Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Ülle Jänes, Iko Nõmm, Imbi Sidok-Toomsalu
Määruse tegemise aeg ja koht
02.09.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-51434
Tsiviilasi
Läti Vabariigi Riia linna Kurzeme kohtu 27.03.2014 otsuse hagi tagamise kohta tsiviilasjas nr C28276414, nr C-2764-14/5 SIA SERTEX hagis SO vastu juhatuse liikme ametist tagasikutsumise ja kahju sissenõudmise asjas
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.04.2014 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
SO määruskaebus
Menetlusosalised, nende esindajad
Avaldaja SIA SERTEX (registrikood 40003754887, asukoht Läti Vabariik), lepinguline esindaja adv Martin Männik Puudutatud isik SO (ka SO, isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja adv Denis Piskunov
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Harju Maakohtu 25.04.2014 määrus tühistada. Jätta rahuldamata SIA SERTEX avaldus Läti Vabariigi Riia linna Kurzeme kohtu 27.03.2014 otsuse tsiviilasjas nr C28276414, nr C-276414/5 tunnustamiseks. Määruskaebus rahuldada. SIA SERTEX taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks jätta läbi vaatamata. Menetluskulud jätta SIA SERTEX kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada sissenõudja ühe kuu jooksul, välisriiki kättetoimetamise puhul aga kahe kuu jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest määruskaebuse Riigikohtule.
Menetluse käik 24.04.2014 esitas SIA SERTEX (avaldaja) Harju Maakohtule avalduse, milles palus välisriigi kohtulahendi (Läti Vabariigi Riia linna Kurzeme kohtu 27.03.2014 otsus tsiviilasjas nr C28276414, nr C-2764-14/5) tunnustamist.
Nimetatud Läti kohtulahendiga rahuldati avaldaja hagi tagamise taotlus ning tagati hagi summas kuni 100 000 järgmise hagi tagamismeetmete rakendamise kaudu: -rakendati SO suhtes SIA SARTEX varade võõrandamise keeldu ja -arestiti OÜ Teqli Telecom poolt SOle tasumisele kuuluvad vahendid (sh krediidiasutustes ja muudes finantsasutustes olevad rahalised vahendid. Läti kohtuotsuse nr C-2764-14/5 kohaselt ei ole lahend vaidlustatav ja kuulub kohesele täitmisele. Esimese astme kohtu määrus Harju Maakohus tunnustas 25.04.2014 määrusega Läti Vabariigi Riia linna Kurzeme kohtu 27.03.2014 otsust tsiviilasjas nr C28276414, nr C-2764-14/5. Maakohus asus seisukohale, et ülaltoodud lahend vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) nõuetele ja ei esine menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. EL Nõukogu määruse 44/2001/EÜ kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüssel I määrus) artikli 38 punkti 1 kohaselt täidetakse liikmesriigis tehtud ning selles riigis täitmisele pööratavat otsust teises liikmesriigis, kui see on mõne huvitatud isiku taotlusel seal täidetavaks kuulutatud. Brüssel I määruse artikli 41 kohaselt kuulutatakse kohtuotsus täitmisele pööratavaks kohe pärast artiklis 53 nimetatud vorminõuete täitmist ilma artiklite 34 ja 35 kohase kontrollimiseta. Poolel, kelle vastu täitmist taotletakse, ei ole selles menetluse staadiumis õigust teha taotluse kohta mingeid esildisi. Sellest tulenevalt lahendab kohus asja kirjalikus menetluses lähtuvalt määruse sätetest. Brüssel I määruse artikkel 53 punkt 1 sätestab, et kohtuotsuse tunnustamist või selle täitmist taotlev asjaosaline esitab kohtuotsuse koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele. Maakohus märkis, et kuna Brüssel I määruse artiklis 53 sätestatud vorminõuded olid täidetud, kuulus nimetatud kohtuotsus tunnustamisele. Määruskaebus SO palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega avaldus kohtuotsuse tunnustamiseks jätta läbi vaatamata või alternatiivselt jätta rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kaebuse kohaselt oleks kohtuotsuse tunnustamise avaldus tulnud jätta läbi vaatamata, kuna hagi tagamise lahendi tunnustamine ei ole Brüssel I määruse kohaselt võimalik. Kaebajal ei olnud võimalik osaleda kohtuistungitel, kuna kutsed 06.02.2014 ja 12.02.2014 kohtuistungitele saabusid kaebajale pärast kohtuistungite toimumist. Brüssel I määruse artikli 34 punkt 2 kohaselt ei tunnustata otsust juhul, kui otsus on tehtud tagaselja ning kostjale ei olnud menetluse algatamist käsitlevat dokumenti või võrdväärset dokumenti kätte toimetatud piisavalt aegsasti, et ta oleks saanud end kaitsta, välja arvatud juhul, kui kostja ei algatanud otsuse vaidlustamise menetlust siis, kui tal oli selleks võimalus. Kohus tegi kaebaja istungilt puudumise tõttu asjas tagaseljaotsuse ning seetõttu tuleb Harju Maakohtu 25.04.2014 määrus tühistada Brüssel I määruse artikli 34 punkt 2 ja artikli 45 punkt 1 alusel. Samuti ei ole kohtuotsuse tunnustamise avalduse esitanud isikul esindusõigust. SB puudub avaldaja esindamiseks esindusõigus, kuna ta ei ole SIA SERTEX juhatuse liige, vaid vähemusaktsionär. Isegi kui SB on esindusõigus Läti kohtus, ei ole tal esindusõigust Eesti kohtus. SB ei ole näidanud ega tõendanud õiguslikku alust, mis võimaldab väikeaktsionäril ühingu nimel Eesti kohtule otsuse tunnustamise avaldust esitada. Seetõttu taotleb kaebaja kohtult SBi ja vandeadvokaat Martin Männiku esindusõiguse kontrolli.
Kaebuse esitaja hinnangul põhineb maakohtu määrus vigasel tõlkel. Vigase tõlke tõttu on tunnustatud Läti kohtuotsust sõnastuses, mida tegelikult tehtud ei ole. Tulenevalt Läti kohtuotsuse resolutsioonist seati pant OÜ Teqli Telecom poolt SOle tasumisele kuuluvatele vahenditele (sh krediidiasutustes ja muudes finantsasutustes olevatele rahalistele vahenditele). Läti Vabariigi Riia linna Kurzeme kohtu 23.05.2014 kohtuotsuse selgitusest tsiviilasjas nr C28276414, nr C-2764-14/5 nähtub aga, et arestiti SOl OÜ-lt Teqli Telecom saada olevad maksed, sh rahalised vahendid krediidiasutustes ja muudes finantsasutustes. Menetluse edasine käik Vastuses määruskaebusele palub avaldaja jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Määruskaebuse rahuldamise korral palus avaldaja rahuldada SIA SERTEX taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ning keelata SOl mistahes toimingute tegemine, mis on suunatud Harju Maakohtu 21.03.2014 otsuse nr 2-14-49 sundtäitmiseks ja/või otsuse alusel täitemenetluse algatamiseks ja/või otsusest tuleneva nõudeõiguse realiseerimiseks ning keelata OÜl Teqli Telecom mistahes maksete tegemine SOle, sh Harju Maakohtu 21.03.2014 otsusega nr 2-1449 väljamõistetud summade katteks. Avaldaja lisas vastusele SIA SERTEX vähemusaktsionäri SB volikirja, millega SB volitas vandeadvokaat Martin Männikut esindama SIA SERTEX Läti Vabariigi kohtuotsuste ja kohtumääruste tunnustamisel ja täitmisel Eesti Vabariigis. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et Harju Maakohtu 25.04.2014 määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning jätta taotlus välisriigi kohtulahendi tunnustamiseks rahuldamata. Harju Maakohus leidis vääralt, et Läti kohtuotsuse nr C-2764-14/5 tunnustamiseks olid Brüssel I määruse artiklis 53 sätestatud vorminõuded täidetud. Brüssel I määruse artikli 53 punkt 2 ütleb, et kohtuotsuse täitmist taotlev asjaosaline esitab lisaks kohtuotsuse koopiale veel artiklis 54 nimetatud tunnistuse. Artikkel 54 järgi annab otsuse teinud liikmesriigi kohus või pädev asutus huvitatud poole taotlusel välja tunnistuse, kasutades käesoleva määruse V lisas esitatud tüüpvormi. Lisa V punktis 4.4 on sätestatud, et kui liikmesriigi kohus on otsuse teinud tagaselja peab eelnimetatud tunnistus sisaldama menetluse algatamist käsitleva dokumendi kättetoimetamise kuupäeva. Sama nõude sätestab ka TsMS § 622 lg 1 p 2, mis ütleb, et välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avaldus esitatakse kirjalikult ja sellele lisatakse dokument, mis kinnitab, et kostjale või muule lahendist tulenevale võlgnikule, kes kohtumenetluses ei osalenud, oli õigel ajal kas või kordki vastavalt selle riigi õigusele hagi, kohtukutse või muu menetlust algatav dokument kätte antud. Antud juhul ei nähtu tsiviilasja materjalist (sh avaldaja taotlusest kohtuotsuse tunnustamiseks), et SOle kui kostjale oleks menetluse algatamist käsitlevat dokumenti kätte toimetatud ning seetõttu on maakohus ebaõigesti leidnud, et esinesid Läti kohtuotsuse nr C-2764-14/5 tunnustamise alused. Brüssel I määruse artikli 34 punkt 2 ütleb, et otsust ei tunnustata, kui otsus on tehtud tagaselja ning kostjale ei ole menetluse algatamist käsitlevat dokumenti või võrdväärset dokumenti kätte toimetatud piisavalt aegsasti, et ta oleks saanud end kaitsta, välja arvatud juhul, kui kostja ei algatanud otsuse vaidlustamise menetlust siis, kui tal oli selleks võimalus. Antud juhul ütleb ka eelviidatud artikkel selgelt, et maakohus ei oleks tohtinud Läti kohtuotsust nr C-2764-14/5 tunnustada, kuna otsus on tehtud tagaselja ning puuduvad tõendid kostjale menetluse algatamise
dokumendi kätte toimetamise kohta. Praegusel juhul ei oleks kohaldatav ka artikli 34 punkti 2 välistav tingimus, mille järgi, kui kostjal oli võimalus otsust vaidlustada, kuid ta ei teinud seda tähtaegselt, on võimalik tagaselja tehtud otsust tunnustada. Läti kohtuotsuse nr C-2764-14/5 (tl 1718) resolutiivosas on märgitud, et kohtuotsus ei ole vaidlustatav ja kuulub kohesele täitmisele. Järelikult ei olnud kostjal võimalik eelnimetatud otsust vaidlustada ning kohaldada ei saa ka artikli 34 punkti 2 välistavat tingimust. Ka nähtub kõnealusest kohtuotsusest, et SIA SERTEX hagiavaldus SO vastu ja hagi tagamise taotlus esitati kohtule 12.03.2014. Hagiavaldus võeti menetlusse 26.03.2014, lahendi hagi tagamise kohta tegi kohus 27.03.2014. Kuna hagi-avalduse menetlusse võtmise ja otsuse tegemise vahele jäi vaid üks päev, on ka seetõttu ebatõenäoline, et kostjat oleks teavitatud menetluse algatamisest ja hagi tagamise taotlusest või et tal oleks olnud võimalik menetluses osaleda. Ringkonnakohus märgib ka, et tulenevalt Euroopa Kohtu praktikast ei saa Brüssel I määrust hagi tagamise lahenditele kohaldada (Euroopa Kohtu 21.05.1980 otsus asjas nr C-125/79: Bernard Denilauler v SNC Couchet Frères, p 18). Ka Eesti kohtute praktikas ei ole välisriigis tehtud hagi tagamise lahendeid Brüsseli I määruse tähenduses kohtulahenditeks peetud, seda eelkõige põhjusel, et hagi tagamise lahendi puhul ei ole enne lahendi tegemist kostjat ära kuulatud või antud talle võimalust olla ära kuulatud, mistõttu ei laiene sellisele kohtulahendile Brüssel I määruses sisalduvad kohtulahendite tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise sätted. Kolleegiumi hinnangul ei takista vead Läti kohtuotsuse nr C-2764-14/5 tõlkes lahendist arusaamist. Läti Vabariigi Riia linna Kurzeme kohus on oma 23.05.2014 dokumendis kohtuotsust ka selgitanud ning märkinud selgelt, millise hagi tagamise abinõuga tegemist on. Puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamisel ei pea kohus vajalikuks eraldi kontrollida avaldaja esindaja esindusõigust. Pealegi on Läti kohus aktsepteerinud SB avaldaja esindajana, mistõttu ei ole ka meie kohtul põhjust seda mitte teha. Määruskaebusele lisatud tõendid - kohtuistungi kutsed 06.02.2014 ja 12.02.2014 toimuvatele istungitele (tl 34-40) - ei ole praeguses menetluses asjakohased, sest neile märgitud tsiviilasja number ei ühti vaidlusaluse asjaga (erinev on ka hageja). Avaldaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks jätab ringkonnakohus läbi vaatamata. Läti Vabariigi kohtus arutusel oleva tsiviilasjaga seoses võib avaldaja Brüssel I määruse artiklile 31 tuginedes taotleda ka Eesti kohtult ajutiste kaitsemeetmete rakendamist, sisuliselt sama sätestab TsMS § 382 lg 3. Nimetatud sätte kohaselt tuleb taotlus esitada kohtule, kelle tööpiirkonnas asub vara, mille suhtes hagi tagamise abinõu rakendamist taotletakse. Ringkonnakohus lahendab vastavaid taotlusi vaid nende tsiviilasjade puhul, mis on apellatsioonikohtu menetluses (TsMS § 377 lg 4). Tegemist ei ole ka hagi tagamise määruse kontrollimisega, mille puhul võiks kohus otsustada hagi tagamise vajalikkuse üle. Praegusel juhul on kaevatavaks lahendiks määrus, millega välisriigi kohtuotsust tunnustati. Tulenevalt TsMS § 172 lg-st 1 jätab kohus maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud SIA SERTEX kanda.
Ü. Jänes
I. Nõmm
I. Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.