Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale

Puudutatud isiku I (kohtutäituri) seisukoht Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu. Avaldajale kuuluva kinnisasja aadress on XXXXXXX XXXX, Tallinn. Numbriga XXXXXXX XX on tõesti kolm hoonet: XX, XXX ja XXX. Hooned on ka vastavalt tähistatud. Seega on asjakohatu väited nende kinnisasju omavahel segi ajamise kohta. Kuna tegemist on korruselamuga, kus kõikide korruste plaan on identne, siis on võimalik tuvastada õige korter ka siis, kui ühel korteril ei ole numbrit. Trepikoja ukse fonoluku ja sellega ühendatud uksetelefoni eesmärk on tagada elanike turvalisus, samas ka külastajate võimalus saada ühendust konkreetse korteri elanikuga. Kuivõrd avaldaja on korteriühistu XXXXXXX XX juhatuse liige, pole eluliselt usutav, et tema korter pole fonolukuga ühendatud. Avaldaja pole ka vastupidist väitnud. Seega võib aadressil XXXXXXX XX fonolukuga korterisse nr XX helistamist võrdsustada uksekella vajutamisega ukse taga või sellele vahetult koputamisega. Avaldaja naabrid on kullerile kinnitanud, et isik elab aadressil XXXXXXX XX-XX. Vastupidist ei väitnud ka noormees, kes kulleri korteri uksel vastu võttis ja esialgu teatas, et avaldaja pole kodus. Kaebaja ei ole oma elukohta puudutavaid väiteid vaidlustanud kohtutäiturile esitatud kaebuses ega esitanud kohtule väidetavat üürilepingut. Seega puudub igasugune alus eeldada, et avaldaja nimetatud aadressil ei elanud. Seega on kohtutäiturile esitatud laenulepingu ülesütlemise avaldus ja andmed, võimaldamaks kontrollida selle kättetoimetamist. Vastava teatis on formaalselt õigesti täidetud, kuller on üritanud tahteavalduse võlgnikule isiklikult kätte toimetada kolmel korral, ühel neist ei soovinud võlgnik uksele tulla ja dokumenti vastu võtta ning tahteavaldus jäeti võlgniku postkasti TsMS §-i 326 alusel. Täitemenetluse alustamine on põhjendatud.

Puudutatud isiku II (sissenõudja) seisukoht Sissenõudja nõustus kohtutäituri seisukohtadega. Lisaks leidis ta, et isegi kui avaldaja poleks laenulepingu ülesütlemise teatist kätte saanud, saaks kohtutäitur ikkagi täitemenetlust läbi viia. Sissenõudja viitas seejuures Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 02.04.2014 otsuse nr 3-2-1-190-13 punktile 15, mille kohaselt võib täitemenetlust hüpoteegi realiseerimiseks alustada ka siis, kui sissenõutavaks on muutnud üksnes osa hüpoteegiga tagatud nõudest, s.o üksnes sissenõutavaks muutnud laenumaksete sissenõudmiseks laenulepingut üles ütlemata. Täitemenetluse võib läbi viia kogu tagatud nõude rahuldamiseks, sissenõutavaks muutumata nõuete rahuldamisel tulemi arvel saab kohaldada vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 107 lg-d 3-5, s.o edasilükkava tingimusega nõude rahuldamise sätteid ning hoiustada saadud raha nõude sissenõutavaks muutumata ulatuses kuni nõude sissenõutavaks muutumiseni. Vaidlust ei ole selles, et võlgnikul on sissenõudja ees sissenõutavaks muutnud osamaksete võlgnevus, millest tulenevalt sissenõudja laenulepingud ka üles ütles. Esimese astme kohtu määrus Harju Maakohtu 13.05.2014 määrusega jäeti rahuldamata avaldaja kaebus kohtutäituri 07.03.2014 otsusele ning 21.03.2014 määrusega tühistati esialgne õiguskaitse. Menetluskulud jättis kohus avaldaja kanda. Maakohus märkis, et kohtutäitur tegutseb lähtudes formaliseerituse printsiibist, mis tähendab, et ta ei saa kontrollida täitedokumendi sisu. Riigikohus on leidnud, et notariaalse täitedokumendi korral (hüpoteegiga tagatud nõue) peab sissenõudja esitama kohtutäiturile sellised andmed, mis võimaldavad kohtutäituril hinnata, kas ja millises ulatuses on hüpoteegiga tagatud nõue muutunud sissenõutavaks. Sissenõutavuse üks eeldusi on laenulepingu ülesütlemine ja ülesütlemisavalduse kättetoimetamine võlgnikule. Kohtutäitur saab kontrollida, kas kõik vajalikud kättetoimetamist tõendavad lahtrid kättetoimetamisteatisel on täidetud, mh ka seda, kas täitmisteatel märgitud isik ja võlgnik langevad kokku. Formaliseerituse põhimõttest lähtuvalt ei saaks kohtutäitur aga kontrollida nt väiteid, et võlgniku allkiri kättetoimetamisteatisel on võltsitud või tuvastada isikuid ja nende seoseid adressaadiga, kui dokument anti kätte kellelegi teisele (Riigikohtu 20.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-13, punktid 14 ja 18). Eeltoodust tuleneb, et kohtutäitur saab täitmisavalduse saamisel kontrollida üksnes täitemenetluse algatamise formaalseid eeldusi. Seega tuleb kohtutäituril kontrollida, kas talle on esitatud nõude sissenõutavaks muutumise eelduseks oleva lepingu ülesütlemise teate võlgnikule kätte-toimetamist kajastavad andmed. Kohus ei nõustunud avaldajaga, et nagu poleks kohtutäitur saanud laenulepingu ülesütlemise avalduse kättetoimetamise aruande alusel teha järeldust kättetoimetamise eelduste järgimise kohta. TsMS §-s 326 sätestatud kättetoimetamise tingimused olid antud juhul täidetud ning ülesütlemisteate võis jätta postkasti. Avaldusele lisatud ülesütlemisavalduse kättetoimetamise aruandest nähtuvalt on aadressile XXXXXXX XX-XX üritatud lepingu ülesütlemise teadet kätte toimetada kolm korda, s.o 09.01.2014, 13.01.2014 ja 14.01.2014. Seega on esimese ning teise ja kolmanda katse vahel vähemalt kolm päeva. Võrreldes esimest ja teist kättetoimetamise katset viimasega, selgub, et need on toimunud oluliselt erinevatel kellaaegadel (esimene kell 19.35, teine kell 20.35, kolmas kell 08.42). Aruandest selgub, et 13.01.2014 kättetoimetamise katse ajal kinnitas avaldaja naaber, et avaldaja, kes on ka sama maja korteriühistu esimees, tõepoolest selles korteris elab. Sama võib järeldada uksele tulnud noormehe selgitustest, et avaldaja on hetkel hõivatud ega saa uksele tulla. Järelikult olid kohtutäituri valduses andmed, mis kinnitasid usaldusväärselt ülesütlemisteate kättetoimetamist ning tal ei olnud alust täitemenetluse algatamisest keelduda. Kui täitedokument vastab formaalselt ettenähtud nõuetele, tuleb selle dokumendi alusel alustada täitemenetlust.

Vastuseks kaebusele märkis kohus, et õige on kohtutäituri seisukoht, et kuivõrd avaldaja aadressiks on XXXXXXX XX ning ka kättetoimetamisaruandes on märgitud kättetoimetamiskatsed just aadressi XXXXXXX XX kohta, puudub alus arvata, et kuller oleks dokumente üritanud kätte toimetada aadressidel XXXXXXX XXX või XXX. Samuti nõustus kohus kohtutäituriga selles, et kui trepikoja uks on lukus, võrdub fonolukule helistamine uksele koputamisega – sellega antakse sarnaselt koputamisega teada soovist saada ühendust korteris viibiva isikuga, mistõttu puudub alus nende toimingute eristamiseks. Arvestades, et enamik kortermajade trepikodade uksi on lukustatud, muutuks vastasel juhul dokumentide kättetoimetamine ebamõistlikult keeruliseks. Kohtutäiturile esitatud kaebuses ei tuginenud avaldaja sellele, et ta aadressil XXXXXXX XX-XX dokumentide kättetoimetamise katsete ajal ei elanud. Seda ei olnud kohtutäituril ka alust kättetoimetamise aruande põhjal arvata. Aruandest selgub, et avaldaja nimetatud aadressil elamist kinnitasid nii naaber kui ka korteris ukse avanud noormees. Seega järeldas kohtutäitur õigesti, et avaldaja elab nimetatud aadressil. Kohtu hinnangul ei ole kohtutäituri pädevuses kontrollida kättetoimetamise aruandest nähtuvate märkmete tõele vastavust, kuivõrd kohtutäituril on kohustus kättetoimetamisaruannet kontrollida üksnes formaalselt. Kohtutäitur on õigesti märkinud, et ta ei saa kontrollida aruandes märgitud isikute (s.o naabri, korteri uksele tulnud isiku) tuvastamist kulleri poolt. Sellised vastuväited on sisuliselt laenulepingu ülesütlemise teate kättetoimetamist puudutavad etteheited sissenõudjale (AS-le Swedbank). Kui avaldaja leiab, et sissenõudjal puudub sundtäidetav nõue, tuleks tal esitada hagi sissenõudja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks TMS § 221 alusel.

Määruskaebus Avaldaja palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ning uue määrusega avaldaja kaebus rahuldada, tühistada 30.01.2014 täitmisteade ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus ning lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr 022/2014/544. Menetluskulud jätta kohtutäituri kanda. Kuna TsMS § 326 lg 1 eeldused ei olnud täidetud ja avaldaja ei ole kätte saanud laenulepingu ülesütlemisteadet, siis ei ole sissenõudja nõue avaldaja vastu muutunud sissenõutavaks ning puudus alus täitemenetluse algatamiseks. Avaldaja seisukohta toetab ka Riigikohtu 20.11.2013 määruses nr 3-2-1-138-13 väljendatud seisukoht, et hüpoteegiga tagatud nõuete korral on kohtutäituril kohustus täitemenetluse alustamise eeldusi kindlaks määratud ulatuses kontrollida. Kohtutäituril on kohustus kontrollida kättetoimetamist tõendavate dokumentide olemasolu ning nende sisu ulatuses, mis on kohtutäituri pädevuses täitemenetluse formaliseerituse põhimõtet arvestades. Avaldaja jääb kõigi oma kaebuses esitatud seisukohtade juurde ning märgib, et kohtutäitur on oma seisukohas väitnud ekslikult, et kuna tegemist on korruselamuga, kus kõikide korruste plaan on identne, siis on võimalik tuvastada õige korter ka siis, kui ühel korteril ei ole numbrit, võttes aluseks teiste korterite asukohad. Nimelt ei ole korrusmaja korruste plaan antud majas identne, osadel korrustel on kaks korterit, osadel neli. Korrusel, kus paikneb korter XX, on neli korterit, millel kõigil puuduvad korteri numbrid (korrusel on 3 ust ja 4 korterit. Ühe ukse taga on omakorda 2 ust ja 2 korterit). Lisaks on XXXXXXX XX, XXX, XXX kõik omavahel seotud hooned. Seega ei ole võimalik üheselt tuvastada konkreetse tähistusega maja osa (XX, XXX või XXX). Kohtutäituri väited on tõendamata ja paljasõnalised. Kohtutäitur ei ole usutavalt tõendanud enda seisukohta, et täitemenetluse algatamiseks vajalik laenulepingu ülesütlemisavaldus on avaldajale kätte toimetatud (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 28.09.2011 otsus nr 3-2-1-69-11).

Avaldaja elukoht ei ole XXXXXXX XX-XX, vaid ta elab Tallinnas XXXXX XXX XXX-XX. Seega ei ole täidetud TsMS § 326 lg-s 1 nõutud tingimused, kuivõrd avaldaja ei kasuta XXXXXXX XX-XX postkasti posti kättesaamiseks. Nimetatud korteriomand on välja üüritud. Kui kortermaja trepikoja uks on lukus, siis ei saa seda lugeda prooviks menetlusdokumenti isikule isiklikult üle anda, kuivõrd ei ole võimalik tõendada, millise majaosa ukse taga kuller oli, kas kuller fonoluku numbrile vajutas, juhul kui vajutas, siis kas kuller vajutas õigele nupule ja kas kell ka korteris vajutusest märku andis. Ka uksele koputamist kell 08.42 ei saa lugeda prooviks menetlusdokumenti isikule kätte toimetada, kuivõrd sellisel kellajal on inimesed juba üldjuhul tööl. Märge aruandel, et 13.01.2014 kell 20.35 keeldus avaldaja uksele tulemast ja dokumente vastu võtmast, kuna oli hõivatud, ei ole tõene. Menetluse edasine käik Sissenõudja palub oma vastuses jätta määruskaebuse rahuldamata, maakohtu määruse muutmata ning menetluskulud avaldaja kanda, samuti palub ta jätta tähelepanuta võlgniku väite, nagu elaks ta aadressil XXXXX XXX XXX-XX, kuna võlgnik ei ole sellele väitele varem, sh maakohtu menetluses tuginenud. Ka kohtutäitur palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas 11.08.2014 kirjaga TsMS § 663 lg-le 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leidis, et Harju Maakohtu 13.05.2014 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Kolleegium nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ja §-st 659 ei pea seetõttu vajalikuks neid korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium järgmist. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses sisalduva käsitlusega võimatusest teha vahet aadressil XXXXXXX XX asuva kolme maja vahel, s.o milline neist on numbriga XX, milline XXX ja milline XXX, ning sellele tugineva järeldusega, et avaldaja ei ole saanud kätte laenulepingu ülesütlemise teadet, millest tulenevalt ei ole panga nõue muutnud sissenõutavaks. Maakohtul ei olnud alust nõustuda avaldajaga, nagu oleks konkreetse korteri tuvastamine korruselamus antud juhul võimatu ka seetõttu, et osade korterite ustel puuduvad numbritähised. Avaldaja sellekohased väited ei ole kooskõlas toimiku materjaliga ega eluliselt usutavad. Antud juhul olid kohtutäituril olemas täitemenetluse algatamiseks vajalikud andmed, sh dokumendid võlgnevuse olemasolu ja nõude sissenõutavaks muutmise kohta. Ka maakohtul ei olnud alust kahelda nende tõendite õigsuses, sh vaidlusaluse teate avaldajale (võlgnikule) kättetoimetamise kohta koostatud dokumendis. Kohtule esitatud tõendid ei võimaldanud teha avaldaja soovitud järeldust. Pealegi ei ole vaidlust selles, et avaldaja on rikkunud laenulepingust tulenevaid kohustusi Swedbank AS ees. Avaldaja määruskaebuse rahuldamata jätmisel jäävad kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Ü. Jänes

(allkirjastatud digitaalselt) I. Nõmm

(allkirjastatud digitaalselt) I. Sidok-Toomsalu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.