2-13-7177/20 - Muud - Muud hagiasjad - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

Kohus selgitab nõudest loobumise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega. 4.2.Kohus leiab, et hageja nõue kahju hüvitamiseks on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus tegi kindlaks alljärgnevad vaidlustamata asjaolud:  Hageja BRP Haldus OÜ on Jõgeva linnas asuva xxxxxx elamu valitseja.  Jõgeva linnas xxxxxx asuv korteriomand, registriosaga nr 1442035, reaalosana korter xx, on kostja Axxx Mxxxxxx omandis.  Kxxxxx elamu korteriomanikud otsustasid 07.02.2012. a üldkoosolekul renoveerida elamu küttesüsteemi, veesüsteemi ning sokliosa koos majataguste keldriuste vahetamisega (protokoll t lk 17-19).  Hageja elamu valitsejaga sõlmis 21.06.2012. a töövõtulepingu (t lk 22-25) Splitter OÜ-ga Kxxxxx elamu sooja ja külma vee püstakutorustiku ja sooja vee magistraaltorustiku renoveerimiseks. Lepingus lepiti kokku, et töövõtja alustab töid hiljemalt 13.08.2012. a ja lõpetab tööd hiljemalt 17.09.2012. a).  Hageja saatis 25.10.2012. a kostjale teatise (t lk 28), milles palus tagada sooja- ja külmavee püstakute vahetamiseks korterisse juurdepääs 08.11.2012. a.  Kostja määratud ajal hageja ega töövõtja esindajaid oma korterisse ei lasknud (akt t lk 29).  07.12.2012. a saatis hageja kostjale uue teate (t lk 31), milles palus tagada elamu veesüsteemi renoveerimiseks juurdepääs oma korterisse19.12.2012. a.  Kostja 19.12.2012. a hageja ja töövõtja esindajaid oma korterisse ei lasknud ja tööde teostamiseks juurdepääsu ei võimaldanud (akt t lk 32).  Töövõtja Splitter OÜ esitas 19.12.2012. a hagejale arve nr 216-12 (t lk 33) koos käibemaksuga summas 456 eurot. Arve selgituse kohaselt sisaldab arve töötasu ja transpordikulu seoses sellega, et 19.12.2012. a Jõgeval Kxxxxx toimuma pidanud veepüstiku renoveerimise ära jäämisega korter xx omaniku tõttu, kes ei lasknud töömehi korterisse.  Hageja tasus 17.01.2013. a Splitter OÜ arve summas 456 eurot (t lk 35). Hageja taotleb hagis kostjalt töövõtjale Splitter OÜ-le tasutud kulude hüvitamist. Kohus leiab, et uuritud asjaolude alusel saab järeldada, et hagejal tekkinud kulud on põhjuslikus seoses kostja kohustuste rikkumisega. Tulenevalt korteriomandiseaduse (KOS) § 8 lõikest 3 oli elamu korteriomanike otsus elamu küttesüsteemi ja veesüsteemi renoveerimise kohta kostjale kui korteriomanikule kohustuslik. Tulenevalt KOS § 11 lg 1 punktist 3 oli kostja korteriomandi omanikuna kohustatud kaasomandi eseme korrashoiuks võimaldama korteriomandi reaalosa kasutada. Kostja keelas ilma õigusliku aluseta tema korterisse juurdepääsu vajalikeks veesüsteemi renoveerimise töödeks. Seoses sellega tekkis hagejal kulu, sest töövõtja tegi kulutusi tellitud tööde teostamiseks kohale tulemise transpordile ja töötasule ning esitas hagejale kulude kohta arve. Kohtu hinnangul ei põhjenda kostja Axxx Mxxxxxx vastuväited tema keeldumist korteriomandi omaniku kohustuse täitmisest ja vajalike tööde tegemiseks juurdepääsu lubamisest keeldumist. Kostja väitel ei lubanud ta hageja ja töövõtja esindajaid oma korterisse, kuna eelnevalt olid küttesüsteemi renoveerimise tööd tehtud ebakvaliteetselt, samuti ei vastanud tööde projekt ehitusnõuetele. Kostja ei ole esitanud oma väidete tõendamiseks ühtegi tõendit. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki 4 (6)

pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tööd või tööde projekt ei vastanud ehitusnõuetele. Seega puuduvad kostja tegevuses õigusvastasust välistavad asjaolud. Kostja õigusjärglane ei ole esitanud kahju hüvitamise nõudele vastuväiteid. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 näeb ette, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus leiab, et kuna kostja Axxx Mxxxxxxxei lubanud hageja poolt tellitud äriühingu esindajaid tööde teostamiseks oma korterisse, tekkisid sellest hagejale kulud, mida tööde teostamisel ei oleks tekkinud- hageja pidi tasuma tööde eest, mis tegelikkuses teha ei saanud, sest kostja takistas nende tegemist. Hageja vastutas tööde teostaja eest nende vahelise lepingu alusel ning tasus arve. Kohus leiab, et hageja kahju ja kostja tegevus on omavahel põhjuslikus seoses. Kõike eeltoodut arvesse võttes on kahju hüvitamise eeldused täidetud ja hagi tuleb rahuldada. Tulenevalt TsMS § 460 lg-st 1 kehtib otsus Mxxxx Mxxxxxx suhtes, kes on saanud pärast hagi esitamist kostja õigusjärglaseks. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahju summas 456 eurot. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib kohus kohtuotsuses ja menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohus rahuldas hageja nõude kostjalt kahju nõudes. Kostja korteris veesüsteemi renoveerimise võimaldamise nõudest loobus hageja seetõttu, et kostja õigusjärglased rahuldasid nõude pärast hagi esitamist. Seega tuleb TsMS § 162 lg 1 ja § 168 lg 5 alusel jätta kõik menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Samuti võib kohus TsMS § 405 lg 1 p 3 järgi lihtsustatud korras hagi menetlemisel näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. Hageja on esitanud oma menetluskulude nimekirja hagiavalduses ja palunud kostjalt tema kasuks menetluskuluna välja mõista hagilt tasutud riigilõiv summas 325 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 325 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja nimetatud menetluskulu kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele.