Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vaidleb hagile vastu kuna temale esitatakse valed arved. Ühistu võttis krediiti Swedbankis 10.05.2008.a. endise juhatuse esimehe XXX andmetel 192 419 eurot, uue juhatuse esimehe XXX ütluste järgi 386 072 eurot Elektrimõõtja vahetus korteris maksis 120 eurot, mille kostja tasus 10.04.2013. 09.05.2013.a. ja 10.07.2013.a. nõutakse sama elektriimõõtja vahetuse eest kuue kuu jooksul 20,00 eurot kuus. Kostjal on üks elektrimõõtja, ampritasu võetakse mõlema toa eest. Kostja elab üksi ja maksab prügiveo eest sama palju kui neljaliikmeline perekond. 04.02.2009.a. üldkoosoleku otsusega oli määratud pangalaenu tagasimakse korteri omanike pealt.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Poolte vahel puudub vaidlus , et märtsis 2003.a. asutati korteriühistu XXX ja kostja on nimetatud ühistu liige. Kostjale kuulub ühistus kaks korteriomandit, hagi on esitatud ühe korteriomandi võlgnevuse kohta. Kuigi kostjale kuuluvad XXX majas ainult kaks tuba, on nad kinnistusraamatusse kantud korteriomandina (toimiku lk 22-25) Lähtuvalt KOS § 8, § 13, KÜS § 7 lg 4, § 13 lg 1 ja 4, § 15.1, on korteriomanikust ühistu liige kohustatud täitma ühistu otsuseid elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike kulutuste osas, sealhulgas tasuma õigeaegselt ühistu poolt talle esitatud arveid. AÕS § 75 lg 1 sätestab, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluvale kaasomandi osale asjal lasuvaid koormisi. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. Korteriühistu XXX põhikirja punkt 16.8 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaks määratud kuupäevaks elamu majandamise jooksvate kulude katteks, kommunaalteenuste katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras (prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee ja kanalisatsiooni-, elektriavariide likvideerimiseks, remondifondi ettemaksed, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused, üldvesi). Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas. Maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse: a) külma vee ning

kanalisatsiooni eest tasu arvestamisel korterisse sissekirjutatud ja faktiliselt elavate isikute arvust või mõõturi näidu järgi; b) kütteks kuluva soojusenergia puhul korteri üldpinna suurusest; tasuma erakorralisi makseid elamu mõtteliste osade säilitamise tagamiseks hädavajalike edasilükkamatute remonttööde katteks juhatuse Hageja on esitanud kostja võlgnevuse tõendamiseks raamatupidamise koondi (hagi lisad 5-7) ja kostjale esitatud arved (toimiku lk 30-40). Kuna puuduvad neljaliikmelisele perele esitatud vastavate kuude arved, ei saa kohus võtta seisukohta, kas kostjale esitatud prügiveo arve on sama suur kui neljaliikmelisele perele esitatud prügiveo arve. Kostjale on esitatud vaidlusalusel perioodil prügiveo kuumaksumuseks 0,92 eurot, mis kohtu arvates ei ole ülemäära suur. Küll aga on arvetele näha alates juulist 2013 elektrimõõtjate vahetus kostjale esitatud arvel 20,00 eurot. Kuna kostja on 10.04.2013 tasunud elektriarvesti maksumuse ühekordse maksega, on alates juulist 2013.a. igakuised maksed elektriarvestile esitatud kostjale ebaõigesti. Hagis esitatud nõudeperiood on 01.02.2013 kuni 01.08.2013, siis sellesse perioodis on ainult juulikuu . Seega peaks juulikuu kommunaalmaksete arve kostjale olema 20,00 eurot võrra väiksem. Kohus selgitab kostjale, et üldelekter sisaldab taastuvenergiatasu, elktriaktsiisi, soojuspumba tarbimist, ampritasu sõltub korteripeakaitsest, maja peakaitsest. Kuivõrd kohtul puuduvad algandmed, et saa kohus arvutada , kas kostjale esitatud arvetel on üldelekter ja ampritasu märgitud õigesti. Üldise printsiibi kohaselt arvutatakse üldvesi lähtudes korteri üldpinnast, ampritasu suurus sõltub korteri peakaitse suurusest, aga ka tarbitud üldelektrist. Asja kohtuliku menetlemise käigus selgus, et vaidluse sisu taandub ühistu poolt võetud pangalaenude tagasimaksete osas juhatuse otsuse alusel tehtud ümberarvestustele, millest kõiki ühistu liikmeid informeeriti. KÜ XXX üldkoosolek valis 11.06.2012 ühistule uue juhatuse. Kohus asub seisukohale, et uus juhatus ei saa võtta vastu otsuseid, mille mõju ulatub aega, kui tegutses eelmine juhatus. Uue juhatuse otsused saavad kehtida otsuste vastuvõtmisest alates. Kostja seletuste kohaselt on pangalaenu tagasimaksu ümberarvestus tehtud 45 möödunud kuu eest. Toimikus oleva Korteriühistu XXX korteriomanikele saadetud kirja kohaselt on korteriühistu laenukohustus AS-lt Swedbankile 386 072 eurot (toimiku lk 163). Kostja väidete kohaselt võttis korteriühistu XXX vastavalt Laenulepingule nr XXX Hansapangast 10.05.2007.a.laenu ainult 192 419 eurot (toimiku lk 154-160). Kohus leiab, et üks laenuleping ei välista teiste laenulepingute olemasolu. Hageja selgituste kohaselt on ümberarvestuste tegelikuks aluseks reaalne pangakonto väljavõte laekunud laenuvahendite osas ehk üks investeerimislaen, mille suuruseks oli 192 419,73 eurot ja mille laenujäägiks on 132 392,95 eurot. Seega ka hageja seisukoht on, et korteriühistu on võtnud laenu 192 419 eurot, millest laenujääk on käesoleval ajal 132 392,95 eurot. Hageja arvestuste kohaselt on pangalaenu tagasimakse 0,6 eurot ühe ruutmeetri kohta. Hageja on oma arvestuse teinud arvutusega, kus algne laenusumma oli 192 419,73 eurot, laenu pikkuseks 15 aastat, protsendiga 3,83 % aastas. Maja ruutmeetreid on 2680,80 m2, kostja korteriomandi nr 132 pind 11,30 m2 ühistu kuu tagasimakse 1 683,14 eurot, millest kostja korteriomandi nr 132 tagasimakse 6,78 eurot.2007.aastast kuni uue juhatuse valimiseni tasus kostja pangalaenu tagasimakseid 241 eurot, uue juhatuse arvutuste kohaselt oleks pidanud tasuma ruutmeetrite järgi 420,36 eurot, mis oligi ümberarvestuse põhjuseks. Kohus nõustub hagejaga selles osas, et laenu tagasimakse tariif korteri omanikule peab olema sõltuvuses korteri ruutmeetritest. Kohtule jääb arusaamatuks juhatuse otsus tagasiulatuvalt nõuda kostjalt pangalaenu tagasimaksete ümbermuutmist. Laenu tagasimaksed on kostja teinud 04.02.2009.a.

korteriühistu üldkoosolekul kinnitatud korra kohaselt. Hageja ei ole esitanud panga nõuet laenu tagasimaksete võlgnevuste kohta. Kui korteriühistu vana juhatus on tekitanud korteriühistule varalist kahju, tuleb kahju välja nõuda endistelt juhatuse liikmetelt, mitte korteriühistu liikmetelt. Laenumaksete tasumise korra kindlaksmääramine kuulub Korteriühistu XXX põhikirja p.16.8 kohaselt korteriühistu üldkoosoleku pädevusse. Hageja ei ole esitanud üldkoosoleku otsust, mis oleks juhatuse poolt vastuvõetud muudatused kinnitanud. Kohus asub seisukohale, et hageja hagi tuleb selle tõendamatuse tõttu jätta rahuldamata. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.