Tsiviilasja number
2-14-20077
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
10.09.2014, Tallinn
Kohtukoosseis
Tiit Kollom, Ele Liiv, Indrek Soots
Tsiviilasi
EI hagi Tallinna Linnaplaneerimise Ameti vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 194/2014/1330
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05.06.2014 määrus hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks EI määruskaebus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja EI (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Marek Aunver Kostja Tallinna Linnaplaneerimise Amet (registrikood 75023823)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
eurot, kuulub tasumisele riigilõiv summas 250 eurot. Kuivõrd hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu vähem 150 eurot, tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda. Määruskaebus Hageja palub tühistada maakohtu määruse ja saata asi tagasi maakohtusse asja menetlemiseks nii haginõude kui hagi tagamise osas. Kohus on rikkunud TsMS § 384, mille kohaselt peab kohus hagi tagamise avalduse lahendama põhjendatud määrusega hiljemalt avalduse esitamise päevale järgneval tööpäeval. Hageja esitas hagiavalduse koos tagamise taotlusega 22.05.2014 ning käesoleva ajani ei ole kohus tagamist lahendanud. Hageja on tasunud riigilõivu vastavalt riigilõivuseadusele tulenevalt hagihinnast kuni 750 eurot, hagiga taotletava nõude hind on 650 eurot ning riigilõiv vastava nõude eest on 100 eurot. Kohus on nõudnud hagejalt ebamõistlikus ulatuses riigilõivu. Kohus ei ole arvestanud asjaoluga, et kohtutäitur on hageja arved arestinud. Kohus ei ole vaatamata ühe nõude eest riigilõivu tasumisele võtnud hagi menetlusse ega lahendanud hagi tagamise taotlust. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 633 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusõigusnormi rikkumise tõttu ja asi tuleb saata samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Põhjendamatu on hageja seisukoht, et kohus peab hagi tagamise määruse lahendama enne hagiavalduse menetlusse võtmist. Selline seisukoht ei tulene seadusest ja see ei oleks kooskõlas ka menetlusökonoomika põhimõttega. Põhjendatud on määruskaebuse esitaja seisukoht, et maakohus on kohaldanud vääralt TsMS §-s 132 sätestatut. TsMS § 132 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue mittevaraliseks nõudeks. TsMS § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3 500 eurot, kui käesoleva paragrahvi lõikes 11 ei ole ette nähtud teisiti. Sama sätte teise lõike kohaselt võib kohus määrata mittevaralise nõude puhul hagihinna erinevalt esimeses lõikes sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid, muu hulgas asja ulatust ja tähtsust pooltele ning poolte varalist seisundite ja sissetulekut. Kuigi seadusandja kasutab sättes mõistet „võib“, ei ole ringkonnakohtu hinnangul tegemist kohtu diskretsiooniõigusega. Kui hagiavaldusest ilmneb, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamisel vabaneks hageja kohustusest, mille väärtus on väiksem kui 3 500 eurot, tuleb maakohtul TsMS § 132 lg-st 2 tulenevalt sellega ka arvestada. Vastasel korral puuduks eelnimetatud normil mõte. Eeltoodud põhjustel tuleb maakohtul võtta seisukoht, mis ulatuses vabaneb hageja oma kohustustest võimalikul sundtäitmise lubamatuks tunnistamisel ja sellest tulenevalt teha järeldus, kas hageja on nõutud ulatuses riigilõivu tasunud või tuleb riigilõivu tasuda juurde. Viimase korral tuleb maakohtul anda hagejale uus tähtaeg riigilõivu tasumiseks.
Tiit Kollom /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/
2(2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.