2-14-50791/14 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-14-50791 Kindlasti aitas maksejõuetuse tekkimisele omakorda kaasa ka 2008-2009 aastal valitsenud üldine majanduslangus. Ajutise halduri käsutuses oleva informatsiooni kohaselt on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks seega muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Võlgniku majandustegevust jätkata ei ole ajutisele haldurile teadaolevalt võimalik – selleks puuduvad igasugused rahalised vahendid, vajalik personal ja ka võimalused täiendavate investeeringute saamiseks, et tasuda olemasolevad võlgnevused. Võlgniku tervendamise võimalused ajutisele haldurile teadaolevalt samuti puuduvad. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku püsiva maksejõuetuse tekkimise ajaks hiljemalt 2010.a. augustikuu, mil lõppes võlgniku majandustegevus. Võlgniku tänaseni rahuldamata kohustused pärinevad aastatest 2008-2010.a. Maksu- ja Tolliameti nõue pärineb 12.01.2009.a. Võlgniku omakapital oli langenud alla seaduses sätestatud määra juba vähemalt 2007 aastal. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgniku juhatus ei ole seetõttu täiel määral täitnud oma seadusest tulenevat hoolsuskohustust. Pankrotiavalduse tähtaegne esitamata jätmine on üheks võimalikuks juhtimisvea tunnuseks, s.h. ÄS § 180 lõikes 51 sätestatud kohustuse tähtaegselt täitmata jätmine on KarS § 3851 kohaselt pankrotialaseks süüteoks. Eeltoodu võib olla ühtlasi käsitletav ka raske juhtimisveana. Samas ei põhjustanud pankrotiavalduse hiline esitamine siiski ajutise halduri hinnangul võlgniku maksejõuetust. Tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused Ajutine haldur ei ole olemasolevate andmete põhjal tuvastanud, et pankrotimenetluses esineks selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi tulenevalt PankrS § 110-114. Ajutise halduri seisukoht võlgniku majanduslikule olukorrale Käesoleva aruande koostamise seisuga moodustab võlgniku vara kokku ca 100,00 eurot, teadaolevad võimalikke kohustused seevastu kokku enam kui 9 300,00 eurot. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid kõigi olemasolevate võlgnevuste tasumiseks. Eelnevast nähtuvalt on tänaseks saabunud olukord, kus võlgnikul ei ole võimalik oma kohustusi täita. Samuti ei ole ette näha, et võlgnikule võiksid nimetamisväärsed täiendavad rahalised vahendid tekkida. XXXOÜ (likvideerimisel) igapäevane majandustegevus on lõppenud juba 2010.a. augustis. Võlgnikul puudub vara, mis kataks ära tema kohustused, võlgniku omakapital on negatiivne ning ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu, tema vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2 ja lg 3). Võlgniku omakapital on olnud negatiivne alates 2012.a. märtsist. Pankrotiavalduse menetlusse võtmise kuupäeva seisuga oli võlgniku omakapital -11 694,11 eurot (negatiivne). Eelnevast nähtuvalt on tänaseks saabunud olukord, kus võlgnikul ei ole võimalik oma kohustusi täita. Samuti ei ole ette näha, et võlgnikule võiksid nimetamisväärsed täiendavad rahalised vahendid tekkida. XXXOÜ majandustegevus on lõppenud ning tegevuse jätkamine enam võimalik ei ole. Võlgnikul puudub vara, mis kataks ära tema kohustused ning ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu, tema vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja

2-14-50791 keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Ajutise halduri aruande kohaselt puuduvad XXXOÜ märkimisväärsed varad, mis võimaldaks katta edasise pankrotimenetluse kulusid. Samuti puuduvad võimalused peale pankroti väljakuulutamist võlgniku vara arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Samas on võlgnikul rahalisi kohustusi kokku vähemalt 9000,00 eurot. Ajutise halduri hinnangul võib võlgniku maksejõuetuse põhjuseks pidada muud asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Ajutine haldur kuriteotunnuseid tuvastanud ei ole. Ajutine haldur on seisukohal, et selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi ei esine. Võlgnikul puuduvad perspektiivid tervendamiseks ja majandustegevuse jätkamiseks, võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus on kontrollinud, et XXXOÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstavat summat ei ole kohtu deposiiti tasutud. Kohus leiab, et XXXOÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Võlgnik tuleb kustutada äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasu summas 810,00 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks summas 267,30 eurot ning vajalikud kulud summas 63,00 eurot (sealhulgas käibemaks). Ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused palub ajutine haldur välja mõista pankrotimenetluse raugemisel riigi vahenditest summas 397 eurot ning ülejäänud osas XXXOÜ-lt. Kohus leiab, et taotletav tasu ja hüvitatavad kulutused on mõistlikud ning vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile, mistõttu ajutise pankrotihalduri tasuna on põhjendatud välja mõista summas 810,00 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks summas 267,30 eurot ning vajalikud kulud summas 63,00 eurot (sealhulgas käibemaks) PankrS § 150 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Võlgnikul sisuliselt puuduvad vahendid ajutise halduri tasu ja kulude katteks, mistõttu kuulub PankrS § 23 lg 4 alusel ajutise halduri tasu ja kulutused mis ületavad võlgniku vara väärtust 100,00€, hüvitamisele riigi vahenditest kuni summani 397 eurot ja PankrS § 150 lg 4 alusel ajutise halduri tasu ja kulutused osas, mis on jäänud katmata peale eelnimetatud hüvitamisi, tuleb jätta XXXOÜ kanda.