Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Tiia Mõtsnik
Määruse tegemise aeg ja koht
11. august 2014.a., Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-54014
Tsiviilasi
XXXavaldus XXX OÜ (kustutatud) täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks
Menetlusosalised
Avaldaja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isik: XXX OÜ (kustutatud, registrikood XXX)
Menetluskulud jätta XXX OÜ (kustutatud, registrikood XXX) kanda.
Edasikaebe kord Isiku määramise avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise või menetluse lõpetamise määruse peale võivad avaldaja ja juriidiline isik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. I Avaldaja nõue ja põhjendused Avaldaja on Harju Maakohtule esitanud avalduse XXX OÜ (kustutatud) täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks. Avaldaja on XXX OÜ (kustutatud) endine likvideerija ja ainuosanik.
Avalduse kohaselt viis avaldaja läbi ettevõtte likvideerimise ning ettevõte kustutati äriregistrist 26.06.2014. Pärast ettevõtte kustutamist äriregistrist selgus, et ettevõttel on arvelduskontol raha, mis jäi likvideerimismenetluses jaotamata. Eeltoodu alusel on avaldaja esitanud avalduse XXX OÜ (kustutatud) täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks. Avaldaja palub ennistada endise likvideerija õigused. II Kohtu põhjendus ja menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 602 kohaselt määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral. Kohus võib juriidilisele isikule määrata juhtorgani asendusliikme omal algatusel, sõltumata juriidilise isiku põhikirja võimalikest piirangutest, kui kohtul ei ole õnnestunud juriidilisele isikule kätte toimetada menetlusdokumente põhjusel, et juhtorgani liikmed ei ole välismaal oleku tõttu või muul põhjusel kättesaadavad või ei ole nende viibimiskoht teada. Äriseadustiku (ÄS) § 218 lg 1 sätestab, et pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kolme kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamisest osanikele teatamisest ja tingimusel, et osaühing ei osale Eestis poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses, esitavad likvideerijad avalduse osaühingu kustutamiseks äriregistrist. Avaldusele lisatakse lõppbilanss ja vara jaotusplaan. Avalduses peavad kõik likvideerijad kinnitama, et lõppbilanssi ega vara jaotusplaani ei ole kohtus vaidlustatud või on hagi läbi vaatamata või rahuldamata jäetud või on menetlus asjas lõpetatud ning et osaühingu võlausaldajate nõuded on rahuldatud või selleks vajalik vara on hoiustatud, samuti et osaühing ei osale poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses. ÄS § 218 lg 2 sätestab, et kui pärast osaühingu äriregistrist kustutamist selgub, et on vajalikud täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. Kohus tutvunud toimiku materjalidega leiab, et avaldus likvideerimismenetluse algatamiseks ja likvideerija määramiseks tuleb rahuldada. Äriregistri andmete kohaselt on XXX OÜ äriregistrist kustutatud 26.06.2014. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et XXX OÜ (kustutatud) arvelduskontole on jäänud jaotamata rahasumma 2743,79 eurot seisuga 07.08.2014. Avaldaja on kohtule esitanud selle kinnituseks XXX OÜ (kustutatud) pangakonto väljavõtte perioodi 01.05.-07.08.2014 kohta. Avaldus täiendava likvideerimise läbiviimiseks on kohtule esitatud põhjusel, et ilma XXX OÜ (kustutatud) täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseta ei ole võimalik XXX OÜ-le (kustutatud) kuuluvat vara õigustatud isikutele üle anda, sest XXX OÜ-l (kustutatud) puudub õigusvõime ÄS § 2 lg 3 alusel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et on vaja viia läbi XXX OÜ (kustutatud) täiendav likvideerimine selleks, et XXX OÜ-l (kustutatud) tekiks õigusvõime (ÄS § 2 lg 3), mis võimaldab temale kuuluva vara üle anda õigustatud isikutele. Avaldaja on teinud ettepaneku ennistada tema kui XXX OÜ (kustutatud) endise likvideerija õigused.
TsMS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. ÄS § 206 lg 1 järgi on osaühingute likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, üldkoosoleku otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. Kuivõrd antud juhul on avaldaja palunud määrata likvideerijaks ennast ning isik on andnud nõusoleku likvideerijaks määramiseks ja ta on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama, ning vastab ÄS § 206 lg 1 tingimustele, siis on põhjendatud tema kui endise likvideerija õiguste ennistamine. Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud ÄS §-s 209 ning likvideerija tegevust reguleerivad ÄS §-d 210-220. Kooskõlas TsMS § 606 lg 1 kehtib määrus ja kuulub täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. ÄS § 208 lg 2 alusel tuleb saata määrus äriregistrile kande tegemiseks. TsMS § 172 lg 6 alusel jätab kohus menetluskulud juriidilise isiku kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.