M M hagi kohtutäitur Kairi Laiõun vastu kahju hüvitamise nõudes 92 980.23 eurot
Hagi hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: M M (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx), esindaja RÕA korras vandeadvokaadi abi Rene Hallemaa (epost: [email protected]); Kostja: kohtutäitur Kairi Laiõun (isikukood 47209115219, asukoht: Veski 5a, 44310 Rakvere, Lääne-Virumaa, e-post: [email protected]).
Asja läbivaatamise kuupäev
11. november 2014 / Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta hageja M M hagi kostja kohtutäitur Kairi Laiõun’a vastu 73 044.18 eurot kahju, hagiavalduse esitamise seisuga arvestatud viivise 13 727.30 eurot ja alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni määraga 8,15 % aastas viivise nõudes rahuldamata.
2.Jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
3.Saata kohtuotsus hageja esindajale ja kostjale teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. 1 (9)
1.26. juunil 2014 esitatud hagiavalduse kohaselt täitemenetluse nr 140/2010/64 raames kostja arestis ning hiljem sundvõõrandas avalikul enampakkumisel hagejale kuulunud hoonestatud kinnistu xxxx, registriosa nr xxxx, asukohaga xxxx. Kinnistul asuv mõisa peahoone oli hageja koduks.
2.Kuigi hagejal olid olemas täimenetluse seadustikust tulenevad võimalused oma õiguste kaitseks, puudusid tal vajalikud õigusalased teadmised ning oskus korrektselt ja õigeaegselt oma õigustele tugineda. Raske materiaalse olukorra tõttu ei olnud hagejal võimalik saada abi ka juristidelt. Sellises olukorras lootis hageja täitemenetluse läbiviimisel kostja poolt hageja põhiõigustega arvestamisele ning menetluse õiglasele läbiviimisele. Kui selgus, et kostja ei arvesta hageja poolt märgitud vara tegeliku väärtusega, pöördus hageja 09.04.2012 täitemenetluse peatamise avaldusega kohtusse. Avalduses esinenud puuduste tõttu kohus täitemenetlust ei peatanud ning hagejale kuulunud vara võõrandati 10.04.2012 toimunud esmakordsel enampakkumisel kordades madalama alghinnaga, kui seda oli müüdava vara turuväärtus.
3.Kinnisasja arestimise aktiga arestis kostja 09.02.2010 hagejale kuulnud hoonestatud kinnistu xxxx hinnaga 31 955.82 eurot. Uus Maa kinnisvarabüroo hindamisakti järgi kinnistu xxxx turuväärtuseks 07.01.2009 seisuga oli kokku 223 690.77 eurot. Hindamisakti kohaselt oli turuväärtuse täpsusklassiks +/- 10% ning objekti realiseerimise perioodiks määratud hinnanguliselt 12 kuud.
4.Hageja on seisukohal, et otsene varaline kahju tekkis tal 10.04.2012, kui viidi läbi kinnistu sundenampakkumine arestimise aktis märgitud hinnaga ja selle alusel koostati vara enampakkumise akt. Akti kohaselt müüdi xxxx kinnistu hinnaga 31 955.82 eurot, mis ei katnud hüpoteegi suurusest sõltumata kogu sissenõudja nõuet ning oli kordades väiksem ka kinnistu turuväärtusest. Käesolevaks hetkeks on AS Swedbank esitanud hageja vastu tsiviilasjas nr 2-12-30837 hagi täiendava võlgnevuse tasumiseks kogusummas 19 943.68 eurot ning nimetatud nõude suurus on minimaalseks kostja poolt tekitatud kahju suuruseks.
5.Uus Maa kinnisvarabüroo teostas septembris 2012 uue hindamise, mille kohaselt hoonestatud kinnistu xxxx turuväärtuseks 25.09.2012 seisuga oli105 000 eurot. Lähtudes asjaolust, et tegemist on kõigest 5 kuud pärast kinnisasja sundvõõrandamist teostatud hindamisega, ei saanud kinnistu turuväärtus enampakkumise hetkel erineda oluliselt hindamisaktis märgitud väärtusest. EV PS-ga kooskõlas olev ja õiglane hüvitis hagejale kuuluva kinnistu eest oleks olnud 105 000 eurot. Käesoleval juhul toimus enampakkumine alghinnaga 31 955.82 eurot ning enampakkumisele kvalifitseerunud ühe pakkuja tõttu kinnistu ka alghinnaga müüdi. Hagejal seeläbi tekkis põhiõiguste rikkumise tõttu varaline kahju summas 73 044.18 eurot (105 000 – 31 955.82).
6.Kuigi kinnistu võõrandati täimenetluse raames TMS §-de 78 jj ning 137 alusel arestimise aktis märgitud hinnaga, piiras kostja hageja põhiõigusi ebaproportsionaalselt. Kostja arestis kinnistu ebamõistlikult madala hinnaga ning ei arvestanud täimenetluse jooksul saadud informatsiooni kinnistu tegeliku turuväärtuse kohta, mistõttu rikkus kostja hageja põhiõigusi süüliselt.
7.TMS §74 lg 4 sätestab arestitud asja hindamise kohta, et kui võlgnik ja sissenõudja ei saavuta asjade hindamises kokkulepet, samuti kui vähemalt üks nendest ei ole arestimise juures, hindab vara kohtutäitur. Hageja hinnangul saab kohtutäitur vara hinnata võrdlusmeetodi alusel enda teadmistele tuginedes, kuid peab keerulisematel puhkudel kasutama eksperdi abi. TMS § 74 lg 6 sätestab, et kui asja hindamine osutub raskeks, laseb kohtutäitur vara väärtuse hinnata eksperdil. Olukorras, kus 2 (9)
2-14-53551 hinnata tuleb ainulaadse mõisakompleksi väärtust, millel on lisaks ka ajalooline väärtus, tulnuks kostjal igal juhul kasutada kinnistu väärtuse väljaselgitamisel eksperdi abi. Olukorras, kus kostja eksperdi abi ei kasutanud ning määras keeruliselt hinnatava kinnistu väärtuseks rohkem kui 3 korda turuhinnast madalama hinna, lasub hilisemal võimalikul kahju tekkimisel selge süü kostjal. Vara arestimise aktis ebamõistlikult madala hinna märkimisel jäeti selgelt arvestamata hageja põhiõigustega. Kinnistule seatud hüpoteegi suurus oli 41 542.57 eurot. Kuna nii hageja vastu esitatud nõue koos täitekuludega, kui ka arestitud kinnistule sissenõudja kasuks seatud hüpoteek ületasid arestimise aktis märgitud alghinda, pidi olema kostjale arestimise hetkel selge, et kinnistu tegelik turuväärtus võib olla kõrgem ning see tuleks täpselt välja selgitada.
8.Kostjal oli võimalus pärast kinnistu arestimist muuta enampakkumise alghinda. Kostjat teavitati täitemenetluse 140/2010/64 raames kinnistu arestimise aktis märgitud hinnast tunduvalt kõrgemast turuväärtusest ning kinnistule kõrgema hinnaga ostja otsimisest. Kostja pidi olema kursis täitemenetlusega paralleelselt maakleri vahendusel toimunud kinnistu müügist. Seetõttu kinnistu turuväärtusest kordades madalama alghinnaga esmakordne enampakkumine ja vara alghinnaga müük ning seeläbi hagejale kahju tekkimine toimusid selgelt kostja süül.
9.Kinnistu vastu tunti suurt huvi nii enne täitemenetluse alustamist kui ka täitemenetluse ajal. Lisaks tekkisid täitemenetluse ajal mitmed ostjad, kellega tehingu sõlmimiseks ei andnud nõusolekut sissenõudja AS Swedbank. Sellises olukorras oleks tegelikule turuhinnale lähedasem kõrgem alghind eelduslikult sundinud kinnistust huvitatud isikuid soetama kinnistu kõrgema hinnaga ja seeläbi oleks hageja saanud õiglasema hüvitise omandi kaotamise eest. Kostja oli eelnevatest asjaoludest teadlik või vähemalt pidi olema teadlik.
10.Hageja nõuab kostjalt viivis 8.5 % aastas alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Kuna nõue muutus sissenõutavaks 10.04.2012, siis kuni hagi esitamise seisuga on sissenõutavaks viivise suuruseks 13 727.30 eurot (807 x 73 044.18 x 8,5/100/365).
11.Lähtudes eeltoodust palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis summas 73 044.18 eurot, viivis kuni hagiavalduse esitamiseni 13 727.30 eurot ja alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni määraga 8,5 % aastas ning jätta menetluskulud kostja kanda.
MENETLUSE KÄIK
12.Koos hagiavaldusega esitas hageja menetlusabi taotluse.
13.Viru Maakohtu 23.07.2014 kohtumäärusega rahuldati hageja menetlusabi taotlus ja hageja vabastati riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel.
KOSTJA VASTUVÄITED
14.13. augustil 2014 esitatud vastuses kostja leidis, et täitemenetlus on läbi viidud õiguspäraselt ning kohtutäituri süü hagejale kahju tekitamisel puudub täielikult. Täitemenetluse nr 140/2010/64 alustamise aluseks oli Swedbank AS-i avaldus ning Rakvere notar Katre Pustaku 10.11.2004 notariaalselt tõestatud hüpoteegi seadmise leping nr 6909. Nõude suurus oli koos täitekuludega 527 204.92 krooni (33 694.54 eurot). Hageja on kinnitanud täitmisteate kättesaamist. Eeltoodust nähtuvalt oli täitemenetluse alustamise eeldused täidetud. 3 (9)
2-14-53551
15.Kostja alustas hageja suhtes täitemenetlust kinnisasjale seatud hüpoteegi realiseerimiseks, st hüpoteegiga koormatud kinnisasja võõrandamiseks. Hagejal pidi olema hüpoteegi seadmise lepingut sõlmides selge, et alludes kohesele sundtäitmisele on olemas reaalne võimalus võlgnevuse tekkimisel kinnisasja realiseerimisele täitemenetluses ning seda hoolimata sellest, kas tegemist on tema elukohaga või mitte. Kohtutäitur võib keelduda täitetoimingu tegemisest ainult seaduses sätestatud põhjusel (TMS § 7 lg 1). Hageja suhtes menetluses olnud täiteasjas sellist põhjust ei esinenud.
16.Kinnisasja arestimiseks määras kostja aja ja koha ning teavitas sellest hagejat, samuti sisaldas teade informatsiooni, et menetlusosalise arestimistoimingu juurde ilmumata jätmine ei takista toimingu läbiviimist. Kinnisasja arestimine toimus 09.02.2010 ilma hageja osavõtuta. Kostja koostas kinnisasja arestimisakti ning määras selles kinnisasja hinnaks 500 000 krooni ehk 31 955.82 eurot. Aktis sisaldus viide võimaluse kohta vaidlustada kohtutäituri määratud hind kaebuse esitamisega kohtutäiturile 10 päeva jooksul arvates akti kättesaamisest. Hageja kaebust selleks ettenähtud aja jooksul ei esitanud.
17.Kinnisasja arestimise eesmärk on müüa see võlgniku võlakohustuse katteks. Võlgnetava nõude suurus oli menetluse alustamisel koos täitekuludega 527 204.92 krooni (33 694.54 eurot), mis tähendab, et kinnisasja arestimishind kattis sissenõudja nõude. Hageja viide kinnistule seatud hüpoteegile suuruses 41 542.57 eurot (650 000 krooni) ei näita kinnisasja hinda. Hageja on üritanud tõestada, et kinnisasja tegelik väärtus oli suurem kui arestimisaktis määratud ning leiab, et kinnistust huvitatud isikud oleksid soetanud selle pigem kõrgema hinnaga kui oli arestimisaktis märgitud hind. Selline arutluskäik viitab pigem sellele, et potentsiaalsed ostjad pidasid vara alghinda liiga kõrgeks ning seetõttu ei soostunud sellega kinnisasja ostma.
18.Hageja põhjendab hagiavalduses oma õiguste õigeaegsele kaitsmisele mitteasumist õigusalaste teadmiste puudumisega. Kostja on seisukohal, et kinnisasja hinna vaidlustamine ei eelda õigusalaste teadmiste olemasolu. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-69-11 (p 13) selgitanud, et hinna vaidlustamiseks piisab kaebuses selle märkimisest, et ei olda kohtutäituri määratud hinnaga nõus.
19.Hageja on asunud seisukohale, et talle on tekkinud varaline kahju kostja süü tõttu. Kostja selle seisukohaga ei nõustu. Süü vormid sätestab võlaõigusseadus, nendeks on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Kostja tegevuses puudub õigusvastasus ning ta ei ole rikkunud kehtivaid õigusnorme.
20.Hageja väited kinnisasja arestimisele turuhinnast madalama hinnaga ja eksperdi abi mittekasutamisele ei ole põhjendatud kostja süü tekkimisel. Eksperdi määramist peab kohtutäitur taotlema kohtult juhul, kui võlgnik või sissenõudja on hinna vaidlustanud (TMS § 74 lg 8). Hageja ei vaidlustanud kinnisasja hinda selleks ettenähtud aja jooksul, jättes seega võimalused oma õiguste kaitseks kasutamata. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-69-11 p 15.märkinud, et võlgnik peab täitemenetluses osalema ja oma õigusi kaitsma ka ise aktiivselt.
21.Kostja palus jätta hagi täielikult rahuldamata ning kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja teatas, et on nõus asja kirjalikus menetluses arutamisega.
HAGEJA ARVAMUS
22.04. septembril 2014 esitatud arvamuses hageja nõustub kostjaga, et täidetud olid täitedokumendi täitmise eeldused, mis lubasid kostjal alustada täitemenetlusega seaduses sätestatud nõudeid järgides. 4 (9)
2-14-53551 Samas ei olnud hageja hinnangul täidetud kõik seaduses sätestatud tingimused, et lugeda täimenetlus alustatuks. TMS § 24 lg 2 kohaselt loetakse täitemenetlus alustatuks täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega. Hageja hinnangul ei ole täitemenetluse seadustiku mõttega kooskõlas olev aga igasuguse täitmisteate kättetoimetamise järgselt täitemenetluse alustatuks lugemine. TMS § 24 lg 4 kohaselt tuleb täitmisteatele lisada täitedokumendi ärakiri, mida antud juhul kostja 18.01.2010. koostatud täitmisteatele ei lisanud.
23.Hageja nõustub kostjaga, et täitetoimingu läbiviimisest keeldumise alused saavad tuleneda üksnes seadusest. Sellele vaatamata tuleb täitetoiming läbi viia seaduses sätestatud formaalseid- ja materiaalseid eelduseid järgides ning kõigi menetlusosaliste seadusega kaitstud õigusi ja huve arvestades. Hageja hinnangul on kostja täitemenetluses rikkunud seaduses sätestatud tingimusi ja põhjendamatult riivanud hageja seadusega kaitstud õiguseid, mistõttu on tekkinud märkimisväärne varaline kahju.
24.Hageja nõustub kostjaga, et arestimisaktis sisaldus viide hinna vaidlustamiseks, kuid raskest majanduslikust ja psüühilisest seisundist tingituna jäi hageja täitemenetluse alguses oma õiguste kaitsmisel passiivseks. Hageja lootis, et täitemenetlus viiakse läbi seadusega kooskõlas olevalt ning tagatakse õiglane hüvitis omandist ilmajäämisel. Kohtutäituril on võlgniku tegevusest sõltumata kohustus viia täitemenetlust läbi seadust järgides ning arvestades võlgniku seadusega kaitstud õigusi ja huve. Lubatud ei tohi olla olukord, kus võlgniku õiguste rikkumine sõltub üksnes võlgniku enda aktiivsest tegutsemisest, kuigi täituril on täitemenetluse hilisemas staadiumis võimalik vältida hageja õiguste rikkumisega tekitatud kahju tegelikku saabumist TSM § 82 lg 2 alusel.
25.Arestimisaktis märgitud hind ei katnud sissenõudja nõuet koos täitekuludega. Täituril pidi arestimise hetkel olema selge, et arestimisaktis märgitud hinnaga vara võõrandamise järgselt ei saa hageja nõue sissenõudja ees täidetud. Seevastu võimaldas kinnistule seatud hüpoteek eelduslikult täita kinnisasja müügi korral kogu hageja vastu suunatud nõude, mida pank laenulepingu sõlmimisel ja hüpoteeki seades eeldas. Kuna täitemenetluse raames müüdi vara esmakordsel enampakkumisel arestimisaktis märgitud hinnaga, on pärast täitemenetluse kulude maha arvamist jätkuvalt hageja kohustused sissenõudja ees osaliselt täitmata.
26.TMS § 74 lg 6 sätestab, et kui vara hindamine osutub raskeks, laseb kohtutäitur vara väärtuse hinnata eksperdil. Sätte eesmärk on kohtutäituri kohustamine keerulisemates olukordades vara väärtuse eksperdil hinnata laskmine, et tagada võlgnike õiguste minimaalne riive. Hageja hinnangul on mõisad ühed objektid, mille väärtuse hindamine on keeruline, kuna väheste tehingute tõttu puudub võrdlusmaterjal. Kostja pidi arestitud mõisa hindamisel kasutama eksperdi kaasabi. Olukorras, kus kostja otsustas ise hinnata sedavõrd keerulise objekti, peab kostja olema valmis ka vastutama võimaliku tekkida võiva kahju eest.
27.Hageja tõendid kinnitavad suurt huvi xxxx vastu. Tehingute ärajäämist mõjutas eelkõige maailma majanduses valitsenud keeruline olukord ning sellest tulenenud üldine ettevaatlikus investeerimistehingute tegemisse. Nimetatud asjaolud aga ei mõjuta eksperdi poolt hinnatud turuväärtust, mis on hageja hinnangul asja harilikuks väärtuseks TMS § 74 lg 5 tähenduses. Hageja on arvamusel, et vara oleks müüdud ka täitemenetluse raames kõrgema hinnaga, kui enampakkumise alghind oleks olnud arestimisaktis märgitust kõrgem.
5 (9)
2-14-53551
28.Hageja nõustub kostjaga, et üksnes formaalse kaebuse koostamine iseseisvalt ei nõua õiguslaste teadmiste olemasolu, kuid antud juhul puudusid kostjal teadmised, kuidas koheselt ja õigeaegselt oma õiguseid kaitsta. Hageja suhtles täitemenetluse alustamise järgselt kostjaga ning tugines õigusalaste teadmiste puudumise tõttu lootusele, et kohtutäitur juhindub seadusest, arvestab hageja põhiõigustega ning kinnistu saab müüdud õiglase hüvitise eest. Hagejal puudus selge teadmine, et arestimisaktis märgitud hind oli arestimise hetkel kinnistu tegelikust turuväärtusest kordades madalam ning selle selgumisel edastati vastav informatsioon ka kostjale. Seega oli kostjal täitemenetlust läbi viies teada informatsioon, et täitemenetlus riivab põhjendmaatult hageja õiguseid ja huve ning kostja pidi sellele reageerima.
29.Aastaid kohtutäiturina tegutsenud isiku poolt seaduses sätestatud nõuete eiramine on hageja hinnangul käibes vajaliku hoole järgimata jätmine ehk hooletus, mis on kvalifitseeritav süü ühe liigina. Kostja rikkus täitemenetluses täitemenetluse alustamise formaalseid reegleid, kinnisasja arestimiseks ettenähtud nõudeid ning ei arvestanud täitemenetluse raames saadud andmetega hageja õiguste rikkumise vältimiseks. Hagejal on tekkinud varaline kahju, kahju on tekkinud kostja tegevuse tõttu ning kostja on kahju tekkimises süüdi.
30.05. oktoobril 2014 teatas hageja esindaja, et hageja on nõus tsiviilasja kirjalikus menetluses lahendamisega ning ei pea kohtuistungi pidamist vajalikuks.
MENETLUSE KÄIK
31.07.10.2014 määras kohus TsMS § 403 lg 1 alusel lahendada hagi kirjalikus menetluses, sest nii hageja kui kostja on taotlenud asja kirjalikus menetluses lahendamist. Kohus andis pooltele tähtaja võimalike täiendavate avalduste ja dokumentaalsete tõendite esitamiseks kuni 31.10.2014.
HAGEJA LÕPLIK SEISUKOHT
32.31. oktoobril 2014 esitatud seisukohas hageja tõi täiendvalt välja, et 25.08.2014 on Viru Maakohus tsiviilasjas nr 2-12-30837 teinud otsuse, millega on M Mlt mõistetud Swedbank AS-i kasuks laenulepingust nr 04-541291-EL tuleneva võlgnevuse katteks 17 010.08 eurot. Tegemist on võlgnevusega, mille täitmine ei õnnestunud täiteasjas nr 140/2010/64 teostatud avaliku enampakkumise teel müüdud kinnistu müügist saadud vahendite arvelt. Lisaks on Viru Maakohus 20.10.2014 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-12-30837 mõistnud hagejalt välja menetluskulu 650 eurot. Nii võlgnevus kui menetluskulu on kahju, mis tuleb kohtutäiturilt välja mõista.
33.Hageja palus mõista kohtutäiturilt välja kahjuhüvitis 73 044.18 eurot, viivis kuni hagiavalduse esitamiseni 13 727.30 eurot ja alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määraga 8,15 % aastas ning jätta menetluskulud kostja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
34.Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagile ja hageja seisukohtadega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
35.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Pooled on nõustunud vaidluse kirjalikus menetluses lahendamisega. 6 (9)
2-14-53551 Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses, sest poolte seisukohad ja tsiviilasja raames esitatud dokumentaalsed tõendid võimaldavad seda teha.
36.Kohtutäituri (kostja) poolt 09.02.2010 koostatud kinnisasja arestimise akti kohaselt võlgniku M M (käesolevas menetluses hageja) suhtes on sissenõudja Swedbank AS-i avalduse alusel algatatud täitemenetlus 140/2010/64 (t. lk. 30-32). Kinnisasja arestimise akti ja kostja vastuse kohaselt oli täitemenetluse algatamise aluseks Rakvere notar Katre Pustaku poolt 10.11.2004 notariaalselt tõestatud hüpoteegi seadmise leping nr 6909. Nõude suuruseks oli 475 545.95 krooni, millele lisandusid täitekulud. Kokku koos täitekuludega moodustas nõue võlgniku vastu 527 204.92 krooni (33 694.54 eurot). Täitur määras võlgnikule kuuluva kinnisasja xxxx, registriosa nr xxxx, asukohaga xxxx, hinnaks 500 000 krooni (31 955.82 eurot). Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 24 lg 2 esimese lause järgi täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega loetakse täitemenetlus alanuks. Hagejal ei ole vaidlust kinnisasja arestimise akti kätte saamise üle, ta on kinnitanud täitmisteate kättesaamist. 04.09.2014 seisukohas kinnitab hageja, et täidetud olid täitedokumendi täitmise eeldused.
37.Vara enampakkumise akti kohaselt 10.04.2012 võõrandati hagejale kuuluv kinnistu alghinnaga 31 955.82 eurot OÜ-le Time Invest. Hageja kinnisasja enampakkumise juurde ei ilmunud. Õiged ei ole hageja väited vaid ühe isiku enampakkumisel osalemise kohta. Enampakkumisest võttis osa ka Cityinvest OÜ, kelle esindaja esindamiseks esitatud volikirjas esinenud puuduste tõttu ei saanud enampakkumisest osa võtta (t. lk. 36-39).
38.Kuna hageja esitatud OÜ Uus Maa eksperthinnangu 0041/019 VK järgi seisuga 07.01.2009 oli kinnistu xxxx turuväärtuseks 3 500 000 krooni (223 690.77 eurot, t. lk. 10-29), siis hageja leiab, et kohtutäitur võõrandas asja turuväärtusest madalama hinnaga. Kohus ei nõustu hageja väidetega järgnevatel põhjustel. Hageja esitatud hindamisakt ei ole täitemenetluse raames koostatud. TMS § 143 p 4 ja § 74 lg 1 tuleneb, et asi hinnatakse arestimisel ja asja hind märgitakse arestimisakti. TMS § 74 lg 3 kohaselt arestitud asjad hinnatakse võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel. Hageja ei ole arestimisakti seaduses sätestatud korras vaidlustanud. Kohus ei nõustu hageja väidetega, et mõisad on ühed objektid, mille väärtuse hindamine on keeruline, kuna väheste tehingute tõttu puudub võrdlusmaterjal. TMS § 74 lg 6 tulenevalt kui asja hindamine osutub raskeks, laseb kohtutäitur vara väärtuse hinnata eksperdil. Asjas ei ole tuvastatud, et täitruil ei oleks võimalik hageja kinnistu hinda määrata. Hageja ei väida, et ta saavutas sissenõudjaga kokkulepet arestitud asja väärtuses ning et täitur sellele vaatamata määras asja vaatuseks turuhinnast tunduvalt madalama hinna. Täitemenetluse eesmärk on menetluse võimalikult väiksemate kuludega läbiviimine. Hageja ei ole kinnisasja väärtuse TMS § 74 lg 6 alusel eksperdi poolt määramist nõudnud ja olukorras, kus ta selleks ka ei olnud raha ette tasunud ega kinnisasja arestimise aktis toodud asja väärtust TMS § 74 lg 7, lg 8 ja § 217 sätestatud korras vaidlustanud, puudus täituril igasugune mõistlik vajadus enda algatusel asja hindamiseks ekspertiisi määramiseks.
39.Lisaks eelmises punktis toodule peab kohus vajalikuks märkida, et OÜ Uus Maa hindamisakti kohaselt selles toodud hinnaga kinnisasja realiseerimise periood oli kuni 12 kuud. Akti koostamisest 07.01.2009 kuni kinnisaja arestimiseni 09.02.2010 oli hagejal endal võimalik kinnisasja hüpoteegipidaja AS-i Swedbank nõusolekul võõrandada. Hageja ei suutnud kinnistut aasta jooksul võõrandada. TMS § 157 alusel kinnisasja võib müüa kohtutäituri kontrolli all sama seadustiku §-s 102 sätestatud korras. TMS § 102 lg 1 sätestab, et võlgniku avalduse alusel ja sissenõudja nõusolekul võib kohtutäitur lubada võlgnikul endal müüa arestitud asja kohtutäituri kontrolli all. Pärast kinnisasja arestimist 09.02.2010 kuni asja enampakkumisel sundvõõrandamiseni on läinud 2 aastat ja kolm kuud. 7 (9)
2-14-53551 Ka selle aja jooksul ei ole hageja suutnud ise kinnistut võõrandada. Eeltoodu viitab sellele, et OÜ Uus Maa 07.01.2009 hindamisaktis toodud kinnisasja turuväärtus ei vastanud tegelikkusele.
40.Kohus ei nõustu ka hageja poolt esitatud OÜ Uus Maa 25.09.2012 koostatud hindamisaktis toodud kinnisasja ümardatud turuväärtusega 105 000 eurot, põhjusel, et see on koostatud pärast kinnisaja sundvõõrandamist ning hindamisaktist ei ole võimalik välja lugeda kas ja kuipalju kinnisasja turuväätust mõjutaks kinnistule seatud hüpoteek, kinnistu võõrandamiseks alustatud täitemenetlus ja sissenõudja mittenõustumine kinnisasja täitemenetluse väliselt võõrandamisega. 41.TMS § 137 sätestab, et kinnisasjale sissenõude pööramisel kohaldatakse vastavaid vallasasjadele sissenõude pööramise sätteid, kui käesoleva peatüki sätetest ei tulene teisiti. TMS § 78 lg 1 alusel arestitud asjad müüb kohtutäitur avalikul elektroonilisel enampakkumisel, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti. TMS § 223 lg 1 alusel enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. TMS § 84 lg 1 p 3 alusel enampakkumise oluliseks tingimuseks on muu hulgas ka alghind. Kui hageja arvates enampakkumisel müüdi asja turuväärtusest madalama hinnaga, siis TMS § 223 lg 2 p 1 alusel oli hagejal õigus nõuda müüdud asja ostjalt välja asjaõigusseaduse § 80 alusel, selle võimatuse korral aga esitada nõude alusetu rikastumise sätete alusel. Hageja seda teinud ei ole. Kuna kostja ei ole hageja arvelt rikastunud, siis hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
42.Kohtutäituri seadus (KTS) § 2 lg 1 alusel kohtutäitur peab avalik-õiguslikku ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena. KTS § 9 lg 1sätestab, et kohtutäitur vastutab oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Kohtutäitur vastutab ka tema büroo töötajate poolt süüliselt tekitatud kahju eest. Süü vormid on sätestatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 104, mille 2 lõike järgi süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Sama paragrahvi 3. lõike järgi hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine ja lõike 4. järgi raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 tulenevalt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Kuna hageja ei ole sissenõudjaga kinnistu väärtuses kokku leppinud, ei ole täituri määratud kinnisasja hinda vaidlustanud ega enampakkumise kehtetuks tunnistamist nõudnud, siis ei ole tõendatud, et kinnisasja hinna määramisel ja täitemenetluse läbiviimisel on täitur käitunud õigusvastaselt. Sellepärast jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud
43.Vastavalt TsMS §173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda.
44.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 405, § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 632 lg 1 sätete kohaselt. 8 (9)
2-14-53551
/digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
Tartu Ringkonnakohtu 25.03.2015 kohtuotsuse
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 11. novembri 2014 otsus muutmata.
2.Jätta M M apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus M M kanda.
2.Mõista M Mlt riigi kasuks välja riigi õigusabi tasu ja kulud summas 120 (ükssada kakskümmend) eurot 6 (kuue) võrdse osamaksena. Esimene osamakse summas 20 (kakskümmend) eurot tuleb tasuda käesoleva otsuse jõustumisest 15 päeva jooksul. Ülejäänud 5 (viis) osamakset tuleb tasuda otsuse jõustumise kalendrikuule järgneva viie kuu jooksul igakuuliselt summas 20 (kakskümmend) eurot iga kuu 20. kuupäevaks. Osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is, nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis viitenumbriga 99915700021210, selgitusega „riigi õigusabi kulud tsiviilasjas nr 2-14-53551“.
3.Välja mõista M Mlt Eesti Vabariigi kasuks hagi ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 2 200 (kaks tuhat kakssada) eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is, nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis viitenumbriga 99915700021207 selgitusega „riigilõiv tsiviilasjas nr 2-14-53551“ 15 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest (TsMS § 179 lg 5).
4.Saata käesolev kohtuotsus riigi õigusabi tasu ja riigilõivu väljamõistmist puudutavas osas teadmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
9 (9)
2-14-53551 Riigikohtu 01.06.2015 kohtumääruse
RESOLUTSIOON
Jätta M M kassatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtu 25. märtsi 2015 otsusele tsiviilasjas nr 2-1453551 menetlusse võtmata. Kohtuotsus jõustus 01. juunil 2015. a Riigikohtu kohtumäärusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne Referent
10 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.