Kostja 1 suhtes vaheotsus aegumise kohaldamiseks, kostja 2 suhtes lõppotsus osaotsusena
Tsiviilasja number
2-13-59316
Kohus
Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn
Kohtunik
Heli Käpp
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
04. aprill 2014, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu Nordea Bank Finland Plc (Eesti filiaali kaudu) hagi solidaarselt J.M.a ja R.B.i vastu 119 766,06 € väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
119 766,06 €
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Nordea Bank Finland Plc (Eesti filiaali kaudu) (registrikood 10221469, asukoht Liivalaia 45, Tallinn 10145) Hageja lepinguline esindaja: Darja Sudarinen (e-post: [email protected] ) Kostja 1: J.M. (isikukood x, elukoht x) Kostja 2: R.B. (isikukood x, elukoht x) Kostjate lepinguline esindaja Hannes Toodu (e-post: [email protected])
Menetlusviis
Kirjalik menetlus poolte nõusolekul (TSMS § 403 lg 1)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada R.B.i taotlus aegumise kohaldamiseks.
2.Jätta nõude aegumise tõttu rahuldamata Nordea Bank Finland Plc (Eesti filiaali kaudu) hagi R.B.i vastu poolte vahel 01.07.2008 käenduslepingust tulenevate käendaja kohustuste täitmiseks.
3.Jätta R.B.i vastu nõude esitamisega seotud menetluskulud täies ulatuses hageja Nordea Bank Finland Plc kanda.
Jätta rahuldamata J.M.a taotlus aegumise kohaldamiseks ja jätkata tsiviilasjas nr 213-59316 menetlust Nordea Bank Finland Plc (Eesti filiaali kaudu) hagis J.M.a vastu 119 766,06 € väljamõistmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.
Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
Nordea Bank Finland Plc (Eesti filiaali kaudu) esitas 13.12.2013 Pärnu Maakohtule hagi J.M.a ja R.B.i vastu hageja ja J.M.a vahel 07.02.2008 sõlmitud eluasemelaenu lepingust nr 09320162365 tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks. Kostja 2, R.B., vastutab J. M.a kohustuste täitmise eest 01.07.2008 hagejaga sõlmitud käenduslepingu alusel. Laenulepingu täitmist tagasid ka aadressil x asuvale kinnistule hageja kasuks seatud hüpoteegid summas 2 700 000 EEK. Kuna J. M. ei tasunud makseid õigeaegselt, ütles hageja 23.04.2010 kostjatele edastatud teatega laenulepingu ennetähtaegselt üles alates 11.05.2010. Tagatis realiseeriti täitemenetluses 22.11.2010 hinnaga 1 112 000 EEK, millest hagejale maksti välja 984 714,56 EEK. Saadud summast 43 489,03 EEK (2777,07 €) arvestas hageja krediitkaardi võlgnevuse katteks ja 941 225,53 EEK (60 103,8 €) laenulepingu põhiosa katteks. Saadud summad ei olnud piisavad, et katta kostja 1 võlgnevust hageja ees. Seisuga 31.12.2013 on laenulepingust tulenev hageja nõue: põhiosa 82 999,2 €; intress 9308,96 € ja viivis 27 457,90 €. Hageja palub hagi rahuldada ja võlgnevuse kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista, menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda.
KOSTJATE VASTUS
18.02.2014 kirjalikus vastuses ja 13.03.2014 täiendavas vastuses kostjad hagi ei tunnista. Kostjad leiavad, et hagi on aegunud: nõue muutus sissenõutavaks 12.05.2010 ning laenulepingust tulenevad nõuded aegusid 12.05.2013. Samal ajal aegus ka hageja nõue käendaja vastu. Põhivõlgniku suhtes aegumine katkes ja algas uuesti tagatisvara realiseerimiseks täitmisavalduse esitamisega kohtutäiturile. Õige ei ole hageja käsitlus, et aegumine algas uuesti täitemenetluse lõpetamisest. Täitmisavalduse esitamine ei katkestanud aegumistähtaja kulgemist käendaja suhtes. Hageja arvestas nõude aegumise alguse tähtaega ebaõigesti ning esitas hagiavalduse pärast aegumistähtaja lõppemist. Kostjad palusid vaheotsusega jätta hagi aegumise tõttu rahuldamata.
HAGEJA SEISUKOHT HAGI AEGUMISE VASTUVÄITE OSAS
Hageja 03.03.2014 ja 31.03.2014 kirjalikes seisukohtades aegumise vastuväite kohta leiab, et hagi ei ole aegunud. Laenulepingust tulenev nõue muutus sissenõutavaks 11.05.2010, aegumine hakkas kulgema 12.05.2010 ning tehingust tuleneva nõude aegumise 3 aastane tähtaeg lõppes 11.05.2013 juhul, kui ei esinenud aegumistähtaja kulgemist katkestanud või aegumist peatanud asjaolusid. Aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Hüpoteegi realiseerimiseks esitas hageja täitmisavalduse kohtutäiturile 28.05.2010. Seega hageja nõude aegumine katkes 28.05.2010 ja algas uuesti 29.05.2010. Tagatiseks olnud kinnistu aadressil x võõrandati täitemenetluse käigus kordusenampakkumisel 22.11.2010. Kohtutäitur kandis saadud raha hagejale üle 15.12.2010 ning kohtutäitur lõpetas täitemenetluse 06.01.2011 otsusega. Alates enampakkumisel saadud müügihinna laekumisest hagejale ehk siis nõude täitmisest kostja poolt tekkis hagejal, lähtudes menetlusökonoomika põhimõttest võimalus esitada kohtusse hagiavaldus nõude osas, mis jäi täitemenetluse käigus rahuldamata. Enne täitemenetluses saadud raha laekumist ja täitemenetluse lõpetamist ei olnud hagejale võimalik määrata hagihinda ning vajadust hagiavalduse esitamiseks. Kostjal oli võlgnevus hageja ees ning täitemenetlus viidi läbi
selle kohustuse täitmiseks kostja poolt hagejale antud tagatise müümiseks. Täitemenetluses laekunud rahaga hageja kustutas kostja laenulepingust tulenevalt võlgnevust. Kostja ei esitanud täitemenetluse lõpuni hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Aegumine katkes ja algas uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega, s.o täitemenetluses enampakkumisel saadud raha 15.12.2010 laekumisega hageja kontole. 15.12.2010 aegumine veel kord katkes ja algas uuesti ning lepingust tuleneva nõude 3-aastane aegumistähtaeg oleks lõppenud kõige varem 15.12.2013. Hagi esitati 13.12.2013, seega enne aegumistähtaja lõppemist. Hageja palub aegumist mitte kohaldada ja hagiavaldus rahuldada.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 sätestab, et kohus võib teha vaheotsuse aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise osas samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Käesolevas asjas on pooled nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses, mistõttu TsMS § 403 lg 1 alusel kohus teeb aegumise küsimuse kohta lahendi kirjalikus menetluses.
2.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kohus võtab aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel (TsÜS § 143). Kostjad on aegumise kohaldamist taotlenud.
3.TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude üldine aegumistähtaeg 3 aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist (TsÜS § 147 lg 2). TsÜS § 135 lg-te 1 ja 2 kohaselt tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti; tähtaeg lõpetab tähtpäeva saabumisel. Aastates arvutatava tähtaja puhul saabud tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval kell 24:00, kui seadusest ei tulene teisiti (TsÜS § 136 lg 2 ja § 137 lg 1).
4.Pooled ei vaidle selle üle, et nõue muutus sissenõutavaks laenulepingu alates 11.05.2010 ülesütlemisega. Seega aegumistähtaeg hakkas kulgema 12.05.2010 kell 00:00 ning TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud tehingust tuleneva nõude aegumise 3 aastane tähtaeg lõppes 11.05.2013 kell 24:00 juhul, kui ei esinenud aegumistähtaja kulgemist katkestanud või aegumist peatanud asjaolusid.
5.TsÜS § 159 lg 1 sätestab, et aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Hageja esitatud täitmisavalduse koopiaga (toimiku lk 100-101) on tõendatud, et hageja esitas 28.05.2010 kohtutäiturile Rocki Albertile täitmisavalduse võlgniku J.M.a suhtes, taotledes sissenõude pööramist võlgniku kinnisasjale ja hüpoteekide realiseerimist. Kinnistusraamatu andmetel kuulus hüpoteegiga koormatud, aadressil x asuv kinnistu, registriosa numbriga xxxxxxx, kostjale J.M.ale. Seega 28.05.2010 täitmisavalduse esitamisega katkes nõude aegumine ja algas uuesti J.M.a suhtes 29.05.2010 kell 00:00. Täitmisavalduse esitamisega uuesti alanud 3-aastane aegumistähtaeg lõppenuks 28.05.2013 kell 24:00.
6.Kohus nõustub hagejaga, et J. M.a laenulepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmise tagamiseks kinnistule seatud hüpoteegi realiseerimine enampakkumisel ja täitemenetluses raha laekumine on käsitatavad võlgniku poolt võlgnetava osalise tasumisena, s.o TsÜS § 158 lg-tes 1 ja 2 sätestatud võlgniku poolt nõude tunnustamisena, mis katkestab nõude aegumistähtaja kulgemise. Kohtutäitur kandis hagejale kinnistu müügist saadud raha 984 714,56 EEK üle 15.12.2010, mida tõendab hageja konto väljavõte (lk 102). Seega 15.12.2010 nõude osalise tasumisega katkes laenulepingust tulenev hageja nõue J.M.a vastu veel kord ning hakkas uuesti kulgema 16.12.2010 kell 00:00. Nõude aegumise kolmeaastane tähtaeg lõppenuks 15.12.2013
kell 24:00. Hagi esitati 13.12.2013 enne aegumistähtaja lõppemist. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõue põhivõlgniku J.M.a suhtes aegunud. Kohus teeb selles osas vaheotsuse, millega jätab aegumise J.M.a vastu esitatud nõude osas kohaldamata ja jätkab menetlust.
7.Kohus leiab, et hageja nõue kostja R.B.i vastu on aegunud. J.M.a suhtes alustatud täitemenetlus ei katkestanud hageja nõude aegumist käendaja, R.B.i suhtes. Riigikohus 18.12.2013 lahendis tsiviilasjas 3-2-1-134-13 leiab samuti, et aegumise katkemine põhivõlgniku suhtes täitedokumendi täitmiseks esitamisega ei mõjuta käenduslepingust tuleneva nõude aegumist. Võlausaldaja saab esitada käendaja vastu täitmise nõude käenduslepingu alusel. Käenduslepinguga kohustub käendaja vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest (VÕS § 142 lg 1). Seega tekib käendajal käenduslepingust iseseisev ühepoolselt võetud täitmiskohustus ning võlausaldajal lisaks põhivõlanõudele iseseisev nõudeõigus käendaja vastu. Võlausaldaja saab põhivõlgniku kohustuse täitmata jätmisel esitada kohe nõude nii põhivõlgniku kui ka käendaja vastu. Kui võlausaldaja esitab nõude käendaja vastu, võib käendaja VÕS § 149 lg 1 järgi esitada võlausaldaja nõudele üldjuhul kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise. Samuti saab käendaja esitada võlausaldaja nõudele vastuväiteid, mis tulenevad tema ja võlausaldaja vahel sõlmitud käenduslepingust. Muuhulgas võib käendaja esitada nii põhivõlgnikuga sõlmitud laenulepingust kui ka käenduslepingust tuleneva aegumise vastuväite. Kuna võlausaldaja nõuded käendaja vastu muutuvad sissenõutavaks ja hakkavad aeguma samal ajal kui samad nõuded põhivõlgniku vastu (vt Riigikohtu 20. aprilli 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-09, p 10), aeguvad nõuded põhivõlgniku ja käendaja vastu üldjuhul samal ajal. Laenulepingust tuleneva nõude aegumistähtaja katkemine põhivõlgniku suhtes täitemenetluse alustamisega ei mõjuta aga hageja ja kostja 2 vahel sõlmitud käenduslepingust tuleneva hageja nõude aegumist käendaja vastu. Põhivõlgniku suhtes täitemenetluse alustamine ja sellega põhivõlgniku suhtes nõude aegumise katkemine võtab käendajalt küll võimaluse esitada põhivõlalepingust tulenevale nõudele aegumise vastuväidet, kuid käendaja saab esitada käenduslepingust tuleneva vastuväite, et nõue käendaja vastu on aegunud. Kuna R. B.i suhtes ei ole täitemenetlust alustatud ega esinenud muid aegumise katkemist tinginud asjaolusid, lõppes käenduslepingust R.B.i vastu tuleneva hageja nõude aegumistähtaeg 11.05.2013 kell 24:00. Hagi esitati 13.12.2013, selleks ajaks oli käenduslepingust tuleneva nõude aegumistähtaja lõppemisest möödunud 7 kuud. Eeltoodu alusel kohus teeb R. B.i osas lõppotsuse, millega jätab hageja nõude aegumise tõttu rahuldamata.
8.Asjakohased ja kehtiva õigusega kooskõlas ei ole hageja väited, et hageja ei saanud hagiavaldust esitada enne hüpoteegi realiseerimist, kuna reaalne võimalus õiguskaitseks tekkis hagejal alles pärast täitemenetluse lõpetamist, mil selgus lõplik nõude suurus ehk hagihind. TsMS § 376 lg 4 p 2 võimaldab hagejal hagiavalduses esitatud põhinõuet ja kõrvalnõudeid suurendada ja vähendada, mh suuliselt kohtuistungil. Lisaks oli vaidlusalusele kostjale 1 kuulunud kinnistule seatud hageja kasuks hüpoteek summas 2 025 000 EEK (129 421,09 €), kuid täitmisavalduses on hageja nõuete summaks märkinud 2 446 397,50 €. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 346 lg 1 sätestab, et hüpoteegiga on hüpoteegisumma ulatuses tagatud nõue, intressid (muu hulgas viivis) kuni kolme aasta eest enne kinnisasja müümist täitemenetluses, samuti õla sissenõudmise kulutused, sealhulgas täitemenetluse kulud ja täituri tasud ning hüpoteegipidaja poolt kinnisasja omaniku eest tasutud kindlustusmaksed. Seega oli hagejale juba täitemenetluse alustamisel teada, et täitemenetluses ei rahuldata kõiki hageja nõudeid kostja 1 vastu isegi juhul, kui enampakkumisel saadav hind on hüpoteegisummaga võrdne või sellest suurem. Õige ei ole hageja seisukoht, et täitemenetluse algatamine katkestab nõude aegumise ning aegumistähtaega saab uuesti hakata arvestama alates täitemenetluse lõpetamisest. Sisuliselt hageja leiab, et täitemenetluse alustamisega nõude aegumise tähtaeg mitte ei katke, vaid peatub. Seadusandja on TsÜS § 160 lg-tes 1 ja 2 andnud kinnise loetelu hagi esitamisega võrdsustatud
toimingutest, mis hagi aegumise peatavad, täitmisavalduse esitamist selles loetelus nimetatud ei ole. Arusaamatu ja põhjendamatu on hageja seisukoht, et aegumistähtaja arvestamine täitmisavalduse esitamisest, mitte täitemenetluse lõpetamisest, asetab võlausaldaja võlgnikuga võrreldes nõrgemale positsioonile ning võlausaldajal puuduks võimalus enda õiguste kaitseks. R. B. ei olnud täitemenetluse osaline. Hagiavaldusele ei ole lisatud tõendeid ega hagiavalduses esile toodud, et hageja R. B.ile kui käendajale pärast täitemenetluse lõppemist teatas, et käendatav kohustus on jätkuvalt osaliselt täitmata. Praegusel juhul kestis täitemenetlus 6 kuud. Kuna hüpoteegisumma oli väiksem, kui hageja nõuete kogusumma, pidi hagejale juba täitemenetluse alustamisel olema teada, et ka täitemenetluses hüpoteegi realiseerimise järel jääb hagejal rahuldamata nõudeid kostjate vastu, nõude suurus selgus hagejal hiljemalt 17.12.2010, mil hageja jagas täitemenetluses laekunud rahasumma põhivõlgniku erinevate kohustuste katteks. Seega oli hagejal praegusel juhul isegi täitemenetluse lõpetamise järel rohkem kui 2 aastat aega oma õiguste hagi esitamisega maksma panemiseks enne R. B.i vastu käenduslepingust tekkinud nõuete aegumist.
9.Kuna kohus teeb R.B.i suhtes lõppotsuse, tuleb TsMS § 173 lg 1 kohaselt otsuses ära näidata ka menetluskulude jaotus R. B.i vastu esitatud nõuet puudutavas osas. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus jättis R. B.i vastu esitatud nõude rahuldamata, jäävad selles osas menetluskulud (s.h R. B.i menetluskulud) hageja kanda. R. B.il on õigus taotleda kohtult hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaksmääramist kohtuotsuse jõustumisest alates 30 päeva jooksul (TsMS § 174 lg 1).
/Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik Väljavõte Tallinna resolutiivosa:
Ringkonnakohtu
18.07.2014
kohtuotsusest
(jõustus
22.08.2014.a.)
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 04.04.2014 otsus osas, milles maakohus jättis rahuldamata J.M. taotluse aegumise kohaldamiseks ja teha selles osas lõppotsus, millega jätta Nordea Bank Finland Plc (Eesti filiaali kaudu) hagi J.M. vastu rahuldamata aegumise tõttu.
2.Jätta J.M. vastu esitatud nõude menetlemisega seotud maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda.
3.Kostja J.M. apellatsioonkaebus rahuldada.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.