Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

9 841,21 eurot). Otsuses selgitas kohtutäitur, et on täitemenetluse käigus müünud 13 võlgnikule kuulunud kinnisasja. Kohtutäitur on korraldanud neli enampakkumist, lahendanud võlgniku kaebuse, kirjutanud kõik 13 vara eraldi üles, neid fotografeerinud ja poolte osavõtul hinnanud. Igaks uueks enampakkumiseks hinnati varad eraldi alla. Vara müümiseks suhtles kohtutäitur potentsiaalsete ostjatega telefoni teel, vastas kirjalikele järelepärimistele ning edastas ostjate soovil neile vara dokumentatsiooni. Kohtutäitur põhjendas lisatasu määramist ka sellega, et tegemist oli kuluka, keeruka ning summaliselt vastutusrikka menetlusega. Avaldaja esitas 09.05.2014 lisatasu määramise otsuse peale kaebuse. Kohtutäitur lahendas kaebuse 22.05.2014 otsusega, millega rahuldas kaebuse osaliselt ja tühistas lisatasu 50% ulatuses, so 4 100,51 euro suuruses. Kohtutäitur jäi menetluse keerukuse, ajamahukuse ja vastutusrikkuse osas lisatasu määramise otsuses esitatud argumentide juurde. Avaldaja esitas 30.05.2014 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäituri 22.05.2014 otsusele. Avaldaja leiab, et puuduvad KTS § 43 lg-s 1 ja §-s 45 sätestatud eeldused lisatasu väljamõistmiseks. Kohtutäituri 29.04.2014 otsusest ei nähtu, milliseid tehniliselt ja õiguslikult keerukaid täitetoiminguid on täitur enampakkumise korraldamisel läbi viinud. Samuti ei nähtu otsusest, milles väljendub täitetoimingu (enampakkumise) ajaline kulukus ja vastutus. 10 kuud pole vara enampakkumisel müügi puhul täitemenetluses sugugi pikk periood. Kõik toimingud, millele kohtutäitur otsuses viitab, on tavapärased täituri ametitoimingud, mille kaudu täitur täidab talle seadusega pandud avalik-õiguslikke ülesandeid. Õigus lisatasule enampakkumisel müügist saadud tulemist ei ole täituri absoluutne õigus. Lisatasu on täitur õigustatud saama ainult üksikutel juhtudel tehniliselt või õiguslikult keerukate täitmistoimingute korral, millele antud juhul otsuses viidatud pole. Müüdi kinnisvara, mis tähendab, et muul viisil kui enampakkumisest eri kinnisvaraportaalides teatamise kaudu poleks olnud võimalik vara müüagi. Müüdud varaks olid hoonestamata kinnisasjad, mida ei saa kõrvaldada, hävitada või mis tahes muul viisil rikkuda. Ei nähtu vastutusrikkaid toiminguid varaga, mistõttu jääb mõistetamatuks, miks oli menetlus vastutusrikas. Otsuses ei ole motiveeritud lisatasu väljamõistmist tunnihinnas, ehkki arvestades, et täitur on endale lisatasu määranud tavapäraste täitetoimingute tegemise eest, olnuks tunnihinnas tasu määramine kuidagigi põhjendatav. Otsusest peaks selguma täituri põhjendused lisatasu määramiseks ka tunnitasu alusel, mitte protsendina vara müügihinnast. Tunnitasu arvestuse alusel oleks võimalik hinnata, kas läbiviidud toimingud, mille tegemise eest lisatasu küsitakse, on põhjendatud ja vajalikud. Kohtutäituri otsus on selles osas motiveerimata. Avaldaja taotleb tühistada kohtutäituri 22.05.2014 otsus ning teha uus otsus, millega tühistada kohtutäituri 29.04.2013 otsus täies ulatuses, so lisatasu 1,5% väljamõistmise osas.

Puudutatud isiku I seisukoht Puudutatud isik I palub jätta kaebus rahuldamata. Lisatasu väljamõistmine KTS § 43 lg 1 alusel on kohtutäituri kaalutlusotsus, kuivõrd seaduses puuduvad täpsed juhised määratlemaks, kuidas või millistest aspektidest lähtuvalt peab olema täitetoiming lisatasu määramiseks tehniliselt keerukas või ajamahukas. Seadusest ei tulene otsesõnu, et kohtutäituri lisatasu saab nõuda ainut üksikutel juhtudel. KTS §-st 43 tulenevalt lisandub lisatasu põhitasule ja seda saab nõuda üksnes juhul, kui võlgnik on jätnud nõude täitmata vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul ning kohtutäitur on teinud täitetoimingu, mille tegemise eest on õigus saada lisatasu. Seadusest tulenevalt ei saa lisatasu nõuda üksnes juhul, kui enampakkumine nurjub, välja arvatud siis, kui enampakkumine nurjus ostja poolt ostusumma tasumata jätmise tõttu. Võlgnikule on lisatasu määramist piisavalt põhistatud. Vastavalt KTS §-le 47 on kohtutäituril õigus nõuda lisatasu tunnitasuna vaid seaduses sätestatud konkreetsete täitetoimingute tegemisel. Lisatasu tunnitasuna on kohtutäituril vastavalt KTS § 47 lg2

le 1 õigus nõuda vaid KTS §-des 36, 38 ja 381 nimetatud täitetoimingu tegemisel väljaspool kohtutäituri bürood, mistõttu ei kohaldu käesolevas asjas lisatasu väljamõistmisel mitte KTS § 47, vaid § 45.

Puudutatud isiku II seisukoht Puudutatud isik II esitas kohtutäiturile 15.05.2014 omapoolse seisukoha võlgniku 09.05.2014 kaebuse osas ja palus kohtutäituril lisatasu väljamõistmisest loobuda või alternatiivina seda vähendada. Kohtutäitur vähendas lisatasu 22.05.2014 otsusega. Puudutatud isik II ei soovi kaebuse osas täiendavat seisukohta võtta.

Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud avaldusega ning puudutatud isikute seisukohtadega ning uurinud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et kaebus kohtutäituri 22.05.2014 otsusele tuleb rahuldada. TMS § 11 lg 1 p 4 järgi kuulub avalduse lahendamine kohtu pädevusse. TMS § 218 lg 1 kohaselt võib esitada kohtule kaebuse kohtutäituri otsuse peale. Avaldaja poolt kohtule esitatud avaldus tuleb lahendada hagita asjana kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 475 lg 1 p-ga 15 ja TMS § 218 lg-ga 2. Juhindudes TsMS § 477 lg-st 1, vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Kooskõlas TsMS § 477 lg 7 kogus kohus omal algatusel tõendeid – nõudis kaebuse lahendamiseks kohtutäiturilt välja täitetoimiku. Pooled vaidlevad selle üle, kas täiteasjas nr 007/2013/89420 tehtud kohtutäituri 29.04.2014 otsuses olid täidetud lisatasu määramise eeldused. Kohtutäituriseaduse (KTS) § 43 sätestab, et kui sama seaduse §-des 44–47 nimetatud täitetoiming on tehniliselt või õiguslikult keerukas või ajaliselt kulukas, on kohtutäituril õigus nõuda KTS-s sätestatud ulatuses lisatasu. Lisatasu määratakse kindla summana või tunnitasuna. Lisatasu lisandub põhitasule ja seda saab nõuda üksnes juhul, kui võlgnik on jätnud nõude täitmata vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul ning kohtutäitur on teinud täitetoimingu, mille tegemise eest on õigus saada lisatasu. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt väljastatakse lisatasu väljamõistmise otsus võlgnikule pärast täitetoimingu tegemist. Tasu otsuses peab olema märgitud lisaks KTS § 31 lõikes 2 nimetatud andmetele täitetoimingu sisu, tegemise aeg ja koht ning lisatasu nõudmise põhjendused. Lisatasu nõutakse sisse koos põhitasuga, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KTS § 45 lg 1 sätestab, et enampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest on kohtutäituril õigus nõuda lisatasu kuni 3% vara müügihinnast. Lisatasu nõuda ei ole õigust enampakkumise nurjumise korral, välja arvatud siis, kui enampakkumine nurjus ostja poolt ostusumma tasumata jätmise tõttu. Sel juhul on kohtutäituril õigus saada lisatasuna 3% suurune summa ostja tasutud tagatisrahast. Seadus seab lisatasu määramise eelduseks seega selle, et oleks toimunud enampakkumine, mille korraldamine ja läbiviimine oli tehniliselt või õiguslikult keerukas või ajaliselt kulukas. Pooled ei vaidle, et täiteasjas müüdi ajavahemikul 11.04.2014 kuni 22.04.2014 toimunud kordusenampakkumisel võlgnikule kuulunud 13 kinnisasja kokku 273 367 euro väärtuses.

Kinnisasjade müümiseks on korraldatud kokku neli enampakkumist. Täitemenetlus algatati 04.04.2013 ja edukas enampakkumine toimus sellest üle aasta hiljem. Müüdud vara näol oli tegemist hoonestamata kinnisasjadega. KTS § 43 ei sätestab lisatasu määramise tingimused üsna üldiselt, ega anna juhiseid määratlemaks toimingu õiguslikku/tehnilist keerukust või suuremat ajakulu. Sedavõrd tähtsam on seetõttu, et kohtutäitur lisatasu määramise otsuses järgiks KTS § 43 lg-t 2 ning märgiks otsusesse täpselt täitetoimingu sisu, tegemise aja ja koha ning lisatasu nõudmise põhjendused. Kohus nõustub avaldajaga selles, et enampakkumise läbiviimine polnud ei tehniliselt ega õiguslikult keskmisest keerukam. Enampakkumisel müüdi kinnisasju, mis ei olnud millegi poolest erilised ega selliste omadustega, mis võiksid enampakkumise läbiviimist raskendada. Kohtutäitur sai enampakkumisest võimalikke ostjaid teavitada tavapärasel viisil, avaldades kuulutused erinevates väljaannetes. Kinnisasjad paiknesid ühes piirkonnas ning nende hind oli määratud kogumina. Ka ainuüksi nõude suurusest ei saa tuletada keskmisest suuremat tehnilist või õiguslikku keerukust ning asja vastutusrikkus pole KTS § 43 kohaselt lisatasu määramise aluseks. Samuti ei anna lisatasu väljamõistmiseks alust 29.04.2014 otsuses mainitud asjaolu, et täitur on täitemenetluse raames lahendanud võlgniku kaebuse, kuivõrd see ei ole KTS § 44-47 kohaselt toiming, mille eest võiks lisatasu määrata. Iseenesest on õige kohtutäituri väide, et kuna enampakkumine tuli läbi viia tavapärasest suurema kinnisasjade hulga (13) osas, võis see tingida enampakkumise korraldamise ja läbiviimise keskmisest suurema ajakulu. Kohtutäitur on lisatasu määramise 29.04.2014 otsuses selgitanud, et kohtutäitur on kirjutanud kõik 13 kinnistut eraldi üles, neid fotografeerinud, poolte osavõtul hinnanud, neljal korral enampakkumise välja kuulutanud ning kõik 13 kinnistut pärast iga nurjunud enampakkumist alla hinnanud, samuti vastanud kõigi kinnistute osas potentsiaalsete ostjate päringutele. Samas tuleb kohtu hinnangul arvestada, et müüdud kinnisasjad polnud mitte eraldiseisvad, vaid moodustasid ühtse arendusprojekti. Ka kinnisasjade hind oli määratud hinnapakkumises kogumina (täitetoimiku lk 324) ning hinna määramisel abistasid kohtutäiturit ekspertarvamused (täitetoimiku lk-d 272, 280). Kinnisasjad olid ühte tüüpi ja hoonestamata. Kinnisasjad müüdi samuti kogumis (täitetoimiku lk 485). Ostjate päringutele vastamine kuulub enampakkumise läbiviimise harilike tööülesannete hulka ning kohtutäitur pole 29.04.2014 otsuses täpsustanud, milles seisnes keskmisest suurem ajakulu selles osas. Lisaks nähtub täitetoimikust, et kinnisasjade arestimise ja fotografeerimise viis läbi mitte lisatasu otsuse teinud kohtutäitur Mati Roodes, vaid asjaga eelnevalt tegelenud kohtutäitur Veiko Kaasik. Eelmise kohtutäituri läbiviidud toimingud pole lisatasu määramise aluseks teisele kohtutäiturile. Kohtutäituri 29.04.2014 lisatasu määramise otsuses esitatud põhjendused pole kohtu hinnangul lisatasu määramiseks piisavad. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et lisatasu määramise 29.04.2014 otsus pole õiguspärane ning kohtutäitur pidanuks selle avaldaja 09.05.2014 kaebust lahendava 22.05.2014 otsusega tühistama. Kohus tühistab kohtutäituri 22.05.2014 otsuse, millega määrati lisatasu suuruseks 1,5% ehk 4 100,50 eurot. Kohus märgib, et kohtu pädevuses pole täitemenetluses uue otsuse tegemine, millega tühistada kohtutäituri 29.04.2014 otsus (lisatasu väljamõistmise otsus). Kohtu pädevuses on üksnes kohtutäituri otsuse, millega kohtutäitur on lahendanud kaebuse tema tegevusele või otsusele, peale esitatud kaebuse lahendamine. Võlgniku õigusi kaitseb KTS § 53, mis sätestab, et kui kohus on tunnistanud kohtutäituri tegevuse tasu sissenõudmisel või tasu suuruse määramisel seadusvastaseks, tagastab kohtutäitur alusetult nõutud ja tasutud summa kohustatud isikule kümne päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest arvates.

Juhindudes TsMS § 172 lg 1 teisest lausest ning § 172 lg-st 10, jätab kohus kõik menetluskulud kohtutäitur Mati Roodese kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 on puudutatud isikutel õigus esitada 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldus kohtule.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.