2-13-45117/13 - Võlaõigus - Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

2-13-45117 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 523 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik Ühing OMA TARE esitas 26.09.2013. a Harju Maakohtule hagiavalduse Axxxxx Bxxxxxxx vastu võla ja viivise nõudes. Hageja palus kohtul kostjalt tema kasuks välja mõista hooldustasu ja kommunaalmaksete võlg summas 2965,35 eurot ja summa tasumisega viivitamise eest viivis summas 34,65 eurot. Harju Maakohtu 01.10.2013. a määrusega võeti hagi menetlusse. 25.10.2013. a määrusega edastas Harju Maakohus asja kohtualluvuse järgi Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale. Tartu Maakohus saatis hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude määruse kostja elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxJustiitsministeeriumi kaudu. Kohtule tagastati väljastusteade, millest nähtub, et menetlusdokumendid on on vastavalt käytte toimatava riigi seadusele loetud kostjale tema elukohas kätte toimetatuks 23.04.2014. a. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Hageja esitas 21.05.2014. a kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas hageja taotlusel tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide kohaselt kuulus hagejale korteriomand, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kostja ei ole nõuetekohaselt tasunud kostjale hooldus- ja muude teenuste eest. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. KOS § 13 lg 2 sätestab, et korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses. KOS § 21 lg 2 p 2 kohaselt on valitsejal

2-13-45117 õigus kõigi korteriomanike nimel korteriomanike ühiste asjade puhul, nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ning teha volituse piires tehinguid. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6, mis lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja on arvestanud kostja poolt tasumata summadelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud määras. Hagi esitamise aja seisuga on kostja viivitanud maksete tasumisega vähemalt 295 päeva ja hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 174,95 eurot. Hageja on vähendanud viivist ja nõuab kostjalt viivist 34,65 eurot. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 3000 eurot, millest moodustab 2965,35 eurot tasumata põhivõlg ja 34,65 eurot viivis. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 2 alusel kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu kokku summas 275 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Lisaks taotles hageja kostjalt välja mõista hageja lepingulise esindaja tasu koos käibemaksuga summas 523 eurot, sh tasu summas 435,83 eurot ja käibemaks 20% summas 87,17 eurot. Arve selgituse kohaselt on lepingulise esindaja töömaht olnud kokku 4,5 tundi, sh kliendiga suhtlemine 1 tund, materjaliga tutvumine 1 tund, tõendite ja vastuväidete analüüs 0,5 tundi, täiendavate andmete kogumine 0,5 tundi ja hagiavalduse koostamine 1 tund. Lepingulise esindaja tasumääraks kujuneb 96,85 eurot ühe tunni eest, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja töömaht on märgitud ulatuses olnud põhjendatud ja vajalik ning taotletav tasumäär on mõistlik. Taotletav tasu ei ületa ka Vabariigi Valitsuse 04.09.2008. a määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude piirmäära ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohuslane, seega on põhjendatud ka lepingulise esindaja tasult käibemaksu hüvitamine kostja poolt. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 798 eurot, millest moodustab 275 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 523 eurot hageja lepingulise esindaja tasu.