1883,49), kostjalt laekus 202 eurot, jäi võlg 1877,43 eurot (mitte 1681,49); arve nr 38102/05-2012 – summas 117,70 eurot (mitte 193,54), koos eelmise perioodi võlgnevusega 1995,13 eurot (mitte 1875,03), kostjalt laekus 280 eurot, jäi võlg 1715,13 eurot (mitte 1595,03). Arvete nr 38102/04-2012 ja 38102/05-2012 osas maakohtu poolt märgitud kuus osutatud teenuste eest maksmisele kuuluvad summade osas (vastavalt 142,41 ja 193,54 eurot), mille alusel kohus nimetatud summad märkis. Arvetel selliseid summasid ei ole (I kd lk 41, 42). Summa 142,41 eurot on tegelikult 2012.a jaanuarikuu arvel ja 193,54 eurot veebruarikuu arvel (I kd lk 44,45).
21.Kütte eest täiendavalt tasumisele kuulunud summade arvestamata jätmise ja ebaõigete arvandmete kasutamise tõttu leidis maakohus ebaõigesti, et kostja põhivõlg on 1595,03 eurot. Õige põhivõla summa on 1715,13 eurot, mille kostja peab hagejale tasuma. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja mõista 120,10.
22.Maakohus leidis õigesti, et hageja ei ole viivisenõuet esitanud. Ringkonnakohus ei korda selles osas maakohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus ei kuulu selles osas rahuldamisele.
23.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et hageja seisukoht viivisevõla osas on apellatsioonkaebuses vastuoluline. Kaebuse esimesel leheküljel märgib hageja, et ta vaidlustab kohtuotsuse muu hulgas osas, millega jäeti rahuldamata tema nõue viivise 314,03 saamiseks. Samas märgib ta kaebuse lk 6, et viivis on kostja poolt tasutud kostjalt laekunud summade arvel ja selle summa võrra tuleks põhivõlga suurendada.
24.Kuigi VÕS § 88 lg 8 järgi võib sissenõudja lugeda tasutud summade arvel esmajärjekorras kaetuks viivisevõlad, ei võimalda asja materjal teha järeldust, et hageja antud juhul nii toimis. Hagiavalduses hageja sellele viitavatele asjaoludele ei tuginenud ja vastavaid tõendeid ei esitanud, mille alusel saaks teha järeldusi selle kohta, millise tasutud summaga milline osa võlast kaetuks loeti. Apellatsioonkaebuses esitatud põhivõla arvestuses saab hageja selle suuruseks 1715, 13 eurot, mitte hagetud 2029,16 eurot. Hagiavaldus ei ole ka tõend ja viide KÜS § 7 lg-le 4 ei ole viivisearvestus, nagu hageja apellatsioonkaebuses ekslikult leiab.
25.Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et menetluskulude poolte endi kanda jätmine TsMS § 162 lg 4 järgi ei ole õiglane. Kostja ei ole aastate jooksul temale osutatud teenuste ja kulude eest korrektselt tasunud. Kui kostja ei peaks hagejale menetluskulusid hüvitama, jääks need KÜ liikmete kanda, kelle suhtes see ei oleks õiglane.
26.Alusetu on kohtu etteheide, et hageja arvestustes olid ebatäpsused. Need olid kohtu arvestuses. Asja materjalist nähtub, et hageja soovis lahendada olukorda kohtuväliselt ja peatas viivisearvestuse vaidluse lahendamiseni, kuigi tal on seadusest tulenev õigus viivist arvestada. Maakohus rahuldas hagi suures ulatuses (78%). Kuna ringkonnakohtu otsuse järgi rahuldatakse hagi 85% ulatuses ja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, peab ringkonnakohus õiglaseks jaotada menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele TsMS § 163 lg 1 järgi. Asja materjali alusel ei saa teha järeldust selle kohta, et sel viisil menetluskulude jaotamine oleks kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Ringkonnakohus jätab maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi hageja kanda 15% ulatuses ja kostja kanda 85% ulatuses.
27.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.
Tiit Kollom
Ele Liiv
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.