Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ruth Sild
Määruse tegemise aeg ja koht
09. september 2014. a Haapsalu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-23198
Tsiviilasi
Rait Zirp hagi Linda Pahtma vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Rait Zirp, isikukood *, elukoht *, e-post: * Kostja Linda Pahtma, isikukood *, *
Menetlustoiming
Hagi menetlusse võtmisest keeldumine
12.08.2014. a määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja andis Rait Zirp nõude Linda Pahtma vastu 259,30 euro saamiseks üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 13.08.2014 kohtumäärusega kohustas kohus hagejat esitama oma nõue hagiavaldusele ettenähtud vormis. 14.08.2014 esitas hageja kohtule hagi ja 19.08.2014 kompromissi projekti. 22.08.2014 kohtumäärusega jättis kohus hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja hagis esinevate puuduste kõrvaldamiseks. 24.08.2014 esitas hageja kohtule oma täiendavad selgitused. Kohtumääruse põhjendus Vastavalt TsMS § 372 lg 1 lahendab kohus hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. Kohus, tutvunud hageja poolt 14.08.2014 esitatud hagiga ja 24.08.2014 esitatud täiendavate põhistustega, leiab, et tuleb keelduda hagi menetlusse võtmisest. TsMS § 371 lg 1 p 9 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Hageja esitas kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles märkis, et põhinõuded on summas 5 eurot ja 133,32 eurot, kokku 138,32 eurot. Kõrvalnõuete suuruseks märkis hageja 121 eurot, millest viivis perioodi 21.04.2014-25.06.2014 eest summas 83 eurot ja intress 38 eurot. Lisaks soovis hageja jooksvat viivist 1,25% päevas alates 26.06.2014. Tsiviilasi saadeti lahendamiseks hagimenetlusse 12.08.2014. 18.08.2014 kohtumäärusega kohustas kohus hagejat esitama oma nõue hagile ettenähtud vormis, sest maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele (TsMS § 487 lg 1). Hageja poolt 14.08.2014 esitatud hagi ei vastanud hagile esitatud sätetele ning kohus jättis 22.08.2014 hagi käiguta, viidates hagis olevatele puudustele. Kohus on seisukohal, et hageja poolt 24.08.2014 esitatud selgitused ei kõrvaldanud hagis esinevaid puudusi. Hageja ei ole esitanud konkreetset nõuet, jättes märkimata milline on tema poolt esitatud põhinõue ning millest see koosneb. Hageja on 14.08.2014 esitatud menetlusdokumendis viidanud, et kostja on tasunud 50 eurot ning mahaarvestusi on ta teinud lähtudes VÕS § 88-st. Täpsemalt hageja selgitanud ei ole. 14.08.2014 esitatud hagis on hageja märkinud hagihinnaks 259,35 eurot. Seega ei ole hageja esitanud üheselt arusaadavate põhinõuet. Hageja ei ole kohtule esitanud ka arvestust, millised on kõrvalnõuded ning kuidas need on kujunenud. 22.08.2014 kohtumääruses selgitas kohus hagejale, et kohtule tuleb esitada poolte vahel allkirjastatud laenuleping. Hageja seda kohtule tervikuna esitanud ei ole. Kohtule on esitatud laenuleping ja selle standardsätted vaid osaliselt, mis on allkirjastatud kostja poolt. Seega ei ole hageja kohtule esitanud hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid kinnitavaid tõendeid. Hageja ei ole kõrvaldanud 22.08.2014 kohtumääruses märgitud puudusi kohtu määratud ajaks (viimane päev puuduste kõrvaldamiseks oli 05.09.2014), mistõttu keeldub kohus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 340 1 lg 2 ja 371 lg 1 p 9 alusel.
Hageja viide TsMS § 4 lg 4 on iseenesest õige, kuid see ei tähenda, et hageja võiks jätta kõrvaldamata hagis esinevad ilmselged puudused, mis takistavad tsiviilasja menetlemist. Seaduse mõte ei ole selles, et hageja jätab kohtule esitamata seaduse nõuetele vastava hagi ning siis esitab allkirjastamata kompromissi projekti, kust ei nähtu kompromissis kajastatud nõuete kujunemist. Seega ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas kompromiss vastab seadusele. 22.08.2014 kohtumääruses kohus juba selgitas hagejale, miks ei saa tema poolt 19.08.2014 esitatud kompromissi käesoleval ajal menetleda. Eeltoodud põhjendustel keeldub kohus menetlusse võtmast R. Zirp hagi Linda Pahtma vastu. TsMS § 372 lg 4-6 sätestavad, et hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui hagi ei võetud menetlusse käesoleva seadustiku § 371 lõike 1 punktides 9, 11 ja 12 nimetatud alustel. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Sild Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.