SO hagi OÜ Teqli Telecom vastu põhivõla 20 000 euro ja viivise väljamõistmiseks
Menetlustoiming
Hagi tagamise taotluse lahendamine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Apellant/kostja OÜ TEQLI TELECOM (registrikood 11284199, asukoht Liimi 1, 10621 Tallinn), esindaja v/adv Martin Männik Vastustaja/hageja SO (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja v/adv Denis Piskunov
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada SO taotlus hagi tagamiseks.
2.Hagi tagamiseks arestida kõikides Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutustes ja välisriigi krediidiasutuste Eesti filiaalides OÜ TEQLI TELECOM (registrikood 11284199) arveldusarvetel olevad rahalised vahendid 25 850 (kahekümne viie tuhande kaheksasaja viiekümne) euro ulatuses.
3.Kohus tühistab kostja avalduse alusel hagi tagamise abinõu ja asendab selle rahaga või pangagarantiiga juhul, kui kostja maksab 25 850 eurot vastavalt lisatud makseinfole või annab samas summas pangagarantii.
4.Kohtumäärus saata viivitamata hagejale. Kohtumääruse täitmiseks tuleb hagejal pöörduda kohtutäituri poole.
Määruse võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates (TsMS § 390 lg 1).
Asjaolud ja menetluse käik
1.02.01.2014 esitas SO (hageja) Harju Maakohtule OÜ TEQLI TELECOM (kostja) vastu hagi, millest palus kostjalt välja mõista põhivõla 20 000 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 15 500 eurot ning lisanduva viivise lepingujärgses viivisemääras 0,1% iga viivitatud päeva eest.
2.Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse ja palus arestida kostjale kuuluvad arvelduskontod 48 650 euro ulatuses. Kostja osakapitali suurus on 23 000 eurot, mis ei ole hageja nõude rahuldamiseks piisav ega kata mh ka tekkivaid menetluskulusid. Harju Maakohus jättis 03.01.2014 määrusega hagi tagamise avalduse rahuldamata põhjusel, et kohtul ei ole asjas tekkinud veendumust, et hagi tagamata jätmisega võib kaasneda oluline oht kohtulahendi täitmisele ja hagi tagamise abinõu koormaks kostjat ebamõistlikult, kuna pärsib kostja majandustegevust ja toimetulekut.
3.Harju Maakohus rahuldas 21.03.2014 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hagejale välja põhivõlgnevuse 20 000 eurot, viivise 17 060 eurot ja alates 22.03.2014 viivise 0,1% päevas põhivõlgnevuselt kuni selle tasumiseni. Menetluskulud jäid kostja kanda.
4.Tallinna Ringkonnakohus muutis 18.07.2014 otsusega maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis piiramata väljamõistetava viivise põhivõla suurusega ja luges maakohtu otsuse resolutsiooni kehtivaks järgmises sõnastuses: 1) hagi rahuldada; 2) mõista OÜ-lt Teqli Telecom välja SO kasuks põhivõlgnevus 20 000 eurot ja seisuga 21.03.2014 sissenõutavaks muutunud viivis 17 060 eurot; 3) mõista OÜ-lt Teqli Telecom välja SO kasuks viivis alates 22.03.2014 0,1% tasumata põhivõlgnevusest iga viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 2940 eurot; 4) menetluskulud jätta kostja kanda. Ringkonnakohus jättis apellatsioonimenetluse kulud 80% ulatuses apellandi ja 20% ulatuses vastustaja kanda. Hagi tagamise taotlus
5.SO esitas 31.07.2014 ringkonnakohtule taotluse hagi tagamiseks. Hageja palub ringkonnakohtul arestida kostjale kuuluvad arvelduskontod kõikides Eesti Vabariigis tegutsevates krediidiasutustes ja välisriigi krediidiasutuste filiaalides 25 850 euro ulatuses ning märkida hagi tagamise määruses, et see kuulub viivitamata täitmisele. Taotleja palub lükata hagi tagamise määruse kättetoimetamine kostjale edasi 15 päeva võrra, et hagejal oleks võimalik kohtutäituri kaudu teostada vajalikud toimingud hagi tagamise määruse täitmiseks. Tagatav summa koosneb 1) kostjalt väljamõistetud sissenõutavaks muutunud viivisest seisuga 21.03.2014 summas 17 060 eurot; 2) kostjalt väljamõistetud viivistest alates 22.03.2014 0,1% tasumata põhivõlgnevusest iga viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni kuni summas 2940 eurot; 3) hagilt tasutud riigilõivust 850 eurot; 4) kostja kanda jäävatest hageja eelduslikest menetluskuludest summas 5000 eurot.
6.Hagejale on teatavaks saanud uued asjaolud, mis tõendavad, et hagi tagamata jätmisega võib kaasneda oluline oht kohtulahendi täitmisele. Kostja ja Nord Connect OÜ on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt on kostja võõrandanud oma varasid – tehnilised ressursid, projektid ja andmekandjad. Kuna kostja tegevuseks on telefoniside, internetiühenduse ja andmeedastuskanalite renditeenuste pakkumine, siis on märgitud kokkuleppe alusel võõrandatava vara näol tegemist kostja põhivaraga. Seega tõendab vastav kokkulepe asjaolu, et OÜ–st Teqli Telecom viiakse välja olulise väärtusega vara.
7.Nähtuvalt Nord Connect OÜ kodulehelt on ettevõtet tutvustav info sõnasõnalt kattuv kostja tutvustusega tema kodulehel. Samuti kattuvad Nord Connetct OÜ poolt pakutavad teenused täielikult kostja poolt pakutavate teenustega. Eelnev tõendab, et kostja senist majandustegevust ja varasid viiakse üle teise juriidilisesse isikusse ning sellest tulenevalt võib ringkonnakohtu otsuse täitmine osutuda oluliselt raskendatuks.
Sellise olukorra vältimiseks on hädavajalik rakendada hagi tagamise abinõusid. Hageja eesmärk on hoida ära täitememenetluse käigus otsuse reaalse täitmise ajalist viibimist, mis võimaldaks kostjal muuta end varatuks.
8.Kostjal puudub registriandmetest nähtuvalt kinnisvara, mistõttu ei ole hagi tagamise korras võimalik seada kohtulikku hüpoteeki, ja puuduvad andmed kostja vara kohta, mida oleks võimalik hagi tagamise korras arestida. Seega on ainsaks võimalikuks hagi tagamise abinõuks kostja arveldusarvete arestimine nõude ja tekkivate menetluskulude ulatuses.
9.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-162-09 asunud seisukohale, et hagi tagamise abinõu ulatub ka menetluskulude hüvitamise nõudele. Ringkonnakohtu seisukoht
10.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et hageja taotlus on selles toodud asjaoludel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
11.Hageja esitas hagi tagamise taotluse pärast kostja apellatsioonkaebuse lahendamist ehk pärast Tallinna Ringkonnakohtu 18.07.2014 otsuse avalikult teatavakstegemist. TsMS § 377 lg 4 järgi lahendavad ringkonnakohus ja Riigikohus hagi tagamise taotluse, kui asi, millega seoses taotletakse hagi tagamist või tagamise tühistamist või muutmist, on nende menetluses või kui neile on esitatud alama astme kohtu lahendi peale kaebus. TsMS § 4511 järgi, kui pärast lahendi tegemist, kuid enne selle jõustumist ja asjas edasikaebuse esitamist esitatakse taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks või asja menetluse lõpetamiseks, muu hulgas hagi tagamisega seotud taotlus, lahendab taotluse lahendi teinud kohus. Ka Riigikohus leidis määruses nr 3-2-1-159-12, et ringkonnakohtul on õigus otsustada hagi tagamine olukorras, kus ta on otsuse küll juba teinud, ent Riigikohtule ei ole kassatsioonkaebust veel esitatud. Seega tuleb hageja 31.07.2014 taotlus hagi tagamiseks läbi vaadata ringkonnakohtus.
12.TsMS § 377 lg 1 alusel võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS § 378 lg 1 p 2 järgi on hagi tagamise abinõuks kostja või teise isiku valduses oleva vara arestimine. TsMS § 378 lg 4 kohaselt tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kui seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb arvestada hagi hinda.
13.Ringkonnakohtule esitatud hagi tagamise taotluse kohaselt on kostja asunud ettevõtte vara üle kandma teise osaühingusse. Väite tõendamiseks on hageja taotlusele lisanud kostja ja Nord Connect OÜ vahelise 06.06.2014 sõlmitud ja allkirjastatud avalduse. Viidatud dokumendi kohaselt kostja kinnitab, et äritegevuse ümberkorraldamise tõttu antakse kõik tehnilised ressursid, projektid ja andmekandjad üle ning lubab teha Nord Connect OÜ-l kõiki vajalikke muudatusi ettevõtte ametlikus dokumentatsioonis, kus on vaja kindlaks määrata ressursi uus omanik.
14.Hageja taotleb hagi tagamiseks kostja pangakontode arestimist viivise 17 060 eurot, tulevikus tekkiva viivise, kuid mitte suuremas summas kui 2940 eurot, riigilõivu 850 eurot ja kostja kanda jäävate eelduslike menetluskulude summas 5000 eurot nõuete osas. Kuivõrd ringkonnakohtu otsusega on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud nii põhivõlg kui ka viivised ja jäetud hageja menetluskulud esimeses astmes täielikult ja teises astmes 80% ulatuses kostja kanda, siis ei ole põhjust kahelda tagatava rahasumma, 25 850 eurot, suuruses. Ringkonnakohus nõustub, et hagi tagamisega võib hõlmata ka menetluskulude kandmise nõude. Seega ei saa pidada tagamises taotletud rahasummat ülemäära kõrgeks, võttes arvesse eelduslikult menetluskulude kandmise vajadust summas 5000 eurot.
15.Ringkonnakohus leiab, et hageja on taotluses veenvalt põhistanud hagi tagamise vajadust ja toonud esile asjaolud, mis näitavad, et hagi tagamata jätmise korral võib kohtuotsuse täitmine olla raskendatud või võimatu ja selle vältimiseks tuleb rakendada hagi tagamise abinõusid. Hageja väited kostja poolt varade ja äritegevuse ülekandmise kohta teise äriühingusse annavad aluse seisukohaks, et kostja soovib oma äritegevuse suunata ümber teise ettevõttesse ja sellest tulenevalt suure tõenäosusega võib osutada hageja kasuks tehtud kohtlahendi täitmine võimatuks. Kuna kostjal puudub kinnisvara, siis ei oleks võimalik hageja nõude täitmist tagada ka teiste abinõudega. Seega ehkki kostja kontode arestimine võib erakordselt intensiivselt riivata kostja majandustegevust ja toimetulekut, ei ole muud alternatiivset võimalust hageja kasuks tehtud kohtulahendi täitmise tagamiseks ja eeltoodu tõttu ei saa pidada kohaldatud meedet kostjat ebaproportsionaalselt kahjustavaks. Kostjal on võimalik asendada TsMS § 385 alusel hagi tagamine tagatise maksmisega või pangagarantii andmisega.
16.TsMS § 387 lg 1 alusel saadab kohus määruse hagejale ja lükkab hageja taotlusel määruse kättetoimetamise kostjale 15 päeva võrra selle tegemisest edasi.
Margo Klaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.