lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-59316/36

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 18.07.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-13-59316/36
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.07.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1625
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu 18.07.2014, Tallinn 2-13-59316 Nordea Bank Finland Plc (Eesti filiaali kaudu) hagi JM (M) vastu võla väljamõistmiseks Pärnu Maakohtu 04.04.2014 vaheotsus osaotsusena Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik JM apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind 29 941 eurot 52 senti apellatsioonimenetluses Menetlusosalised ja nende Hageja Nordea Bank Finland Plc (Eesti filiaali kaudu; rk 10221469), lepinguline esindaja Darja Sudarinen esindajad Kostja JM (ik XXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Hannes Toodu Kirjalik menetlus Menetluse liik

Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Pärnu Maakohtu 04.04.2014 otsus osas, milles maakohus jättis rahuldamata JM taotluse aegumise kohaldamiseks ja teha selles osas lõppotsus, millega jätta Nordea Bank Finland Plc (Eesti filiaali kaudu) hagi JM vastu rahuldamata aegumise tõttu.
2.Jätta JM vastu esitatud nõude menetlemisega seotud maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda.
3.Kostja JM apellatsioonkaebus rahuldada.

APELLATSIOONIMENETLUSE RIIGILÕIVU VÄLJAMÕISTMINE

1.Välja mõista Nordea Bank Finland Plc (Eesti filiaali kaudu) apellatsioonimenetluse riigilõiv 850 (kaheksasada viiskümmend) eurot riigituludesse.
2.Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele nr EE571010220229377229 SEB Pangas või nr EE062200221059223099 AS-s Swedbank või nr EE513300333522160001 Danske Bank’is või nr EE221700017003510302 Nordea Bank’is.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
3.Hageja on kohustatud riigilõivu tasuma 15 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebe kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue

1.Nordea Bank Finland Plc (Eesti filiaali kaudu; hageja) esitas 13.12.2013 Pärnu Maakohtule hagi JM (kostja) ja RB vastu hageja ja kostja vahel 07.02.2008 sõlmitud eluasemelaenu lepingust nr XXXXXXXXXX tuleneva võlgnevuse kostjalt ja R. B solidaarselt väljamõistmiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja ja R. B kanda. R. B vastutas kostja kohustuste täitmise eest hagejaga 01.07.2008 sõlmitud käenduslepingu alusel. Laenulepingu täitmist tagasid ka aadressil XXXX, XXXX XXXX, XXXXXXXXXX XXXX, Pärnumaa asuvale kinnistule hageja kasuks seatud hüpoteegid 2 700 000 krooni. Kuna kostja ei tasunud makseid õigeaegselt, ütles hageja 23.04.2010 kostjale ja R. Ble edastatud teatega laenulepingu ennetähtaegselt üles 11.05.2010. Tagatis realiseeriti täitemenetluses 22.11.2010 hinnaga 1 112 000 krooni, millest hagejale maksti välja 984 714 krooni 56 senti. Saadud summast 43 489 krooni 3 senti (2777 eurot 7 senti) arvestas hageja krediitkaardi võlgnevuse katteks ja 941 225 krooni 53 senti (60 103 eurot 8 senti) laenulepingu põhiosa katteks. Saadud summad ei olnud piisavad, et katta kostja võlgnevust. Seisuga 31.12.2013 on laenulepingust tulenev hageja nõue: põhiosa 82 999 eurot 2 senti; intress 9308 eurot 96 senti ja viivis 27 457 eurot 90 senti. Hagi ei ole aegunud. Lepingust tulenev nõue muutus sissenõutavaks 11.05.2010, aegumine hakkas kulgema 12.05.2010 ning katkes 28.05.2010 hüpoteegi realiseerimiseks täitmisavalduse esitamisega kohtutäiturile ja algas uuesti 29.05.2010. Tagatiseks olnud XXXX kinnistu võõrandati täitemenetluse käigus 22.11.2010. Kohtutäitur kandis saadud raha hagejale üle 15.12.2010 ja täitemenetlus lõpetati 06.01.2011 otsusega. Alates nõude täitmisest kostja poolt tekkis hagejal võimalus esitada kohtusse hagi nõude osas, mis jäi täitemenetluse käigus rahuldamata. Aegumine katkes ja algas uuesti täitemenetluses enampakkumisel saadud raha laekumisega hagejale 15.12.2010. Lepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg oleks lõppenud 15.12.2013. Hagi esitati 13.12.2013, seega enne aegumistähtaja lõppemist. Kostja vastuväited
2.Kostja ja R. B hagi ei tunnistanud ja palusid jätta selle aegumise tõttu rahuldamata. Nõue muutus sissenõutavaks 12.05.2010 ja lepingust tulenevad nõuded aegusid 12.05.2013. Põhivõlgniku suhtes aegumine katkes ja algas uuesti tagatisvara realiseerimiseks täitmisavalduse esitamisega kohtutäiturile. Õige ei olnud käsitlus, et aegumine algas uuesti täitemenetluse lõpetamisest. Täitmisavalduse esitamine ei katkestanud aegumistähtaja kulgemist käendaja suhtes. Hageja esitas hagi pärast aegumistähtaja lõppemist. Maakohtu otsus
3.04.04.2014 osaotsusega rahuldas maakohus R. B taotluse aegumise kohaldamiseks, jättes aegumise tõttu rahuldamata hageja nõude R. B vastu 01.07.2008 käenduslepingust tulenevate käendaja kohustuste täitmiseks. Kohus jättis R. B vastu nõude esitamisega seotud menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kohus jättis rahuldamata kostja taotluse aegumise kohaldamiseks, jätkates menetlust hageja hagis kostja vastu 119 766 euro 6 sendi väljamõistmiseks. Kostja ja R. B taotlesid aegumise kohaldamist (TsÜS § 143). Vaidlus puudus, et nõue muutus sissenõutavaks 11.05.2010 laenulepingu ülesütlemisega. Seega aegumistähtaeg hakkas kulgema 12.05.2010. Täitmisavalduse koopiaga oli tõendatud, et hageja esitas 28.05.2010 kohtutäiturile täitmisavalduse kostja suhtes, taotledes sissenõude pööramist kostja kinnisasjale ja hüpoteekide realiseerimist. Kinnistusraamatu andmetel kuulus hüpoteegiga koormatud XXXX kinnistu kostjale. Seega 28.05.2010 täitmisavalduse esitamisega katkes nõude aegumine ja algas uuesti kostja suhtes 29.05.2010 (TsÜS § 159 lg 1) ning 3-aastane aegumistähtaeg lõppenuks 28.05.2013 kell 24:00. Laenulepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmise tagamiseks kinnistule seatud hüpoteegi realiseerimine enampakkumisel ja täitemenetluses raha laekumine olid käsitatavad TsÜS § 158 lg-tes 1 ja 2 alusel võlgniku poolt nõude tunnustamisena. Kohtutäitur kandis hagejale kinnistu müügist saadud raha üle 15.12.2010, mida tõendas hageja konto väljavõte. Laenulepingust tulenev nõude aegumine hakkas uuesti kulgema 16.12.2010 ja nõude aegumise tähtaeg lõppenuks 15.12.2013. Hagi esitati 13.12.2013 ja hageja nõue ei ole kostja suhtes aegunud. Kohus tegi selles osas vaheotsuse, jätkates kostja osas menetlust. Hageja nõue käendaja, R. B, vastu oli aegunud, kuna täitemenetlus kostja suhtes ei katkestanud nõude aegumist käendaja suhtes (3-2-1-134-13). Käendaja võib mh esitada käenduslepingust tuleneva aegumise vastuväite (VÕS § 149 lg 1). Käenduslepingust tuleneva hageja nõude aegumistähtaeg lõppes 11.05.2013 kell 24:00. Kohus tegi R. B osas lõppotsuse, millega jättis hageja nõude aegumise tõttu rahuldamata. Tulenevalt AÕS § 346 lg-st 1 oli hagejale juba täitemenetluse alustamisel teada, et täitemenetluses ei rahuldata kõiki hageja nõudeid. Õige ei olnud hageja seisukoht, et täitemenetluse alustamisega nõude aegumise tähtaeg mitte ei katke, vaid peatub. TsÜS § 160 lg-d 1 ja 2 sätestavad kinnise loetelu hagi esitamisega võrdsustatud toimingutest, mis hagi aegumise peatavad, täitmisavalduse esitamist selles loetelus nimetatud ei ole. Põhjendamatu oli hageja väide, et aegumistähtaja arvestamine täitmisavalduse esitamisest asetas võlausaldaja nõrgemale positsioonile. Hagejal oli täitemenetluse lõpetamise järel rohkem kui 2 aastat aega oma õiguste hagiga maksma panemiseks enne R. B vastu käenduslepingust tekkinud nõuete aegumist. Apellatsioonkaebus
4.Kostja palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus jättis kostja taotluse aegumise kohaldamiseks rahuldamata ja jätkas menetlust. Kostja palus teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus kohaldas ebaõigesti TsÜS § 158 lg-eid 1 ja 2 ning jättis kohaldamata TsÜS § 142 lg 1 ja § 143. Sundtäitmise puhul ei saa olla tegemist nõude tunnustamisega. Selline käsitlus on vastuolus TsÜS § 158 mõttega. TsÜS § 158 ei kohaldu täitemenetluses ja juhul, kui raha saadakse kohtutäituri kaudu. Kostja ei ole nõuet tunnustanud. Maakohtu käsitluse kohaselt ei saaks aeguda täitemenetluses suurem osa nõudeid, mis ei ole kooskõlas TsÜS aegumise mõtte ja eesmärgiga. Nõude tunnustamiseks saab lugeda vaid vabatahtlikku täitmist.

Vastustaja seisukoht

5.Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Vastavalt TsMS § 651 lõikele 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtuotsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kohtuotsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus jättis hageja nõude RB vastu aegumise tõttu rahuldamata ja selles osas on kohtuotsus TsMS § 456 lg 4 alusel jõustunud. Ringkonnakohus vaatab otsuse läbi osas, milles kostja JM vaidlustas maakohtu osaotsuse, millega kohus jättis rahuldamata tema taotluse aegumise kohaldamiseks ja määras jätkata selles osas menetlust. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas menetlusnormide rikkumise ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse tsiviilasja maakohtule uueks arutamiseks saatmata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses selle üle, kas hageja nõue kostja vastu, mis tulenes laenulepingust nr XXXXXXXXXX, on aegunud. Pooltel puudus vaidlus selles, et hageja nõue muutus sissenõutavaks 11.05.2010 ja aegumistähtaeg hakkas kulgema 12.05.2010. Vaidlus puudub ka selles, et seoses 28.05.2010 täitmisavalduse esitamisega aegumine TsÜS § 159 lg 1 kohaselt katkes ja algas uuesti 29.05.2010, mille puhul TsÜS § 146 lg 1 järgi tehingust tulenev nõude aegumistähtaeg 3 aastat oleks lõppenud 28.05.2013. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja alustas sundtäitmist, esitades 28.05.2010 kohtutäiturile notariaalselt tõestatud kokkuleppe, mis nägi ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Tegemist oli hüpoteegi kohese sundtäitmise kokkuleppega, mis oli täitedokumendiks TMS § 2 lg 1 p 19 järgi. Õige on maakohtu seisukoht, et TsÜS § 159 lg 1 järgi oli täitemenetluse alustamise tagajärjeks hageja nõude aegumise katkemine 28.05.2010 ja aegumine algas uuesti 29.05.2010. Ekslik on maakohtu käsitlus, mille kohaselt sundtäitmise käigus hüpoteegi realiseerimisest hagejale raha laekumine on käsitletav võlgniku poolt nõude tunnustamisena. Kostja ei ole nõuet tunnustanud, mis tooks kaasa nõude aegumise katkemise. Aegumine katkes TsÜS § 159 lg 1 kohaselt täitedokumendi täitmisele esitamisega 28.05.2010 ja algas uuesti 29.05.2010 ning nõude aegumine lõppes 28.05.2013. Kuna sundtäitmise kaudu raha laekumine ei katkestanud nõude aegumist, oli hagi esitamise ajaks 13.12.2013 hageja nõue kostja vastu aegunud. Kostja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja maakohtu otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse ja jätab hagi rahuldamata aegumise tõttu. Apellatsioonkaebuse rahuldamisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Ringkonnakohtu 26.05.2014 määrusega anti kostjale menetlusabi ja ta vabastati apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 850 euro tasumisest riigituludesse. TsMS § 190 lg 5

kohaselt mõistab kohus hagi rahuldamata jätmise korral kostja menetluskulud välja riigituludesse hagejalt, kuna lahend tehakse hageja kahjuks. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Ulvi Loonurm

Margo Klaar

Imbi Sidok-Toomsalu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja