Eesti Vabariigi nimel Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-61805
Otsuse tegemise aeg ja koht
08.08.2014., Tallinn
Kohtunik
Maie Seppo
Kohtuasi
XXXOÜ hagi Tallinna linna vastu võla nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Karoliina Kõrgesaar (Maria Mägi Advokaadibüroo; e-post: [email protected]) Kostja Tallinna linn (asukoht Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn, e-post: [email protected]) Kostja esindajad: Terje XXX (e-post: [email protected]; Martin XXX (e-post: [email protected]) 98 062,00 eurot
Hagihind
1.Hagi rahuldada. 1.1.Välja mõista Tallinna linnalt XXXOÜ kasuks seonduvalt tarbijahinna indeksi muutusega 2011.aastal Töövõtulepingutest I ja II alusel tuleneva ühikhindade hinnavahe summas 83 474,78 eurot ja viivis summas 14 795,90 eurot. 1.2.Välja mõista Tallinna linnalt
kasuks viivis protsendina põhinõudelt (83 474,78 eurot) alates 31.12.2013 kuni põhinõude täitmiseni 0,025 % päevas.
2007.a. kuulutas Tallinna linn välja riigihanke teede hoolduseks Tallinnas. Viiest kahes piirkonnas, s.o. nn Ida ja Lõuna piirkonnas, võitis riigihanke AS XXX (registrikood XXX). 15.11.2007.a. sõlmisid Tallinna linn ja XXX AS Tallinna lõuna piirkonna magistraalteede, ühissõidukite peatuste ja teemaal asuvate haljasalade hooldamiseks töövõtulepingu (edaspidi Töövõtuleping I) ja töövõtulepingu Tallinna ida piirkonna magistraalteede, ühissõidukite peatuste ja teemaal asuvate haljasalade hooldamiseks (edaspidi Töövõtuleping II). Mõlemad lepingud sõlmiti tähtajaga kuni 31.08.2014. Hageja, XXXOÜ (endise ärinimega OÜ XXX ) on töövõtulepingutest tulenevad nõuded omandanud nõude loovutamisega XXX OÜ-lt. Vastavalt Töövõtuleping I ja Töövõtuleping II punktide 7.1 järgi kohustus Tallinna linn tasuma täitjale Töövõtulepingutes kokkulepitud tasu. Töövõtulepingute järgi tasumisele kuuluv tasu suurus määrati kindlaks lähtudes teostatud tööde mahust ja Töövõtulepingule lisatud ühikhindadest. Töövõtulepingu I ja Töövõtulepingu II punkt 7.10 järgi leppisid pooled kokku, et teenuse osutamise perioodil korrigeeritakse teenuse osutamise ühikhindasid 1 kord aastas iga aasta jaanuaris, lähtuvalt eelneva perioodi (1.jaanuar – 31.detsember) tarbijahinna indeksi muutusest. Töövõtulepingute viidatud punktide alusel pidi esmakordne ühikhindade korrigeerimine toimuma 2009.a. jaanuaris, lähtudes tarbijahinna indeksi muutumisest ajavahemikul 1.jaanuar 2008 – 31.detsember 2008. 15.01.2009.a. Töövõtulepingu I muudatusega nr 5 ja Töövõtulepingu II muudatusega nr 8 leppisid OÜ XXX ja Tallinna linn kokku Töövõtulepingu I ja Töövõtulepingu II punkti 7.10 muutmises ja sätestasid selle järgmises sõnastuses: „Lepingu kehtivuse vältel korrigeeritakse Teenuse osutamise üksikhindasid üks kord aastas iga aasta jaanuaris, lähtuvalt eelneva perioodi (1.jaanuar – 31.detsember) tarbijahinna indeksi muutusest. Esmakordselt korrigeeritakse ühikhindasid 2010.aasta jaanuaris lähtudes tarbijahinna indeksi muutumisest ajavahemikul 1.jaanuar 2009 – 31.detsember 2009“. Muudatuse eesmärgiks oli lükata esmakordse ühikhindade korrigeerimine edasi ühe aasta võrra. Hagi aluseks on asjaolu, et kostja keeldub põhjendamatult tasumast 2011. aasta Töövõtulepingu I ja II alusel tehtud tööde eest vahet, mis on tingitud 2010. aasta tarbijahinna indeksi muutusest. Tarbijahinna indeks oli Statistikaameti kohaselt ajavahemikul 1.jaanuar – 31.detsember 2010 3,0 %. Korrigeerides vastavas ulatuses Töövõtulepingute järgseid ühikhindasid 2010. aasta kohta, on vahe Töövõtulepingu I ja Töövõtulepingu II alusel osutatud teenuste maksumuses kokku 83 474,78 eurot (ilma käibemaksuta). Vaatamata Töövõtulepingus I ja II kokkulepitule ei ole kostja tasunud ning on põhjendamatult keeldunud tasumast tasu THI muutumise võrra korrigeeritud ühikhindade alusel. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg summas 83 474,78 eurot ja viivis summas 14 795, 90 eurot, kokku 98 062 eurot.
Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb esitatud nõuetele vastu. Kostja on seisukohal, et olemuslikult on töövõtulepingute ühikhindade korrigeerimise näol tegemist lepingu muudatusega töövõtulepingute I ja II punktide 10.1 tähenduses. Nimelt sätestavad lepingute punktid 10.1, et lepingute muutmine saab toimuda üksnes poolte kirjalikul kokkuleppel ning hageja ei ole tõendanud, et asjas eksisteerib 2012.aastale eelnenud perioodi osas THI muutmise kokkulepe. Pooled leppisid üheselt kokku, et ühikhinna korrigeerimine on võimalik ja lubatav üksnes jaanuarikuu vältel.
Hageja väidete õigsuse lükkab ümber esmalt tema nõustumine 2009. ja 2010.aastal vastavate ühikhindade korrigeerimata jätmistega. Hageja käitumine tõendab, et ühikhindade muutmine vastavalt THI muutusele ei pidanud toimuma automaatselt vaid vastavuses ja sõltuvuses lepingu muutmisele suunatud läbirääkimiste tulemustest. Vastupidisel korral ei oleks ükski mõistlik isik, mida igapäevaselt valdkondliku majandustegevusega tegelev ettevõtja kahtlemata on, hindade tõstmata jätmisega nõustunud. On ilmne, et ühikhindade korrigeerimine lähtuvalt THI muutusest toimub sarnaselt ühikhindade korrigeerimise tähtaja muutmisega.
VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 23 lg 1 kohaselt määratakse kohustused kindlaks lepingus või seaduses. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 15.11.2007.a.sõlmisid Tallinna linn ja XXX AS Tallinna lõuna piirkonna magistraalteede ühissõidukite peatuste ja teemaal asuvate haljasalade hooldamiseks töövõtulepingu (edaspidi Töövõtuleping I) ja Tallinna ida piirkonna magistraalteede, ühissõidukite peatuste ja teemaal asuvate haljasalade hooldamiseks töövõtulepingu (edaspidi Töövõtuleping II) Mõlemad lepingud sõlmiti tähtajaga kuni 31.08.2014. Töövõtulepingu I ja Töövõtulepingu II punktis 7.10 leppisid pooled kokku, et teenuse osutamise perioodil korrigeeritakse teenuse osutamise ühikhindasid 1 kord aastas iga aasta jaanuaris, lähtudes eelneva perioodi (1.jaanuar – 31.detsember) tarbijahinna indeksi muutusest. Töövõtulepingute viidatud punktide alusel pidi esmakordne ühikhindade korrigeerimine toimuma 2009.aasta jaanuaris, lähtudes tarbijahinna indeksi muutumisest ajavahemikul 1.jaanuar 2008 – 31.detsember 2008. Töövõtulepingute punktis 10 leppisid pooled kokku, et lepingu muutmine on võimalik Poolte kirjalikul kokkuleppel. Muudatust sooviv Pool teeb kirjaliku ettepaneku, millele teine pool annab oma seisukoha kirjalikult mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui neljateistkümne tööpäeva jooksul arvates ettepaneku saamisest. Kui teine Pool ei anna muudatuseks oma nõusolekut, siis muudatus ei jõustu. Mõlemat lepingut muudetigi 15.jaanuaril 2009.a. tulenevalt osapoolte kokkuleppest, et esmakordselt korrigeeritakse ühikhindasid 2010.a. jaanuaris lähtudes tarbijahinna indeksi muutumisest ajavahemikul 1.jaanuar – 31.detsember 2009. Poolte vahel on vaidlus , kas tulenevalt Töövõtulepingu I ja Töövõtulepingu II punktidest 7.10 pidi Tallinna linn muutma lepingutes kokkulepitud ühikhindasid või pidi hinnamuutusele eelnema hageja poolt esitatav lepingu muutmise taotlus ning saavutatama selles kokkulepe kooskõlas lepingute punktidega 10.1. Kohus, uurinud kogutud tõendeid, asub seisukohale, et Tallinna linn ja AS XXX on leppinud kokku vaidlusaluste lepingute punktides 7.10, et teenuste osutamise perioodil korrigeeritakse ühikhindasid 1 kord , jaanuaris, lähtuvalt eelneva perioodi tarbijahinna indeksi muutustest. Pooled ei ole leppinud kokku , et jaanuarikuus toimuvale teenuse osutamise ühikhindade korrigeerimisele peab eelnema ühe poole kirjalik avaldus. Kuna pooled ei ole ühikhindade korrigeerimise kokkuleppes kokku leppinud, et selleks peab esitama üks pool jaanuaris kirjaliku avalduse, täiendavalt esitatavate kirjalike avalduse, siis pidi Tallinna linn jaanuaris 2009.a ühikhindasid korrigeerima lähtudes tarbijahinna indeksi muutumisest eelneval aastal. Tallinna linna algatusel ja poolte kokkuleppel lükati esimene ühikhindade korrigeerimine vastavalt kostja soovile edasi ühe aasta võrra. Pooled ei ole leppinud kokku, et 2010 aasta
tarbijahinnaindeksi tulenevat ühikhinde muudatust ei rakendata. Pooled ei ole leppinud kokku, et ühikhinna korrigeerimine on võimalik ja lubatav üksnes jaanuarikuu vältel. Tallinna linn ei ole hagejale 2010.a. tarbijahinnaindeksi muutusest tulenevat ning 2011.a. ühikuhindadele rakendatavat hinnalisa suuruses 83 474,78 eurot tasunud, mistõttu nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. VÕS § 113 lg 1 (enne 15.04.2013 kehtinud redaktsiooni) kohaselt kui isik viivitab rahalise kohustuse täitmisega, on võlausaldajal õigus nõuda viivist VÕS § 94 sätestatud määras, millele lisandub 7 % aastas. Kui lepingus on ettenähtud kõrgem intressimäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Töövõtulepingute I ja II punktides 7.9 lepiti kokku viivise määras 0,025 % päevas. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis summas 14 795,90 eurot. Kostja hageja viivise arvestusele vastuväiteid ei ole esitanud. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele viivis summas 14 795,90 eurot. Alates hagi esitamisest 31.12.2013 kuni kohustuse täitmiseni tuleb kostjalt välja mõista viivis põhinõudelt määras 0,025 % päevas. TsMS § 173 lg1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, kannab menetluskulud kostja . TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja menetlenud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.