2-14-21442/9 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas - lahend.ee

Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja võib esitada määruskaebuse pankrotimenetluse lõpetamise osas 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Võlgnik ja ajutine haldur võib esitada määruskaebuse ajutise halduri tasu hüvitamise osas 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Menetlusabi andmise osas võib määruskaebuse samas korras esitada Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu. Asjaolud 06.06.2014 esitas võlgnik OÜ Festing Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale Kärdlas avalduse tema pankroti väljakuulutamiseks. 09.06.2014 määras kohus ajutise halduri. 25.07.2014 vaatas kohus pankrotiavalduse läbi kohtuistungil. 25.07.2014 kohtumäärusega andis kohus tähtaja pankrotimenetluse kulude katteks raha kandmiseks kohtu deposiiti Võlgniku pankrotiavaldus ja seisukoht kohtus 06.06.2014 kohtule esitaud pankrotiavalduse kohaselt oli võlgniku põhitegevusalaks alates äriühingu asutamisest so 2007. aastast valgustite müük. Võlgnik sattus makseraskustesse, kuna tarnijad ei täitnud tellimusi, mille eest võlgnik oli juba tasunud. Võlgniku ainsaks võlausaldajaks on Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu. Seisuga 05.06.2014 on võlgnevus 11 474,24 eurot, millele lisandub arvestuslik viivis 2 789,03 eurot. Võlgniku varaks on 123 Led pirni E14, väärtusega umbes 500 eurot. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on asjaolu, et talle ei tarnitud kaupa, mille eest võlgnik oli juba tasunud. Kuna tarnijad lõpetasid tegevuse, siis ei olnud kelleltki ka ettemaksu tagasi nõuda. 25.07.2014 toimunud istungile võlgnik ei ilmunud, paludes avalduse läbi vaadata võlgniku osavõtuta. Juhatuse liige S. V. on kohtule kirjalikult kinnitanud, et ta on nõus olema dokumentide hoidja. Ajutise halduri aruanne

11.Andmed tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta ning ajutise halduri ettepanek seoses edasise menetlusega. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ajutine haldur tuvastanud ei ole. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja 2 sätestatud alustel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Ajutine pankrotihaldur pöördus järelepärimisega Festing OÜ ainukese teadaoleva võlausaldaja, Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu poole, milles teatas, et kavatseb esitada kohtule ettepaneku lõpetada menetlus PankrS § 29 alusel raugemise tõttu. Haldur informeeris võlausaldajat, et PankrS § 30 lg 1 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust PankrS § 29 lg 1 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summas. Haldur palus võlausaldajal teatada, kas ta on nõus tasuma OÜ Festing pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratavat summat. Maksu- ja Tolliamet vastas 13.06.2014.a. e-kirjaga, et ei ole nõus kandma OÜ Festing pankrotimenetluse kulusid. Kuna ainukene võlausaldaja on teatanud, et ei soovi tasuda OÜ Festing võimalike pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratavat summat, siis leiab ajutine pankrotihaldur, et epuudub vajadus vastava teate avaldamiseks elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti väljakuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes Pankrotiseaduse § 23 § 29 lg 1, § 39 lg 1

Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja uurinud kirjalikke tõendeid, leidis, et on põhjendatud pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu. Võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Pankrotiseaduse § 29 lg 1 kuni 3 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. 25.07.2014 kohtumäärusega andis kohus võlausaldajatele, võlgnikule ja kolmandatele isikutele 10 päeva aega 1500 euro tasumiseks kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks. Väljavõte kohtumäärusest on avaldatud 28.07.2014 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Viimane päev raha tasumiseks kohtu deposiiti oli 07.08.2014. Kohtu määratud ajaks ja kuni käesoleva ajani ei ole keegi kohtu deposiiti tasunud kohtu määratud summat OÜ FESTING pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutise halduri aruandega on tuvastatud, et võlgnikul on kohustusi 14 304,20 euro eest. Suuremad võlausaldaja on Maksu- ja Tolliamet 14 292,69 euroga, Swedbank AS on nõue summas 5,12 eurot ja AS-SEB pank on võlgnevus 6,39 eurot. Ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikul vara puudub. LED pirnid, mis on märgitud pankrotiavalduses on väärtusetud ja tuleb maha kanda, kuna tehnoloogia on järjest arenenud ja pirnid on aegunud. Ajutises pankrotimenetluses ei ole tuvastatud vara tagasivõitmise ja vara tagasi nõudmise võimalusi. Eeltoodu alusel on tõendatud, et võlgnikul on kohustusi summas 14 304,20 eurot ja vara puudub. Vastavalt PankrS § 1 lg 2 võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et olukorras, kus võlgniku majandustegevus on lõppenud, kohustusi ei ole suudetud täita, on võlgnik maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku tervendamise võimalust ei esine. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri aruandes toodud seisukohaga, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri seisukohaga, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oli muu asjaolu Pankrotiseaduse mõttes. Maksejõuetuse põhjuseks on ebaõnnestunud äritegevus tarnijatega, kus tarnijatele tehti kauba eest ettemaks mida ei saadud ning ettemaksu ei õnnestunud ka tagasi nõuda, sest tarnijad olid lõpetanud majandustegevuse,

Ametlikes Teadaannetes tuleb avaldada pankrotimenetluse lõpetamise teade vastavalt PankrS § 29 lg 4. PankrS § 29 lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Dokumentide hoidjaks tuleb vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 alusel määrata OÜ FESTING seaduslik esindaja S V. Pankrotimenetluse kulud Vastavalt PankrS § 150 lg. 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 1 kuni 3 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Ajutise halduri poolt kohtule esitanud taotluse kohaselt on ajutisel halduril kulunud käesolevas pankrotimenetluses 8 tundi. Ajutise halduri tunnitasu suuruseks on * eurot tunnis. Ajutise halduri tasu on * eurot. Ajutise halduri kulud on * eurot. Tasu palub ajutine haldur välja mõista OÜ GetNetWork arveldusarvele nr *, so büroo, mille kaudu haldur tegutseb. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile. PankrS § 23 lg 4-6 sätestavad, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud deposiidina selleks ettenähtud kontole ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutises pankrotimenetluses on tuvastatud, et võlgnikul vara puudub. Ajutina haldur on esitanud taotluse * eurot välja mõista riigi vahenditest ja * eurot välja mõista võlgnikult. Kohus rahuldab nimetatud taotluse.