2.Välja mõista kostjalt KÜ-lt Kalevi 35 hageja OÜ Kohtla-Järve Elekter kasuks 1 239 (üks tuhat kakssada kolmkümmend üheksa) eurot 79 senti.
Menetluskulud jätta poolte kanda võrdsetes osades (50 : 50).
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGEJA NÕUDE ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 15.07.2009 lepingu nr 09-02, mille p 1.1 järgi kohustus hageja teostama Kalevi 35 korterelamu sisemiste elektrisüsteemide hoolduse. Lepingu p 1.2 järgi kohustus hageja teostama valgustuse elektrisüsteemi ja elektriseadmestiku remondi vastavalt kostja tellimusele. Lepingu p 2.4 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale osutatud teenuste eest. 23.03.2010 sõlmisid pooled lepingu nr 10-12, mille p 1 kohaselt kohustus hageja teostama kostja majas töid, mis olid seotud hoone elektrisüsteemiga. Kostja omalt poolt kohustus tasuma hagejale töö eest (p 2). Lepingu 10-12 p 5.7 järgi kohustus kostja tasuma teostatud tööde eest tasumisega viivitamisel hagejale seisaku eest 0,3% tasumata summalt iga viivitatud pangapäeva eest.
2.Lepinguga 10-12 kokkulepitud tööd teostati aprillis 2010.a. 10.04.2010.a allkirjastasid pooled akti nr 20-21 sumas 22 200 krooni (so 1 418, 84 eurot) Lepingu 10-12 tööde teostamise käigus pöördus kostja hageja poole teostada täiendavaid töid antud lepingu raames. Kostja palve ei olnud lepinguga vastuolus ning hageja nõustus teostama kostja tellitud lisatööd. Lisatööde maksumus oli 2 940 krooni ehk 187, 90 eurot. Vastav akt nr 10-12-2 allkirjastati poolte poolt 02.05.2010.a. Lepingu nr 09-02 alusel teostas hageja Kalevi 35 majas valgustuse elektrisüsteemmi ja elektriseadmestiku remonditööd. Tööde maksumus oli 2700 eurot (172, 56 eurot). Akti nr 10-45.1 allkirjastasid pooled 13.10.2010.a.
3.Kostja tasus arveid korrektselt kuni aprillini 2010. Esitatud arvetest tasus kostja osaliselt akti 10-21 alusel- (22 200 kroonist tasutud 12 000 krooni ehk 766, 94 eurot, võlg 651, 90 eurot), ning tasumata on arved, mis esitati aktide 1021.2 ja 10-45.1 alusel. 14.04.2014.a menetlusdokumendis märgib hageja, et arve 10-21 oli jagatud kaheks osaks, Esimene osa arvest so 12 000 krooni (766, 94 eurot) on kostja poolt tasutud, tasumata on 10 000 krooni (651, 90 eurot). Pärast seda kui pooled allkirjastasid tööde vastuvõtuüleandmise akti nr 10-21, andis hageja KÜ esindajale Marek Kullaäele käest kätte jääkmaksumusega arve, mis on kahjuks senini tasumata. Arved aktide nr 10-21.2 ja 10-45.1 alusel saatis hageja kostja esindajale Marek Kullamäele elektronposti teel vastavalt 07.05.2010 ja 14.12.2010. Hageja seadusliku esindaja suhtlus M. Kullamäega toimus elektronposti kaudu [email protected]. (Marek Kullamägi on OÜ Peispirand ainuisikuline juhatuse liige ja osanik). Viidatud elektronposti aadressile saatis hageja esindaja kostjale meeldetuletuse tasumata arvete kohta. Kostja põhivõlg hageja ees on 1 012, 36 eurot, koos viivistega on võlg 1 412, 36 eurot. Tulenevalt lepingu 10-12 p 5.7 kohustus kostja hüvitama maksetega viivitamisel viivist 0,3 % tasumata sumalt iga viivitatud pangapäeva eest. Hageja arvestab viivist alates 31.12.2010.a Hageja kohtusse pöördumise hetkel oli viivise summa arve 10-21 alusel 1 764, 04 eurot ja arve 10-21.2 alusel 508.46 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista 1 412, 36 eurot ja menetluskulud jätta kostja kanda.
4.Marek Kullamäegi avaldust allkirjade andmise tühistamise kohta peab hageja alusetuks ja tegelikkusele mittevastavaks. Hageja ei nõustu kostja esitatud aegumise vastuväitega. Vastavalt TsÜS § 147 lg 3 algab kokkulepitud tasu maksmise nõue aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Teostatud tööd võeti vastu aktide 10.04.2010 (akt 10-21), 02.05.2010 (akt 10-21.2) ja 13.10.2010 (akt nr 10-45.1) alusel. Aegumistähtaeg hakkas kulgema 31.12. 2010 (TsÜS § 147 lg 3). Seega lõppes aegumistähtaeg 31.12.2013.aa Hageja esitas kohtule hagi enne aegumistähtaja saabumist.
KOSTJA VASTUVÄITED
5.Kostja leiab, et hagi on põhjendamatu ning esitatud pahatahtlikult kostja kahjustamise eesmärgil.
6.Kostja tunnistab, et pooled sõlmisid 15.07.2009 lepingu 09-02. Nimetatud lepingu alusel on kõik kohustused täidetud. Leping lõpetati kostja soovil ja poolte kokkuleppel aprillis 2010. Kontrollväljavõtte kohaselt oli sel ajal hagejale tasutud ka viimased maksed.
7.Hageja väitel palus kostja teostada lepingu nr 09-02 raames täiendavaid töid, st tööde aktid 10.21.2 ja 10-45.1, kuid jätnud täiendavate tööde eest tasumata. Kostja väidab, et lisatöid ei ole kostja tellinud ega ka saanud. Lepingu 09-02 p 1.2 ja 2.5 esitatakse tööde vajaduse puhul kostja poolt vastav avaldus, hageja teeb hinnapakkumise ning see kooskõlastatakse, eelöeldu fikseeritakse defektide päevikus. Käesoleval juhul on hageja esitanud tagantjärele koostatud ja allkirjaastatud aktid ja arved, kuid töid ja nende tellimist tõendavad tõendid puuduvad. Kuna tegemist on elektritöödega, kuuluvad need teadupärast teostamisele projektdokumentatsiooni alusel ning dokumenteeritakse (teostusjoonised, kontrollakti, tööde päevikud jne). Hageja pole ühtegi tööd tõendavat dokumenti esitanud.
8.Lepingut 10-12 23.03.2010 ei ole kostja kunagi sõlinud ning leping on õigustühine, Lepingut nägi kostja esmakordselt 01. augustil 2013.a , mil hageja esindaja teatas ekirjaga, et kostjal olevat väidetavalt täitmata kohustusi. Kostjat hämmastab asjaolu, et hageja esitas lepingud kostja endise juhatuse liikme M. K. allkirjadega. Seejuures sai juhatuse liige nimetatud dokumente allkirjastada ainult liikete üldkoosoleku heakskiidul või juhatuse kollegiaalse otsuse alusel, mida aga ei ole. Marek Kullamägi selgituste kohaselt pöördus hageja seaduslik esindaja oktoobris 2013 tema kui tollale ühistu juhatuse liikme poole palvega allkirjastada nimetatud dokumendid, väidetavalt on allkirjastamine kooskõlastatud praeguse juhatusega. Asjaoludesse süvenemata, allkirjastas M. Kullamäegi talle esitatud dokumendid. Saanud hiljem teada, et hagejal oli allkirju vaja vaid kohtule tõendite tekitamiseks ja süvenedes, mida ta allkirjastas, esitas M. Kullamägi avalduse, millega tühistab oma allkirjad ja tehingud, kuna need (allkirjad) on saadud tänu ebaõigele ettekujutusele tegelikest asjaoludest (TsÜS § 92, § 94). Kostja leiab, et tõendid, millele hageja tugineb on õigustühised juba seetõttu, et need on allkirjastatud isiku poolt, kes ei ole kostja esindajaks so isiku poolt kellel puuduvad selleks volitused (TsÜS § 129 lg 1). Akt 10-21 (10.04.2010) oli tõesti esitatud allkirjastamiseks kostja esindajale, kuid mitte lepingu 10-12 alusel. KÜ esindajad kontrollisid tõid ja kuna need ei olnud teostatud väidetavas mahus ja juhatuse otsusel töid vastu ei võetud ning akti ei allkirjastatud. Hageja nõustus tollal eelkirjeldatuga. Töid aktsepteeriti summale 12 000 krooni, hageja oli sellega nõus ning esitas tasumiseks arve-saatelehe nr 10-21. Kostja tasus arve samal päeval (summas 12 000 krooni koos käibemaksuga 12.04.2010).
9.Kostja ei tunnista hageja väiteid e-kirja vahetuse kohta [email protected] kaudu. Kostja endine juhatuse liige M. K. väidab, et kostja e-post oli ja on ka hetkel [email protected] (sh äriregistis). Peipsirand OÜ registri väljatrükist nähtub, et äriühing asutati alles septembris 2010. Esitatud e-kirjad ei ole kostjani jõudnud.
10.Hageja viivisenõue jääb kostjale arusaamatuks, viivise osas puuduvad arvestused Viivisearvestus lepingu 10-12 eest on arusaamatu, kuna leping käsitleb viivitust tööpäevade eest, st jääb arusaamatukskas seda on arvestatud. Lisaks on kostja arvates ebamõistlik viivisemäär, Kui kohus rahuldab nõude, tuleb viivist vähendada mõistliku ulatuseni. Kostja seisukohalt on mõistlik ulatus pool rahuldatud nõudest. Sama vastuväide lepingu nr 09-02 viivise osas. Samas on kostja seisukohal, et antud nõudelt ei saa üldse viivist arvestada, kuna selline kokkulepe lepingus puudub.
11.Lisaks sisulistele vastuväidetele esitab kostja aegumise vastuväite. TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Kostja esitas hagi 16.12.2013.a Lepingu 09-02 p 2.6 järgi pidi kostja tasuma tööde eest hiljemalt viis päeva tööde vastuvõtmisest. Aktiga 10-21 võeti tööd vastu 10.04.2010, seega võlanõue summas 651, 90 eurot aegus 16.04.2013.a. Aktiga 10-21.2 võeti tööd vastu 02.05.2010 seega võlanõue summas 187, 90 eurot aegus 08.05.2013.a . Aktiga 10-45.1 võeti tööd vastu 13.10.2010 seega võlanõue 172, 56 aegus 19.10.2013.a Kostja taotleb nõude oas aegumise kohaldamist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12.Kohus, tutvunud asja materjalidega, kuulanud ära poolte esindajate seisukohad ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
13.Hagiavalduse kohaselt:
sõlmisid pooled 15.07.2009 lepingu nr 09-02 ja 23.03.2010 lepingu nr 10-12, mille alusel hageja teostas kostjale eletritöid; lepingu nr 10-12 alusel teostati tööd aprillis 2010, võeti vastu aktiga nr 10-21 summas 22 200 krooni. Kostja tasus sellest 12 000 krooni – võlg 651, 90 eurot; tööde (nn lisatööde) akti 10-21.2 lepingu nr 10-12 alusel on kostja jätnud tasumata 187, 90 eurot; tööde akti nr 10-45.1 lepingu nr 09-02 alusel on kostja jätnud tasumata 172, 56 eurot; põhivõlg kokku 1 012, 36 eurot, viivis 400 eurot (lepingu 10-12 alusel) - koos viivisega 1 412, 36 eurot. Kostja peamised vastuväited on lepingut nr 10-12 (23.03.2010) ei ole kostja kunagi sõlinud, leping on õigustühine. Kostja kuulis sellest esmakordselt 01.08.2013.a. (teade hageja esindajalt, et kohustused on osaliselt täitmata); lepingu nr 10-12 ja tööde üleandmise- vastuvõtise aktid 10.21, 10.21.2, 10-45.1 allkirjastas isik, kel puudusid selleks volitused (endine juhatuse liige M. K. ). Isik on oma tahteavaldused tühistanud; hageja nõue on aegunud.
14.Esmalt käsitleb kohus kostja vastuväidet aegumise kohaldamiseks. Vaidlust ei ole selles, et poolte vahel on / olid lepingulised suhted. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1, on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Poolte vahel on vaidlus selles, millisest ajast tuleb arvestada kolmeaastase aegumistähtaja algust (millal muutus nõue sissenõutavaks). Kostja leiab, et - lepingu 09-02 p 2.6 järgi pidi kostja tasuma tööde eest hiljemalt viis päeva tööde vastuvõtmisest. Aktiga 10-21 võeti tööd vastu 10.04.2010, seega võlanõue summas 651, 90 eurot aegus 16.04.2013.a - aktiga 10-21.2 võeti tööd vastu 02.05.2010, seega võlanõue summas 187, 90 eurot aegus 08.05.2013.a - aktiga 10-45.1 võeti tööd vastu 13.10.2010, seega võlanõue 172, 56 aegus 19.10.2013.a Hagi esitati 16.12.2013.a, seega on kolmeaastane tähtaeg mööda lastud. Hageja tugineb TsÜS § 147 lg 3 ja leiab, et aegumistähtaega tuleb mõlema lepingu puhul arvestada alates 31.12.2010. Vastavalt TsÜS § 147 lg 1 algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi 2. lõike järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Lepingu nr 09-02 p 2.6 järgi kohustus tellija tasuma jooksva ja avariiremondi eest viie päeva jooksul peale tööde vastuvõtuakti allakirjutamist ja täitja poolt arve esitamist. Lepingu nr 1012 p 2.3 järgi võimaldati tellijale maksete ajatamist tähtajaga kaks kuud TsÜS § 147 lg 3 järgi algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada.
Teostatud tööd võeti vastu aktide alusel 10.04.2010 (akt 10-21), 02.05.2010 (akt 10-21.2) ja 13.10.2010 (akt nr 10-45.1). Kohus on seisukohal, et kuigi lepingus 09-02 p 2.6 tulenevalt on üheselt seotud nõude sissenõutavus arve esitamisega, lepingus 10-12 aga mitte, ei muuda see asjaolu, et mõlema lepingu puhul on tegemist kokkulepitud tasunõudega, mille aegumistähtaega tuleb vastavalt TsÜS § 147 lg 3 lugeda alates aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Arve esitamine omab tähendust nt viivise arvestamisel, arve esitamine ega selle kättesaamine ei ole lg 3 teise lause järgi oluline aegumise seisukohast. Oluline on aasta, millal võlausaldaja võis arve esitada, kuna nõude aegumine algab selle aasta lõppemisega. Seega tuleb aegumistähtaega lugeda alates 31.12.2010. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõue ei ole aegunud.
15.Edasi analüüsib kohus, kas hageja nõue on põhjendatud ja tõendatud. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 15.07.2009 sõlmiti leping nr 09-02 Kalevi 35 elektriseadmestiku tehnilise hoolduse teostamiseks. Kostja ei vaidle vastu ka sellele, et 10.04.2010 akt 20-21 esitati allkirjastamiseks 10.04.2010, kuid töid ei olnud teostatud väidetavas mahus ning juhatuse otsusel töid vastu ei võetud ning akti ei allkirjastatud. Töid aktsepteeriti summale 12 000 krooni ning hageja esitas tasumiseks arve-saatelehe 12.04.2010 summale 12 000 (koos käibemaksuga), mille kostja tasus. Kohus juhib siinkohal tähelepanu asjaolule, et väidetavat juhatuse otsust tööde mittevastuvõtmise kohta kohtule esitatud ei ole. Lepingut 10-12 kostja sõlminud ei ole ning muid arveid kostjale esitatud ei ole. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagimenetluses kehtiva tõendamiskoormise üldreegli kohaselt määrab pool ise, mis asjaolu ta oma nõude põhjenduseks esitab ja millise tõendiga esitatud asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg 2) ning tõendeid peab esitama väite või vastuväite esitanud pool (TsMS § 230 lg 1). Hageja on omapoolsete väidete tõendamiseks esitanud poolte vahel sõlmitud ja allkirjastatud lepingud nr 09-02 ja nr 10-12, tööde vastuvõtu aktid nr 10-45.1, 10-21, 2021.2 (originaalid).
16.Kostja väidab, et KÜ Kalevi 35 toonane juhatuse liige M. K. allkirjastas lepingu nr 1012 ja aktid alles tagantjärele oktoobris 2013 ja seda tänu ebaõigele ettekujutusele tegelikest asjaoludest (TsÜS § 92, § 94), Kohus leiab, et kostja sellekohane väide on paljasõnaline ja tõendamata. Kohtu arvates ei ole eluliselt usutav, et kostja, saades esmakordselt teada võlgnevusest ja väidetavalt tasumata arvetest augustis 2013, ei küsi selgitusi 2010.a ametis olnud juhatuse liikmetelt ning endine KÜ Kalevi 35 juhatuse liige M. K. allkirjastab oktoobris 2013 lepingu ja aktid (millel kuupäevad 2010.a) tagantjärele .
17.Kostja ei tunnista hageja väiteid e-kirja vahetuse kohta [email protected] kaudu. Kostja endine juhatuse liige M. K. väidab, et kostja e-post oli ja on ka hetkel [email protected] (sh äriregistis). Kohus sellega ei nõustu. Hageja on esitanud e-posti kirjavahetuse hageja seadusliku esindaja [email protected] ja M. K. vahel, sealhulgas e-kiri, mille on A. S. saatnud M. K. ise [email protected] kaudu (tl 110). Seega on alusetu kostja väide, et nimetatud meiliaadressi ei kasutatud poolte vahelises suhtlemises ning põhjendamatu, et
kostja toonane juhatuse liige ei ole arveid kätte saanud. Äriregistri väljavõtte kohaselt oli kuni 23.05.2012 sidevahenditena elektronposti aadressid: [email protected] ja [email protected] (tl 38 pöördel).
18.Kostja väitel sai juhatuse liige (M. K.) dokumente (lepinguid, akte jms) allkirjastada ainult liikmete üldkoosoleku heakskiidul või juhatuse kollegiaalse otsuse alusel, mida aga ei ole. KÜ Kalevi 35 põhikirja p 7.3.7 kohaselt võib juhatuse liige sõlmida ühistu nimel lepinguid ning võtta ühistule kohustusi ainult juhatuse vastavasisulise otsuse alusel. P 7.3.7.1 järgi on ilma juhatuse kollegiaalse otsuseta ühistu nimel teostatud tehingud ja võetud kohustused juhatuse liikme isiklikud kohustused kui juhatus või üldkoosolek käsitletavat tehingut/kohustust heaks ei kiida (tl 70). Kostja on esitanud KÜ Kalevi 35 toonase kolmeliikmelise juhatuse otsuse 03.05.2010.a, mille p 4 järgi peab kõigi ühistus teostatavate tööde ja nende edaspidiseks makseteks olema kõigi kolme juhatuse liikme allkirjad, vastasel korral loetakse leping (akt, arve) kehtetuks. (tl 127) Kostja ei ole tõendanud väidet, et M. K.l juhatuse või üldkoosoleku heakskiit puudus (p 7.3.7.1). Küll aga leiab kohus, et pärast juhatuse 03.05.2010 otsust pidi lepingul, aktil või arvel olema igal juhul kolme juhatuse liikme allkiri. Seega on kehtetu akt nr 10-45.1 13.10.2010 ja selle alusel esitatud arve 172, 56 euro tasumiseks (tl 17, 24)
19.Kostja märgib, et hageja ei ole ühtegi tööd tõendavat dokumenti esitanud. Hageja on esitanud kaks allkirjastatud lepingut ning tööde üleandmise –vastuvõtmise aktid. Kui kostja väidab, et töid ei teostatud nimetatud mahus, tulnuks tal esitada sellekohased tõendid. Kostja on esitanud OÜ Andfort akti nr 0003 28.04.2014 (tl 129), mille kohaselt aktide 10-21 ja 1021.2 kohaselt ei ole töid teostatud või on teostatud osaliselt. Kohus on seisukohal, et 2014.a teostatud ülevaatusel koostatud akt ei kajasta ega saa tõendada tööde teostamist / mitteteostamist 2010.aastal. Kohtule jääb arusaamatuks kostja esitatud KÜ Kalevi 35 praeguse juhatuse 28.04.2014.a otsus (tl 128).
20.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt: lepingu p 10-12 alusel teostatud tööde vastuvõtu aktidest nr 20-21, 10-21.2 tulenevalt. Akti nr 20-21 esitatud arvest on tasumata 651, 89 eurot ja 10-21.2 arvest 187, 90 (kokku 839, 79 eurot). Hageja viivise nõue tuleneb lepingu nr 10-12 p 5.7, mille kohaselt tasub tellija (KÜ Kalevi 35) viivist 0,3 % tasumata summalt iga viivitatud pangapäeva eest. Hageja viivise arvestus on tl 105 ja 106. Kohus mõistab viivise välja hagiavalduses märgitud (so vähendatud) ulatuses, so kokku 400 eurot.
21.Vastavalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt seadusele või lepingule. Vastavalt VÕS § 76 lg 3, loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Võlasuhtest tuleneva kohuste täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine on kohustuse rikkumine VÕS § 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite kohaldamiseks. Muuhulgas võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlasuhtepoolelt kohustuse täitmist (§ 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1) ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist (§ 101 lg 1 p 6).
22.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt KÜ Kalevi 35 välja hageja kasuks 1 239, 79 eurot (millest põhinõue on 839, 79 eurot ja 400 eurot viivis).
Menetluskulude jaotus
23.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Menetluskulud jätab kohus kooskõlas TsMS § 163 lg 1 poolte kanda võrdsetes osades st kumbki poolt kannab pool vastaspoole menetluskuludest (50:50) Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.