Täitmine › Muud täitmisasjad

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud kostja T.V. kanda. Välja mõista T.V.lt menetluskulu 1060.20 € R.M.u kasuks. Jätta rahuldamata R.M.u taotlus menetluskulude M.V.ilt väljamõistmiseks. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib esitada kaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 € (TsMS 178 lg 2).

Edasikaebamise kord

Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2(12)

Tsiviilasi nr 2-13-46398

3(12)

Tsiviilasi nr 2-13-46398

Täitemenetluse käigus on kostja 1 esitanud kohtutäiturile oma vara nimekirja (lisa 10), millest nähtuvalt seisuga 25.03.2013.a. kostjal 1 enam vara ei olnud. Varem tema omanduses olnud vara oli kostja 1 võõrandanud, s.h. mõttelise osa hagiavalduse p.-s 1.5. viidatud Xxxx kinnistust asukohaga Xxxxx vald, Xxxxx küla, Xxxx maakond.

4(12)

Tsiviilasi nr 2-13-46398 kohustada kostjat 2 andma tahteavaldus kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr. xxxxxxx II jakku kantud kande kustutamiseks, mille kohaselt on kinnistu nimega Xxxx asukohaga Xxxxx vald, Xxxxx küla, Xxxx maakond 6/48 mõttelise osa omanik kostja 2, ja uue kande tegemiseks, mille kohaselt on kinnistu nimega Xxxx asukohaga Xxxxx vald, Xxxxx küla, Xxxx maakond 6/48 mõttelise osa omanik kostja 1. Hageja palub tunnistada kehtetuks T.V. ja M.V.i vahel 26.03.2012.a. sõlmitud kinnistu nimega Xxxx asukohaga Xxxxx vald, Xxxxx küla, Xxxx maakond 6/48 mõttelise osa kinkeleping. Kohustada M.V.it andma tahteavaldus Xxxxx Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr. xxxxxxx II jakku kantud kande kustutamiseks, mille kohaselt on kinnistu nimega Xxxx asukohaga Xxxxx vald, Xxxxx küla, Xxxx maakond 6/48 mõttelise osa omanik M.V., ja uue kande tegemiseks, mille kohaselt on kinnistu nimega Xxxx asukohaga Xxxxx vald, Xxxxx küla, Xxxx maakond 6/48 mõttelise osa omanik T.V..

5(12)

Tsiviilasi nr 2-13-46398 põhjustanud vajadust kohtusse pöörduda. Kostja II ei ole menetlusest teadasaamisest alates haginõudele vastuväiteid esitanud ja on algusest peale olnud valmis hagi õigeks võtma. Kuna eeldatavasti on väikest mõttelist osa ääremaal asuvast kinnistust äärmiselt keeruline kolmandatele isikutele müüa ja Kostja II soovis omalt poolt, et tema venna koduks olnud kinnistu jääks perekonda alles, pidas Kostja II kõigi menetlusosaliste huve silmas pidades otstarbekaks enne hagi õigeksvõttu välja selgitada, kas on võimalik asja kompromissiga lahendada. Kostja II 24.10.2013 pakkumisele andis Hageja sisulise vastuse omapoolse pakkumise näol alles 08.11.2013. Kuna selleks ajaks oli Kostja II vastamistähtaeg saabunud, oli Kostja II sunnitud tegema menetlustähtaja pikendamise taotluse. Seega ei ole Kostja II põhjustanud ka menetluse venimist. Kostja II poolt tehtud pakkumine maksta kompromissi sõlmimisel Hagejale 1278 eurot on kinnistu asukohta suure maantee ääres, selle väiksust (pindala 8650 m2), selle koosseisus oleva elamu halba seisukorda (katus jookseb läbi, küttesüsteem amortiseerunud, muldpõrandad), piirkonna kinnisvara hindasid ja vaidlusaluse mõttelise osa suurust (12,5 % kinnistust) arvestades mõistlik ning vastab kinnistu eeldatavale turuväärtusele, milleks on ligikaudu 10000 eurot. Kostja II andmetel müüdi hiljuti läheduses kinnistu, mis asus looduskaunis kohas, mille koosseisus oli 2ha maad ja korralikud hooned, 17000 euro eest. Kuna Kostja on oma pakkumise aluseks võtnud reaalsed andmed piirkonna kinnisvara hindade kohta, on ta läbirääkimisi pidades tegutsenud heas usus ja ei ole soovinud kuidagi Hageja huve kahjustada. Hageja pakkumine seevastu oli neli kuni viis korda kinnistu osa eeldatavast turuväärtusest kõrgem ja sellise summa maksmine kahjustaks ilmselgelt Kostja II huve. Seetõttu ei saanud Kostja II Hageja pakkumisega nõustuda. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kuna Kostja II ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks ja on hagi kohe õigeks võtnud, tuleks asja lahendamisel tekkinud menetluskulud TsMS § 168 lõike 6 alusel jätta Hageja kanda jätta. Juhul kui kohus ei pea põhjendatuks menetluskulusid Hageja kanda jätta, siis palub Kostja II jätta Hageja menetluskulud TsMS § 165 lõike l alusel Kostja I kanda. Kostja II leiab, et kuna Kostja I ei informeerinud Kostjat II kinkelepingu sõlmimisel oma võlgnevustest ega andnud täitemenetluse algatamisel teada, et kinkeleping võib olla tühine, oleks käesoleva kohtumenetlusega seonduvate kulude väljamõistmine Kostjalt II ebaõiglane. Kostja II ei ole omalt poolt kuidagi andnud põhjust hagi esitamiseks, ei ole hagile vastu vaielnud ja on tegutsenud selle nimel, et asi laheneks kõigile osapooltele võimalikult kiiresti ja väikeste kuludega. Eeltoodust tulenevalt ja lähtudes TsMS § 440 lg 3, § 168 lg 6, § 165 lg 1, palub Kostja II kohtul võtta vastu hagi õigeksvõtmine ja lahendada asi kohtuistungit pidamata ja jätta Hageja menetluskulud täies ulatuses Hageja enda või Kostja I kanda. Kostjal 2 menetluskulude rahalist nõuet ei ole.

6(12)

Tsiviilasi nr 2-13-46398 kuid ka vastav pakkumine ei ole kinnistu tegelikku mõttelise osa väärtust silmas pidades mõistlik. Seega, lähtudes asjaolust, et kompromissi antud tsiviilasjas sõlmida ei õnnestunud, esitab kostja 1 omapoolsed vastuväited hagile. Kostja 1 ei oma vastuväiteid asja menetlusse võtmise kohta, kuid vaidleb hagile vastu. Kostja 1 ei vaidlusta asjaolusid, et tsiviilasjas nr 2-10-42084 on kostja 1-lt välja mõistetud hageja kasuks võlgnevus ja menetluskulud kogusummas 10 354,36 eurot ning et võlgnevuse sissenõudmiseks on algatatud täitemenetlus. Kostja 1 ei hoia tasumisest kõrvale ning vastavalt võimalusele üritab ka võlgnevust likvideerida. Kostja 1 ei oma kindlat sissetulekut ega vara. Samuti ei vaidlusta kostja 1 asjaolu, et kostja 1 ja kostja 2 vahel sõlmiti 26.03.2012.a kinnistu mõttelise osa kinkeleping ja asjaõigusleping, mille alusel kinkis kostja 1 tema omanduses oleva 6/48 mõttelist osa kinnistust , nimega Xxxx, asukohaga Xxxxx vald, Xxxxx küla, Xxxx maakond (registriosa nr xxxxxxx) kostjale 2. Kostja 1 möönab, et kinnistu mõtteline osa kinkeleping sai sõlmitud tsiviilasja nr 2-10-42084 menetluse ajal, kuid ei nõustu hageja väitega, et kinkeleping oli tehtud eesmärgiga kahjustada sissenõudja huvisid ja käituda hea usu põhimõtte vastaselt. Kostja 1 ja kostja 2 on sugulased, kostja 2 on kostja 1 tädi ning kostja 1 sai vaidlusaluse kinnistu mõttelise osa endale päranduseks. Samas ei ole kostja 1 kunagi vastavat kinnistut kasutanud ning kuna kostja 2-le kuulus juba antud kinnistust mõtteline osa ning kostja 2 oli huvitatud oma osa suurendamisest, siis otsustas kostja 1 ka oma osa kostja 2-le kinkida. Kuna tegemist oli kostjale 1 kasutu varaga, kostja 2 on kostja 1 sugulane, siis ei soovinudki kostja 1 saada mittemingisugust kasu või vastusooritust kostjalt 2. Kostja 1 on seisukohal, et antud tehing ei kahjustanud kuidagi ka sissenõudja ehk hageja huvisid, sest antud kinnistu mõttelise osa väärtus võib küll olla 1278 eurot, kuid reaalselt seda võõrandada sellise summa eest ei ole ilmselt võimalik, veel vähem täitemenetluses sundenampakkumise korras. Vastav piirkond ei ole atraktiivne, nõudlus elamumaa järgi vastavas piirkonnas peaaegu puudub. Kinnistu asub piiriäärses Xxxxx vallas ning paikneb maantee ääres. Elamu ise on väga halvas seisukorras. Seega leiab kostja 1, et antud vaidlus oleks siiski kõige mõistlikum lahendada kompromissiga, millise on välja pakkunud kostja 2, kuna hageja saaks sellisel juhul koheselt hüvitise, mis arvestatakse kostja 1 võlgnevuse katteks ning jääb ära vara kohta, mida nagunii eeldatavalt ei ole võimalik realiseerida, muudatuste tegemise protsess kinnistusregistris ja hilisem sundenampakkumise menetlus. Samuti ei saaks kahjustada kostja 2 huvid. Kui siiski hageja ei ole endiselt nõus kompromissi sõlmima, siis leiab kostja 1, et hagi tuleks jätta rahuldamata, kuna kostja 1 ei ole vara kinkinud eesmärgiga ennast varatuks muuta ning seeläbi sissenõudja huve kahjustada. Kostja 1 leiab, et antud tehingu tõttu sissenõudja huvid kahjustatud ei ole saanud. Kostja 1 palus jätta hagiavaldus rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda. 15.05.2014.a toimunud eelistungil kostja T.V. võttis hagi õigeks. Kostja T.V. palub menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda.

7(12)

Tsiviilasi nr 2-13-46398 Hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus. Hageja 20.05.2014.a menetluskulude kindlaksmääramise avaldus. Hageja esitas tsiviilasja nr. 2-13-46398 menetluskulude nimekirja alljärgnevalt: 1) Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduselt 150 eurot ja hagi tagamise taotluselt 50 eurot, kokku 200 eurot (riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus on toimikus). 2) Hageja lepingulise esindaja kulud on järgmised: Septembris 2013.a. vastavalt arvele nr. 20130869 (lisa 1) summas 467,34 eurot: - nõupidamine kliendiga kohtuotsuse täitmise küsimuses, 06.09. – 0,6 t - kohtuasja ja täitemenetluse materjalide analüüs nõudes T.V. vastu, hagiavalduse koostamine võlgnik T.V. vara tagasivõitmiseks täitemenetluses, 17.09. – 3,5 t - hagiavalduse täpsustamine, telefoninõupidamised kliendiga, 20.09. – 0,4 t - kommunikatsioon kliendiga, hagiavalduse kooskõlastamine ja asjaolude täpsustamine kliendiga, riigilõivu tasumise andmete otsimine ja edastamine kliendile, 25.09. – 0,5 t Kokku: 5 tundi Oktoobris 2013.a. vastavalt arvele nr. 20130954 (lisa 2) summas 199,26 eurot: - hagiavalduse lõplik vormistamine ja esitamine kohtusse e-toimiku kaudu, 04.10. – 1,2 t - kostja M.V.i esindaja ettepanekuga tutvumine tsiv.asjas nr. 2-13-46398, meilikommunikatsioon kliendi ja M.V.i esindajaga, 25.10. – 0,4 t - nõupidamine kliendiga kostja M.V.i kompromissettepanekuga seotud küsimustes, 28.10. – 0,5 t Kokku: 2,1 tundi Novembris 2013.a. vastavalt arvele nr. 20131031 (lisa 3) summas 140,45 eurot: - kommunikatsioon kostjate esindajate ja kliendiga kompromissi küsimustes tsiv.asjas nr. 213-46398, 06.11. – 0,2 t kostjate seisukohtadega tutvumine hageja kompromissettepaneku osas, meilikommunikatsioon kostjate esindajate ja kliendiga tsiv.asjas nr. 2-13-46398, 12.11. – 0,6 t - kommunikatsioon kliendiga kompromissiga seotud küsimustes, 18.11. – 0,2 t - tutvumine kostjate vastustega hagile, 25.11. – 0,5 t Kokku: 1,5 tundi Mais 2014.a. vastavalt arvele nr. 20140398 (lisa 4) summa 355,68 eurot: - valmistumine kohtuistungiks tsiv.asjas nr. 2-13-46398, 15.05. – 2 t - osalemine kohtuistungil tsiv.asjas nr. 2-13-46398, 15.05. – 0,8 t Kokku: 2,8 tundi Seega moodustavad hageja rahalised kulud oma lepingulisele esindajale kokku 1162,73 eurot. Käesoleva avalduse esitamise seisuga moodustavad hageja menetluskulud (riigilõiv ja lepingulise esindaja kulud) kokku: 200 eurot + 1162,73 eurot = 1362,73 eurot. Juhindudes TsMS § 174 lg 3 kinnitab hageja, et kõik ülalviidatud kulud on kantud seoses tsiviilasja nr. 213-46398 menetlusega. Juhindudes TsMS § 174 lg 6 kinnitab hageja, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja palub määrata kindlaks hageja menetluskulud summas 1362,73 eurot ja mõista menetluskulud kostjatelt välja solidaarselt. Kostja T.V. 26.05.2014.a. seisukoht. Kostja I jääb oma eelistungil avaldatud seisukoha juurde menetluskulude jaotuse osas, et käesolevas tsiviilasjas peaksid jääma menetluskulud poolte endi kanda, kuna mõlemad kostjad on hagi õigeks võtnud ja kostjate poolt pakuti hagejale enne istungit ka mõistlikku kompromissi, millega hageja põhjendamatult ei nõustunud. Samuti leiab kostja I , et vaidluse oleks saanud lahendada ka ilma kohtu poole pöördumata. Vastavalt TsMS § 162 lg 4 võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks nende suhtes ebaõiglane või

8(12)

Tsiviilasi nr 2-13-46398 ebamõistlik. Kostja I leiab, et arvestades antud nõude sisu ja menetluse käiku (s.o. hageja põhjendamatu keeldumine kompromissist, kostjate poolt hagi õigeksvõtt), oleks hageja menetluskulude väljamõistmine kostjatelt ebamõistlik. Kui kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostjate/kostja kanda, esitab kostja I menetluskulude rahalise suuruse kohta alljärgnevad vastuväited: Kostja I käsitleb menetluskulusid vastavalt hageja poolt esitatud arvetele: 1) Arve nr 20130869 summas 467,34 eurot, arve nr 20130954 summas 199,26 eurot ja arve nr 20131031 summas 140,45 eurot: Arve nr 20130869 sisaldab: - nõupidamine kliendiga kohtuotsuse täitmise küsimuses, 06.09. – 0,6 t - kohtuasja ja täitemenetluse materjalide analüüs nõudes T.V. vastu, hagiavalduse koostamine võlgnik T.V. vara tagasivõitmiseks täitemenetluses, 17.09. – 3,5 t - hagiavalduse täpsustamine, telefoninõupidamised kliendiga, 20.09. – 0,4 t -kommunikatsioon kliendiga, hagiavalduse kooskõlastamine ja asjaolude täpsustamine kliendiga, riigilõivu tasumise andmete otsimine ja edastamine kliendile, 25.09. – 0,5 t Lisaks sisaldab vastav arve kantseleikulusid 6 eurot. Arve nr 20130954 sisaldab: - hagiavalduse lõplik vormistamine ja esitamine kohtusse e-toimiku kaudu, 04.10. – 1,2 t - kostja M.V.i esindaja ettepanekuga tutvumine tsiv.asjas nr. 2-13-46398, meilikommunikatsioon kliendi ja M.V.i esindajaga, 25.10. – 0,4 t - nõupidamine kliendiga kostja M.V.i kompromissettepanekuga seotud küsimustes, 28.10. – 0,5 t Lisaks sisaldab vastav arve kantseleikulusid 2 eurot. Arve nr 20131031 sisaldab: - kommunikatsioon kostjate esindajate ja kliendiga kompromissi küsimustes tsiv.asjas nr. 213-46398, 06.11. – 0,2 t kostjate seisukohtadega tutvumine hageja kompromissettepaneku osas, meilikommunikatsioon kostjate esindajate ja kliendiga tsiv.asjas nr. 2-13-46398, 12.11. – 0,6 t - kommunikatsioon kliendiga kompromissiga seotud küsimustes, 18.11. – 0,2 t - tutvumine kostjate vastustega hagile, 25.11. – 0,5 t Lisaks sisaldab vastav arve kantseleikulusid 2 eurot. Vaadeldes palju on kulunud hagejal kokku ühe või teise menetlustoimingu tegemiseks, siis nähtub, et hagiavalduse koostamise peale on hagejal kulunud üle 5 tunni, koos kliendiga nõupidamistega ja kompromissläbirääkimistele 2 tundi. Kostja I leiab, et vastav ajakulu mahub küll kehtestatud piirmääradesse, kuid ei ole proportsioonis nõude suuruse ja raskusega. Vastav menetlus ei ole juriidiliselt keeruline, ei olnud aeganõudev. Kostja I leiab, et hagiavalduse koostamise mõistlik ajakulu võiks olla 4 h (hagiavaldus pikk 5 lehekülge, millest sisulist teksti 4, ehk 1 h igale leheküljele, mis sisaldab ka kliendiga konsulteerimist). Kompromissläbirääkimiste ajakulu oleks mõistlik 0,5h, kuna poolte vahel ei eksisteerinud pingelisi läbirääkimisi, vaid kompromissi arutelu piirdus vaid mõne e-kirja vahetamisega, kuna hageja oli oma positsioonis väga kindel ja järeleandmatu. Mis puudutab kantseleikulusid, siis vastavad kulud jäävad kostjale I arusaamatuks. Kuskilt ei nähtu, millised on need nn. kantseleikulud ja kuidas need on seotud antud tsiviilasja menetlusega. Seega, kostja I leiab, et arvetest 20130869, 20130954 ja 20131031 on põhjendatud ajakulu: - nõupidamine kliendiga kohtuotsuse täitmise küsimuses, 06.09. – 0,6 t; - Hagiavalduse koostamine, koos kliendi konsultatsiooniga – 4 tundi; - Kompromissiga seotud toimingud – 0,5 t; - tutvumine kostjate vastustega hagile, 25.11. – 0,5 t

9(12)

Tsiviilasi nr 2-13-46398 Kokku arvetest 20130869, 20130954 ja 20131031 põhjendatud kulu: 5,6 tundi ehk 429,46 eurot + km, s.o. 515,35 eurot 2) Arve nr 20140398, summas 355,68 eurot Vastav arve sisaldab: - valmistumine kohtuistungiks tsiv.asjas nr. 2-13-46398, 15.05. – 2 t - osalemine kohtuistungil tsiv.asjas nr. 2-13-46398, 15.05. – 0,8 t Lisaks sisaldab vastav arve kantseleikulusid 16,40 eurot. Kostja I leiab ka vastava arve osas, et kantseleikulud on põhjendamatud ja tõendamata. Mis puudutab kohtuistungiks valmistumist, siis kostja I leiab, et mõistlik ajakulu oleks 1 h. Tegemist oli mitte kohtuistungi, vaid eelistungiga, kusjuures üks kostja oli eelnevalt hagi õigeks võtnud. Seega, kostja I leiab, et arve nr 20140398 põhjendatud ajakulu on 1h eelistungiks valmistumine ja istungil osalemine 0,8 t, ehk kokku 1,8 tundi, s.o. 138,04 eurot + km, s.o. 165,65 eurot. Kokkuvõttes on kostja I seisukohal, et õigusabikuludest on põhjendatud kulutused 7,4 tunni eest, summas 681 eurot (sisaldab km). Kostja I ei oma vastuväiteid kantud riigilõivu suuruse osas, s.o. kokku 200 eurot. Seega, lähtudes eelnevast palub kostja I jätta hageja menetluskulude taotlus rahuldamata, s.o. jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda ja alternatiivselt, rahuldada hageja taotlus osaliselt, määrata menetluskulude rahaliseks suuruseks 881 eurot. Kostja M.V.i 29.05.2014.a. seisukoht. Kostja II jääb tsiviilasjas nr 2-13-46398 menetluskulude jaotuse osas oma hagi õigeksvõtu avalduses ja eelistungil avaldatud seisukohtade juurde. Kohtu seisukoht. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti; lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 165 lg 1 kohaselt kui otsus on tehtud kaashagejate või kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse; lg 2 kohaselt kaashageja või -kostja ei kanna menetluses teise kaashageja või -kostja esitatud avaldusest, taotlusest, väitest, tõendist, kaebusest või vaidlustamisest tulenevaid täiendavaid menetluskulusid. See kehtib ka siis, kui kaashageja või -kostja menetlustoimingud kehtivad teiste kaashagejate või -kostjate suhtes käesoleva seadustiku § 207 lõike 3 järgi; lg 3 kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. See ei välista ega piira käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohaldamist. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohtul puuduvad andmed, et enne hagi esitamist oleks hageja pöördutud nõudega M.V.i poole. Viimase soovi kohtumenetluse ajal asja kokkuleppel lahendada ei saa tõlgendada vastuväitena hagile ning arvestada tuleb sellega, et kohtu poolt hagile kirjaliku vastamise tähtajaks oli määratud 26.11.2013.a. M.V. on hagi 26.11.2013.a. kirjalikus vastuses kohe õigeks võtnud. Kohtusse on esitatud hagi vara tagasivõitmiseks täitemenetluses. TMS § 187 lg 1 kohaselt sissenõudja võib esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid (edaspidi tagasivõitmine). TMS § 189 lg 1 kohaselt kohus tunnistab

10(12)

Tsiviilasi nr 2-13-46398 kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu. Seega nõue on esitatav kohtule ning kohtuväliselt tehingu kehtetuks tunnistamist M.V.i poole pöördumisega omavahelisel kokkuleppel ei olnud võimalik saavutada. Seega hageja kanda ei saa jätta menetluskulusid motiivil, et kostja M.V. ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks ja on võtnud hagi kohe õigeks (TsMS § 168 lg 6). Siiski asjaolul, et M.V. võttis hagi kohe kohtus õigeks ning kohtu poolt eelpool kirjeldatud olukorda arvestades, ei ole mõistlik jätta menetluskulusid M.V.i kanda. Mõistlik oleks, et selles osas kannaks kumbki poolt ise oma menetluskulud. Kostja T.V. ei ole hagi kohe õigeks võtnud. Asjaolu, et pooled ei jõudnud läbirääkimistel kompromissini, ei ole alus jätta menetluskulud hageja kanda. Seega asjas puuduvad asjaolud, mis annaksid aluse jätta menetluskulud T.V.lt välja mõistmata motiivil, et see oleks ebamõistlik. Selliseks asjaoluks ei ole ka nõude sisu. Seega menetluskulud tuleb jätta kostja T.V. kanda. TsMS § 174.1. lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud; lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 kohaselt kohtuvälised kulud on: 1) menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohus rahuldab hageja taotluse riigilõivu summas 200.- € väljamõistmiseks. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel (Kehtetu - RT I, 03.07.2014, 39 - jõust. 26.06.2014 Riigikohtu üldkogu kohtumäärus tunnistab tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 175 lg 4 põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks.) kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus on seisukohal, et kuivõrd tegemist on olemuselt keeruka asjaga, siis seetõttu oli asjas hageja poolt advokaadi palkamine vajalik. Kohus on seisukohal, et õigusabikulu rahaline nõue kuulub rahuldamisele järgmises ulatuses. 1) arve nr 20130869. - nõupidamine kliendiga kohtuotsuse täitmise küsimuses, 06.09. – 0,6 t - kohtuasja ja täitemenetluse materjalide analüüs nõudes T.V. vastu, hagiavalduse koostamine võlgnik T.V. vara tagasivõitmiseks täitemenetluses, 17.09. – 3,5 t - hagiavalduse täpsustamine, telefoninõupidamised kliendiga, 20.09. – 0,4 t - kommunikatsioon kliendiga, hagiavalduse kooskõlastamine ja asjaolude täpsustamine kliendiga, riigilõivu tasumise andmete otsimine ja edastamine kliendile, 25.09. – 0,5 t Õigusabi osutamine 5 tundi 383.45 € (tasu 76.69 € tund) +20% käibemaks 76.69 € = 460.14 €. 2 ) arve nr. 20130954. - hagiavalduse lõplik vormistamine ja esitamine kohtusse e-toimiku kaudu, 04.10. – 0,5 t (tasu 76.69 € tund) 38.35 € + 20% käibemaks 7.67 € = 46.02 €. Kohus leiab, et kuivõrd hagiavaldus oli eelnevalt juba vormistatud ja selleks oli piisavalt kulutatud aega, siis hagiavalduse ülevaatamiseks ja kohtule esitamiseks on piisav aeg 0,5 tundi.

11(12)

Tsiviilasi nr 2-13-46398 3) arve nr. 20131031. - kommunikatsioon kostjate esindajate ja kliendiga kompromissi küsimustes tsiv.asjas nr. 213-46398, 06.11. – 0,2 t kostjate seisukohtadega tutvumine hageja kompromissettepaneku osas, meilikommunikatsioon kostjate esindajate ja kliendiga tsiv.asjas nr. 2-13-46398, 12.11. – 0,6 t - kommunikatsioon kliendiga kompromissiga seotud küsimustes, 18.11. – 0,2 t - tutvumine kostjate vastustega hagile, 25.11. – 0,5 t Õigusabi osutamine 1,5 t (tasu 76.69 € tund) 115.04 € + 20% käibemaks 23.- €= 138.04 €. 4) arve nr. 20140398. Õigusabi tasu 100.- € tund. - valmistumine kohtuistungiks tsiv.asjas nr. 2-13-46398, 15.05. – 1 t - osalemine kohtuistungil tsiv.asjas nr. 2-13-46398, 15.05. – 0,8 t Kohus on seisukohal, et põhjendatud kuluks, arvestades asjas varasemalt ettevalmistatud menetlusdokumente ja nende koostamiseks tehtut, 15.05.2014.a. eelistungiks valmistumiseks on 1 tund. 15.05.2014.a. eelistungil osalemise tasu on 0,8 t eest. Hüvitamisele kuulub õigusabikulu summas 1,8 t 180.- € +20% käiebemaks 36.- € = 216.- €. Kokku vajalikuks lepingulise esindaja kuluks, mis kuulub väljamõistmisele kostjalt, T.V.lt, on 860.20 € koos käibemaksuga. Seega kuulub kostjalt, T.V.lt, väljamõistmisele menetluskulu summas 1060.20 € (riigilõiv 200.- € +õigusabikulu 860.20 €= 1060.20 €).

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Tartu Kohtunik

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.