25.08.2014.a. Rakvere Kohtumaja, Rohuaia 8 Rakvere
Tsiviilasja number
2-12-30837
Tsiviilasi
Swedbank AS hagi M M vastu 19 943,68 euro nõudes
Menetlusosalised ja nende Hageja: Swedbank AS (reg.kood 10060701 asukoht Liivalaia 8; 15040; Tallinn) esindajad Hageja esindaja: Olavi Järve volikirja alusel Kostja: M M (isikukood xxxx; e-posti aadress xxxx) Kirjalik menetlus Hagi hind
19 943,68 eurot
Resolutsioon Rahuldada hagi tervikuna. Välja mõista M M’le Swedbank AS kasuks käenduseta väikelaenulepingus nr 05262478-VL tuleneva võlgnevuse katteks 2 933,60 eurot (kaks tuhat üheksasada kolmkümmend kolm eurot ja 60 senti). Välja mõista M M’lt Swedbank AS kasuks laenulepingust nr 04-541291-EL tuleneva võlgnevuse katteks 17 010,08 eurot (seitseteist tuhat kümme eurot ja 8 senti). Menetluskulud jätta täies ulatuses kostja M M kanda. Edasikaebamise kord: Kohtuotsusele on õigus esitada põhjendatud apellatsioonikaebus Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
Tartu
I Menetluse käik:
1.Swedbank AS on 08.08.2012.a. esitanud Viru Maakohtule hagi M M vastu 19 943,68 euro nõudes. Esitamise viis AET. Hagi on menetlusse võetud Viru Maakohtu 15.08.2012.a. kohtumäärusega.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 27.12.2005.a. käenduseta väikelaenulepingu nr. 05-262478-VL, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 120 000.- krooni, (7 669,40 eurot). Kostja kohustus vastavalt lepingu punktile 8.1 tasuma hagejale tasumisele kuuluvad laenusumma tagasimaksed ja intressi maksed, millede tasumise tähtpäevad olid toodud graafikus, mis tulenevalt lepingu punktist 8.2 oli lepingu lahutamatu osa. Punkti 7.1 järgi kohustus kostja hagejale igakuiselt tasuma intressi hagejale tagasimaksmata laenusummalt lepingu põhitingimustes fikseeritud intressimäära alusel. Intressimäär oli 12% aastas. Kostja kohustus tagama, et intressi tasumiseks ja laenusumma tagastamiseks graafikujärgselt maksmisele kuuluvad summad on tähtaegselt (iga kuu 20. kuupäeval) kostja arvelduskontol olemas. Tagastamise lõpptähtpäevaks lepiti kokku 20.01.2010.a. Kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu tekkis tal hageja ees võlgnevus. Lepingu punkti 10.1 kohaselt, kui arvelduskontol ei ole varaliste kohustuste (v.a. intress) täitmise tähtpäeval rahalisi vahendeid tasumisele kuuluva summa ulatuses, on hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates, Hageja hinnakirjas fikseeritud määra alusel. Hageja hinnakirjas fikseeritud määraks on lepingujärgne intressimäär. Seisuga 27.07.2012.a. on kostja väikelaenulepingust nr. 05-262478-VL tulenev võlgnevus hageja ees summas 2 933,60 eurot, millest 2 130,52 eurot on põhiosa võlgnevus, 259,98 eurot on intressivõlgnevus ja 543,10 eurot on sissenõutavaks muutunud viivise võlgnevus.
3.Samuti sõlmisid pooled 10.11.2004.a. laenulepingu nr. 04-541291-EL, millele sõlmiti 17.08.2005.a. lisa 1, milline lisa punkti 5 kohaselt on lepingu lahutamatuks osaks. Lõplikuks laenusummaks jäi lisa punkti 2.1 kohaselt summa 31 976,26 eurot. Lepingu punkti 6.1. järgi kohustus kostja hagejale tasuma igakuiselt intressi lepingus fikseeritud intressimäära alusel. Lisa punkti 2.6 kohaselt oli intressimääraks euro kuue kuu
EURIBOR + 1,155%.
Lisa punkti 2.5 kohaselt jäi laenu tagastamise lõpptähtpäevaks 11.08.2020.a. Kostja ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu tal tekkis hageja ees võlgnevus. Lepingu punkti 9.1. kohaselt, kui arvelduskontol ei ole varaliste kohustuste (v.a. intress) täitmise tähtpäeval rahalisi vahendeid tasumisele kuuluva summa ulatuses, on hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates, hageja hinnakirjas fikseeritud määra alusel. Hageja hinnakirjas fikseeritud määraks on lepingu puhul seadusjärgne viivisemäär.
Seisuga 27.07.2012.a. oli kostja laenulepingust nr. 04-541291-EL tulenev võlgnevus hageja ees summas 17 010,08 eurot, millest põhiosavõlgnevus on 10 410,38 eurot, intressivõlgnevus on 783,39 eurot ja viivisevõlgnevus on 5 816,31 eurot.
4.Kuna kostja lepingutest tulenevat võlgnevust ei tasunud, saatis hageja 09.09.2009.a. kostjale lepingute ülesütlemise teatise, mille kostja on isiklikult 15.09.2009.a. allkirja vastu kätte saanud. Kuna kostja sellest hoolimata lepingutest tulenevat võlgnevust ei tasunud, luges hageja lepingud ülesöelduks. Hageja teavitas veelkordselt kostjat lepingutest tekkinud võlgnevusest, saates kostjale 29.09.2009.a. sellekohase teatise. Kostja elukaaslane on nimetatud teatise 02.10.2009.a. ka allkirja vastu kätte saanud.
5.Hageja palub mõista kostja M M’lt hageja Swedbank AS-i kasuks välja käenduseta väikelaenulepingust nr. 05-262478-VL tulenev võlgnevus summas 2 933,60 eurot ning laenulepingust nr 04-541291-EL tulenev võlgnevus summas 17 010,08 eurot. Kokku rahaline nõue 19 943,68 eurot. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja M M kanda ja vastavalt TsMS §-le 177 lg 2 välja mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 650.eurot.
6.02.10.2012.a. on kostja M M maakohtule teatanud, et palub asja läbivaatamist kohtuistungil.
7.Kohtuistungil 17.01.2013.a. jäi hageja volitatud esindaja hagiavalduses esitatud nõude juurde. Kostja väitis, et on lepinguga nõus, kuid leidis, et lepingust ei ole võimalik viivise määra välja lugeda ning sellises määras kokku lepitud ei ole. Kostja väitel on arusaamatu ka 15.05.2012.a. toimunud tasumine, kuna tema seda teinud ei ole. Hageja esindaja on selgitanud, et kohtutäitur on realiseerinud hüpoteegi ja kandnud sellest saadud raha üle hagejale. Samuti on hageja esindaja selgitanud kostjale, et hageja nõudeks on puudujääv summa 19 943,68 eurot. Kostja võttis omaks, et on hagejalt laenu saanud. Kostja arvates on väikelaenulepingu järgi tasumata 2 390,05 eurot ja laenulepingu järgi 27 045,68 eurot põhivõlgnevuse ja intressi eest kokku. Kostja leidis, et täitemenetlus hüpoteegi realiseerimisel ei ole läbi viidud õigesti.
8.28.01.2013.a. on hageja esindaja edastanud Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja kirjaliku selgituse. Selgituse kohaselt väikelaenulepingu nr. 05-262478-VL sõlmimise ajal kohaldus väikelaenulepingule seadusjärgne viivisemäär. Ka võlgnevuse arvestus on tehtud seadusjärgse viivisemääraga. AS Hansapank ärinimi muutus 16.03.2009.a. AS’iks Swedbank. Äriregistrikood nr. 10060701, jäi samaks. AS Hansapank ja AS Swedbank näol on tegemist ühe ja sama juriidilise isikuga, kelle nimi on vahepeal muutunud.
Vastavalt TsÜS §-le 115 lg. 1 võib tehingu teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Kuna Külli Kuivaste oli laenulepingu nr. 04-541291-EL allkirjastamisel hageja volitatud esindaja, siis tegi ta selle hageja nimel ning see kehtib hageja suhtes. Hageja selgitas, miks laekus 15.05.2012.a. laenulepingust nr. 04-541291-EL tuleneva võlgnevuse katteks 15 851,91 eurot. Kostjale kuulunud kinnistule registriosa numbriga 1878531 oli seatud hüpoteek, mis tagas muuhulgas ka laenulepingu nr. 04-541291-EL tulenevaid hageja nõudeid kostja vastu. Hageja esitas 10.01.2010.a. kohtutäiturile täitmisavalduse, millega palus muuhulgas pöörata täitmisele hüpoteegiga tagatud laenulepingust nr. 04-541291-EL tuleneva hageja nõue kostja vastu. Kohtutäitur korraldas 10.04.2012.a. enampakkumise, millel müüs kostjale kuulunud kinnistu muuhulgas laenulepingust nr. 04-541291-EL tuleneva kostja võlgnevuse katteks. Vastavalt seadusele kandis kohtutäitur hageja vahekontole kinnistu müügist saadud summa, millest olid maha läinud kohtutäituri tasud ja täitemenetluse kulud. Kohtutäitur kandis hageja vahekontole laenulepingust nr. 04-541291-EL tuleneva põhivõlgnevuse katteks summa 15 851,91 eurot, mille võrra vähendas hageja lepingust tulenevat kostja põhivõlgnevust hageja ees.
9.03.04.2013.a. Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja esitatud kirjalikus selgituses leidis kostja, et hageja hinnakirjas fikseeritud määra numbrilises väärtuses pole lepingus kokku lepitud. Sundtäitmise osas leidis kostja, et see oli toime pandud meelevaldselt, sest lepingust tulenevad hageja nõuded olid rahuldamata jäetud.
10.Kohtuistungil 23.04.2013.a. jäid pooled oma seisukohtade juurde. Samuti jäid pooled oma seisukohtade juurde, vastavalt kostja oma 30.06.2013.a. ja 14.08.2013.a. kirjalikus seisukohas ja hageja oma 01.08.2013.a. kirjalikus seisukohas avaldatule.
11.Kuivõrd pooled on nõustunud kirjaliku menetlusega, tegi Viru Maakohus 19.06.2014.a. kohtumääruse lahendada tsiviilasi nr 2-12-30837 kirjalikus menetluses ja teha kohtulahend teatavaks Rakvere kohtumaja kantselei kaudu 25.08.2014.a. kell 15.00. II Maakohtu seisukoht:
12.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt TsMS § 230 lg. 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
13.Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja sai hagejalt laenu poolte vahel 27.12.2005.a. sõlmitud käenduseta väikelaenulepingu nr. 05-262478-VL alusel, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 120 000.- krooni, (7 669,40 eurot). Samuti oli poolte vahel sõlmitud 10.11.2004.a. laenuleping nr. 04-541291-EL, millele sõlmiti 17.08.2005.a. lisa 1, milline lisa punkti 5 kohaselt on lepingu lahutamatuks osaks. Lõplikuks laenusummaks jäi lisa punkti 2.1 kohaselt summa 31 976,26 eurot.
14.Poolte vahel on vaidlus intressi määra üle. Kostja väidab, et on lepinguga nõus, kuid leiab, et lepingust ei ole võimalik viivise määra välja lugeda ning sellises määras kokku lepitud ei ole. Kostja väitel on arusaamatu ka
15.05.2012.a. toimunud tasumine, kuna tema seda teinud ei ole. Samuti leiab kostja, et täitemenetlus hüpoteegi realiseerimisel ei ole läbi viidud õigesti.
15.Kohus on seisukohal, et hageja poolne viivisemäära arvestus on seaduslik. Kohus märgib, et vastavalt nõude sissenõutavaks muutumise ajal kehtinud VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg. 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Lg. 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud intressimäära õigeaegse avaldamise korraldab Eesti Pank väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kuivõrd lepinguga ei leppinud pooled kokku kõrgemas viivise määras, kohaldub tulenevalt VÕS § 113 lõikest 1 seadusjärgne määr. Seega pole kostja väited sellest, et pooled ei ole viivise määras kokku leppinud, asjakohased.
16.Kostjale kuulunud kinnistule registriosa numbriga 1878531 oli seatud hüpoteek, mis tagas muuhulgas ka laenulepingu nr. 04-541291-EL tulenevaid hageja nõudeid kostja vastu. Hageja on esitanud 10.01.2010.a. kohtutäiturile täitmisavalduse, millega palus muuhulgas pöörata täitmisele hüpoteegiga tagatud laenulepingust nr. 04-541291-EL tuleneva hageja nõue kostja vastu. Kohtutäitur korraldaski 10.04.2012.a. enampakkumise, millel müüs kostjale kuulunud kinnistu muuhulgas laenulepingust nr. 04-541291-EL tuleneva kostja võlgnevuse katteks. Vastavalt seadusele kandis kohtutäitur hageja vahekontole kinnistu müügist saadud summa, millest olid maha läinud kohtutäituri tasud ja täitemenetluse kulud. Kohtutäitur kandis hageja vahekontole laenulepingust nr. 04-541291-EL tuleneva põhivõlgnevuse katteks summa 15 851,91 eurot, mille võrra on hageja vähendanud lepingust tulenevat kostja põhivõlgnevust hageja ees. Kostja on püüdnud hüpoteegi realiseerimist ja täitemenetluse käiku vaidlustada. Kohtud ei ole tema avaldusi aga rahuldanud (2-14-16533 M M avaldus kohtutäitur Kairi Laiõuna otsuse tühistamiseks täiteasjas 140/2012/1296; 2-14-15679 M M hagi kohtutäitur Kairi Laiõun ja Time Invest OÜ vastu sundenampakkumise kehtetuks tunnistamiseks; 2-13-23272 M M kaebus kohtutäitur Kairi Laiõuna tegevuse peale täiteasjas 140/2010/64; 2-12-51955 M M avaldus täitemenetluse peatamiseks täiteasjas 140/2012/1296; 2-12-13981 M M avaldus täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr 140/2010/64). Kohus leiab, et kostja võlgnevuse vähenemine enampakkumisel müüdud kinnistu arvelt on arusaadav ja põhjendatud ning kostja vastupidised väited, mille kohaselt 15.05.2012.a. toimunud tasumine on arusaamatu, on alusetud.
17.Tuvastamist on leidnud maakohtu poolt, et kostja ei ole täitnud laenulepingutest tulenevat võlaõiguslikku kohustust.
Kostjatel on hagejale tasumata väikelaenulepingust nr. 05-262478-VL tulenev võlgnevus summas 2 933,60 eurot ning laenulepingust nr 04-541291-EL tulenev võlgnevus summas 17 010,08 eurot. Seisuga 27.07.2012.a. on kostja väikelaenulepingust nr. 05-262478-VL võlgnevus hageja ees summas 2 933,60 eurot, millest 2 130,52 eurot on põhiosa võlgnevus, 259,98 eurot on intressivõlgnevus ja 543,10 eurot on sissenõutavaks muutunud viivise võlgnevus. Seisuga 27.07.2012.a. on kostja laenulepingust nr. 04-541291-EL tulenev võlgnevus hageja ees summas 17 010,08 eurot, millest põhiosavõlgnevus on 10 410,38 eurot, intressivõlgnevus on 783,39 eurot ja viivisevõlgnevus on 5 816,31 eurot. Kokku on tasumata rahaline nõue seega 19 943,68 eurot. Kuigi kostja on tunnistanud hagi rahaliselt isegi suuremas summas, kui seda on nõudnud hageja, ei või maakohus TsMS § 439 kohaselt otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist. Kohus leiab, et eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele täies ulatuses ning kostjalt välja mõistmisele hageja kasuks 19 943,68 eurot.
18.Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 hagimenetluse ülejäänud kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetlusosaline võib nõuda Viru Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174).
19.Maakohus kohaldas VÕS § 76 lg 1; 82 lg1; 101 lg 1 sätteid ning juhindus TsMS §162; 442 nõudeist.
Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Maido Roots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.