Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Imbi Sidok-Toomsalu
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.07.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-33237
Tsiviilasi
ST hagi SS vastu võla ja kahju väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
10 607 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 01.04.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
ST apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
ST (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX XX XXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Leino Biin Hageja
Kostja SS (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XXX/XXX-XX/XX, XXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja Natalia Lausmaa Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 01.04.2014 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta ST kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist
otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.ST esitas 27.08.2012 hagi Harju Maakohtusse SS vastu 10 477 euro saamiseks, sh võlgnevus 6263 eurot ja kahju 4214 eurot.
2.Pooled sõlmisid 2011.a juunis suulise töövõtulepingu, mille alusel kostja kohustus töövõtjana teostama hageja elamus XXXXXXX XX/X, XXXXXXXXX Harjumaal, remonttöödena elamu sisetöid vastavalt enne lepingut poolte vahel kooskõlastatud kostja poolt tehtud hinnapakkumisele. Sisetööd tuli teostada vastavalt hageja esitatud disainiprojektile. Hinnapakkumise kohaselt leppisid pooled kokku töövõtutasus 215 415,21 krooni ehk 13 768,18 eurot, millest tasu töö eest pidi olema 110 000 krooni ehk 7030 eurot. Eelarve ei olnud täpne, kuna ei sisaldanud elektritöid ning ei kajastanud täies mahus ventilatsioonitöid. Hageja tasus kostjale sularahas ettemaksuna kokku 8000 eurot.
3.Kostja töid nõuetekohase kvaliteediga ja kokkulepitud mahus ei teostanud. Töö seisis tihti, töölised olid objektil joobnud, teostatud tööde kvaliteet oli madal või osutus täiesti kõlbmatuks. Hageja juhtis korduvalt kostja tähelepanu töös esinevatele puudustele ja ebakvaliteetsele tööle. Töös esinevad puudused ja mittevastavuse tuvastas ka omanikujärelevalve OÜ L. Kuna kostja töös esinenud puudusi ei kõrvaldanud, siis ütles hageja 01.10.2011 töövõtulepingu üles.
4.Pooled ei jõudnud kokkuleppele kostja poolt teostatud ja pooleli jäetud tööde mahu, kvaliteedi ning maksumuse osas, mistõttu tellis hageja 2011.a oktoobris Ekspertiisi- ja projekteerimisbüroolt „Ehitusekspert“ eksperdi arvamuse ning 2012.a aprillis täiendava taotluse alusel täiendava arvamuse. Ekspert tuvastas, et objektil oli tehtud elektritöid 1790 euro eest ning töö oli tehtud ebakvaliteetselt. Ventilatsioonitööd oli teostatud 5730 euro eest ning töö oli tehtud ebakvaliteetselt. Sanitaartehnilisi töid oli tehtud 1035 euro eest, millest kvaliteetseks osutus töö maksumusega 311 eurot. Üldehitustöid oli tehtud 4094 euro eest, millest kvaliteetset tööd maksumusega 1296 eurot. Kokku teostas kostja objektil kvaliteetselt töid 1607 euro eest (1296 + 311). Lisaks ostis kostja 130 euro eest torusid. Arvestades ettemaksu ja kvaliteetseks osutunud tööde suhet on kostja saanud avansina 6263 eurot enam (8000-1607-130), kui tal oleks olnud õigus saada. Lisaks kandis hageja kahju 4214 eurot, kuna kostja poolt ebakvaliteetselt tehtud töid tuli ümber teha teisel töövõtjal. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja jõudis hinnapakkumises märgitud töödest ära teha 22 positsiooni, hinnapakkumise kohaselt ca 2800 eurot, millele lisandub veel 15%
üldkulusid, sh transport, ehitusmaterjalide hankimine jms. Lisaks hinnapakkumises nimetatud töödele teostas kostja veel 32 positsiooni töid, mida hinnapakkumises ei ole nimetatud, kuid mida hageja palus kostjal töö käigus teha, kuna soovis kas parandada eelnevalt tehtud tööde kvaliteeti või leidis, et selline varasemalt valmis ehitatud töö talle lihtsalt ei sobi. Iga kord, kui hageja soovis mingi töö tegemist, lepiti eelnevalt kokku selle hinnas ja materjali maksumuses. Kostja esitas hagejale iga kord kviitungid materjalide kohta ja oma aruande, mille hageja aktsepteeris ja maksis selle alusel välja raha. Need aruanded vormistati käsikirjas ühes eksemplaris iga töö kohta ja need on hageja valduses. Kõik kostja poolt teostatud tööd on kajastatud ehituspäevikutes ja aktsepteeritud omanikujärelevalve teostaja MA poolt. Ehituspäevikutes kajastati ka töid, mida kostja ei teostanud. Kostja ei teostanud elektriöid ja sundventilatsioonitöid. Lisaks kostjale töötas objektil ka teisi töömehi. Kostja sai hagejalt sularaha kokku 8000 eurot. Hageja toodud tõendites märgitud summadest on joone üleval olevad summad need, mis kostja sai maja sees tehtavate tööde eest ja joone all on summad, mida kostja sai hageja tellimusel vajalike materjalide ostmiseks või täiendavate tööde tegemiseks väljaspool maja. Kostjal kulus kogu maja jaoks autokoormatäie küproki toomiseks, transpordiks ja laadimiseks ca 1300 eurot, kogu maja sundventilatsiooni sisseseadmiseks vajalike ventilatsioonitorude ostmiseks, veoks ja laadimiseks ca 1200 eurot, vundamendi ümber pandavate drenaažitorude ostmiseks 130 eurot. Täiendavate tööde eest - maja ümber sillutise ja vundamendi soojustuse lammutamise, uute soojustusplaatide paigaldamise, vihmaveesüsteemi drenaažitorude paigaldamise ja tagasitäite ning sillutiste taastamise eest koos materjaliga – maksis hageja kostjale 2400 eurot. Lisaks maksis hageja kostjale ehitusprahi äraveoks koos konteineri üürimisega. Hageja ei tõendanud kostja poolt tegelikult teostatud tööde maksumust. Eksperdiarvamus ei sisalda kõiki ehituspäevikus märgitud tööde kirjeldust, kostjat ei ole ekspertiisi teostamise juurde kutsutud ning eksperdile ei ole ehituspäevikuid näidatud. Eksperdiarvamus põhineb üksnes hageja poolt eksperdile esitatud andmetel, mis ei ole ammendavad, seega ei saa arvamust nõude lahendamisel aluseks võtta. Kostja teostas kõik tööd oma parema äranägemise järgi ja nii hoolikalt kui oskas. Kostja tegi töid, mida hageja palus tal eraldi väga hoolikalt teha - lammutas sisseehitatud köögimööbli nii, et selle sai hiljem maha müüa, ka vannitoas ja WC-s plaatide lammutamisel püüdis kostja nii palju kui võimalik materjali mitte lõhkuda. Hagejal tekkisid suuremad kulutused sellest, et hageja ei olnud rahul valmistehtud töö väljanägemisega või paigutusega, mistõttu lasi kostjal lammutada ja ümber teha juba valmistatud objekte, nt lammutati hageja soovil projekti järgi tehtud trepp ja tehti selle asemel uus trepp uue konstruktsiooniga, hageja soovil monteeriti maha juba paigaldatud elektrilülitid ja kontaktid, kuna hagejale need ei meeldinud. Hageja poolt kostjale üle antud raha oli tasu tehtud töö ja ostetud materjalide eest ning kostjal ei ole kohustust sellest mingit osa tagasi maksta. Lisaks ei antud ettemaksu mitte ühe korraga, vaid etappide kaupa ning hagejal oli võimalus kontrollida iga kord, kui kostja oli raha saanud, milliseid töid on tehtud ja milliseid materjale saadud raha eest on ostetud. Hageja on ise kinnitanud, et andis kostjale raha nii ehitustöödeks vajalike materjalide ostmiseks kui ka tasuna tehtud töö eest. Hageja ei esitanud tööde teostamise ajal kostjale ühtegi pretensiooni raha mittesihipärase kulutamise kohta. Kostjal puudub kohustus hüvitada praaktööde ümbertegemise kulu 4214 eurot, kuivõrd tema ei ole neid töid teostanud ega tea, kelle poolt on need tööd tehtud.
Esimese astme kohtu otsus
10.01.04.2014 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
11.Vaidlus puudus selles, et pooled sõlmisid 2011.a juunis suulise töövõtulepingu, mille kohaselt kostja kohustus teostama hagejale kuuluvas elamus sisetöid. Enne suulise töövõtulepingu sõlmimist kooskõlastasid ja allkirjastasid pooled hinnapakkumise. Kostja pidi tegema järgmised tööd järgmiste hindadega: vannituba 38 366,30 krooni, sh töötasu 21 303 krooni; lastetuba 18 133,59 krooni, sh töötasu 12 6900 krooni; hall 26 197,79 krooni, sh töötasu 17 748,47 krooni; elutuba 104 619,89 krooni, sh töötasu 71 746,28 krooni, kokku 187 317,57 krooni, sh töötasu 123 87,75 krooni + üldkulud 28 097,64 krooni, töövõtutasu kokku 215 415,21 krooni. Kostja nõustus tööd tegema töötasuga 110 000 krooni ehk 7030 eurot. Hageja selgitas vande all, et kuna ta ei teadnud, milliseid materjale soovib, siis fikseerisid pooled ainult töötasu suuruse 110 000 krooni ehk 7030 eurot. Hageja tasus kostjale sularahas osade kaupa ettemaksuna kokku 8000 eurot. Alates 01.10.2011 kostja ei teostanud enam hageja elamus töid, mis on tõendatud ka hageja vande all antud seletustega, et ta helistas 01.10.2011 kostjale ja palus tööriistad ära viia. Pooled vaidlesid selle üle, kas kostja on kohustatud tagastama hagejale temalt ettemaksuna saadud summast 6263 eurot, ning kas kostja on tekitanud hagejale kahju 4214 eurot seoses praaktööde ümbertegemisega. Pooled ei vaielnud selle üle, et nende vahel oli sõlmitud töövõtuleping remonttööde teostamiseks hagejale kuuluvas elamus, seega ei kuulu kohaldamisele tarbijatöövõtulepingu sätted.
12.VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 77 lg 1 kohaselt peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga ning kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Pooled ei sõlminud kirjalikku töövõtulepingut. Hageja võttis kostja enda juurde tööle tuttavate soovitusel, mis on tõendatud hageja vande all antud seletusega. Hageja seletuse järgi planeeris ta remonti teha terves majas disainiprojekti alusel, mistõttu ei teatud täpselt, millist konkreetset parketti, seinaplaate ja kiviplaate kasutatakse, mistõttu fikseeriti kirjalikult tööde teostamise maksumus ilma materjalide hindadeta ja tööde teostamise maksumuseks lepiti kokku 110 000 krooni ehk 7030,28 eurot ning tööde tegemiseks planeeriti 2-3 kuud, mis pidid lõppema 2011 septembris. Kostja vande all antud seletusega oli tõendatud, et kostjal on lennundusalane kesk-eri haridus ja erialalt on ta torulukksepp, kes on aastaid töötanud santehnikuna ning kostjaga koos töötanud ehitusmehed olid ilma kvalifikatsioonita nn üldehitajad, kuid neil oli oskus lugeda projekte ja jooniseid. Kostja alustas töid vastavalt hagejale tehtud hinnapakkumisele ning vastavalt disainer Irina poolt koostatud disainiprojektile, mida korduvalt muudeti ja mistõttu tuli töid uuesti teha ning hilisemalt osutus see disainiprojekt ebakvaliteetseks. Hageja lasi teha uue disainiprojekti AM. Kohtule disainiprojekte ei esitatud.
13.Hageja märkis hagiavalduses ja vande all antud seletuses, et ütles kostjaga töövõtulepingu üles suuliselt 01.10.2011. Hageja 02.03.2012 kirjas kostjale on märkinud, et hageja taganes suuliselt töövõtulepingust 01.10.2011 ja nõuab alusetult saadu tagastamist VÕS § 189 alusel ja praaktöödega põhjustatud kahju hüvitamist. Asja materjalidest nähtuvalt oli kostjale selge, et hageja soovis lepingu lõpetada 01.10.2011, kuna nimetatud ajast kostja enam hageja elamus remonttöid ei teostanud. Kohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et kostja töös esinesid nii olulised puudused, et hagejal oli
õigus lepingust taganeda ning et hagejal oli mõistlik põhjus eeldada, et kostja ei täida kohustust ka edaspidi.
14.Ehitustööde päevikutega on tõendatud, et kostja teostas järgmisi töid: santehnika demontaaž; uste ja ukse-põskede demontaaž; liistude, laminaadi demontaaž, vannitoa lae demontaaž; karbi demontaaž vannitoas, dušiseina avamine, trepikäsipuude demontaaž; seinte avamine, veevarustuse torude avamine, elektrikontaktide demontaaž vannitoas, plaatide eemaldamine duširuumi põrandalt, hüdroisolatsiooni mahavõtmine duširuumis, vannitoa kanalisatsioonitoru avamine; vannitoa aknapõskede avamine, õue veekraani demontaaž, panipaiga lammutamine; koridori lae lahtivõtmine, I korruse WC lae lahtivõtmine, karbi lahtivõtmine WC-s, köögimööbli lahtivõtmine, mööbli pakkimine; I korruse panipaiga küproki demontaaž, I korruse elektrifurnituuri (taktid, lülitid) demontaaž; I korruse lae küproki demontaaž, II korruse duširuumi karkassi vahetus, õue veekraani ümberpaigutamine; lae demontaaž, püstikute toe väljapuhastamine; metallposti väljalõikamine, trepivahe ümbertegemine, postide vahele toe keevitamine; soojustuse kontrollimine ja parandamine teise korruse kattel, sillutise lammutamine ümber maja; kaeviku kaevamine, ümber maja drenaažitorude paigutamine veevihmasüsteemile, tagasitäide; vundamendi soojustuse demontaaž, uute soojustus-plaatide montaaž; värvimine; sillutise taastamine ümber maja. Ehitustööde päevikud on allkirjastatud kostja ja hageja omanikujärelevalve MA poolt. Ehitustööde päevikutes puuduvad märkused, et tööd on teostatud puudustega või on palutud tööd ümber teha. Hageja märkis vande alla antud seletustes, et väidetavad puudused tekkisid pärast uue tööjõu palkamist.
15.Kohtule ei esitatud tõendeid, millised kostja poolt tehtud töödest olid nii ebakvaliteetsed, et ei sobinud tehtud otstarbeks. Esmakordselt toodi puudused töös välja 30.09.2011 L OÜ poolt koostatud ülevaatus aktis, kus on märgitud, et ventilatsiooni- ja elektritööd on teostatud ebaprofessionaalselt ning tellijal on õigus nõuda tööde teostajalt tööde ringi tegemist või tekitatud materiaalse kahju hüvitamist. Kohtule ei esitatud tõendeid, et hageja andis kostjale tähtaja tööde ümbertegemiseks või et hageja on üldse kostjale nimetatud akti tutvustanud.
16.Hageja ei tõendanud, et kostja pidi ventilatsiooni- ja elektritööd teostama. Hinnapakkumises ei ole pooled kokku leppinud, et kostja kohustuseks on nimetatud tööd teha, mida kinnitab kostja enda vande all antud seletuses. Ka hageja märkis vande all antud seletuses, et hinnapakkumises pooled ventilatsiooni- ja elektritöödes kokku ei leppinud. Tunnistaja MA ütluste kohaselt ta ei näinud kostjat nimetatud töid tegemas, vaid töid tegid kostja töömehed, mida ta sai töömeeste omavahelisest suhtlusest aru. Kohus leidis, et tunnistaja ütlustega on tõendatud, et kostja ventilatsiooni- ja elektritöid ei teinud. Puudus vaidlus selles, et kõik töömehed ning kostja ja hageja tundsid üksteist, seega ei ole piisavalt tõendatud, et kostja isiklikult teostas hageja juures ventilatsioonija elektritööd. MA ütlustega on tõendatud, et ta teavitas hagejat asjaolust, et elektritööd peab teostama litsentseeritud firma ja see on hageja otsustada, milline firma töid teostab. Kostjal puudus litsents elektritööde teostamiseks. Seega, kui hageja võttis elektritöid tegema kostja poolt soovitatud mehe, siis ei tähenda see, et kostja isiklikult vastutab ebaprofessionaalselt teostatud ventilatsiooni- ja elektritööde eest. Samuti tõendab tunnistaja oma ütlustega, et hageja tundis ventilatsiooni töid teostanud töömeest, kes oli nii hageja kui ka kostja tuttava tuttav. Seega hageja ei ole tõendanud, et kostja teostas ebaprofessionaalset elektri- ja ventilatsioonitööd, mis vajasid hilisemat ümbertegemist. Lisaks puudus kostjal litsents vastavate tööde teostamiseks.
17.Kohus leidis, et ebakvaliteetse töö tegemine ei ole tõendatud hageja poolt tellitud eksperdi arvamusega ja täiendava arvamusega, mille kohaselt on kostja teostanud kvaliteetselt üldehitustöid 1607 euro eest ja sanitaartehnilisi töid 311 euro eest ning
ventilatsiooni- ja elektritööd on kõik teostatud ebakvaliteetselt või see, milliseid töid üldse kostja on objektil teostanud. Arvamustest ei nähtu, millised kostja poolt teostatud tööd on kvaliteetsed ja millised ebakvaliteetsed. Arvamustele ei ole lisatud ühtegi tõendit, miks ekspert nii arvab ning kuidas on nimetatud summad ja andmed saadud. Kostjat ei ole kutsutud ekspertiisi teostamise juurde, eksperdile ei ole näidatud ehitustööde päevikuid ning arvamused on koostatud hageja poolt esitatud andmete põhjal, mistõttu ei kajasta need tegelikku olukorda õigesti ja ei saa olla aluseks väidetavate puuduste hindamisel kostja tehtud töös.
18.Hageja ei ole kohtule esitanud asjaolusid, millest nähtuks kostja poolne lepingu oluline rikkumine, mis võiks olla aluseks lepingust taganemisele. Hageja ei ole andnud kostjale ühtegi tähtaega väidetavate puuduste kõrvaldamiseks kostja teostatud töödes. Hageja kirjast eksperdile nähtus, et hageja lõpetas lepingu seetõttu, et tööd ei olnud teostatud kolme kuuga ning septembris kadus kostja objektilt kaheks nädalaks ja oli väidetavalt alkoholijoobes, mille kohta kohtule tõendeid esitatud ei ole. Kohus leidis, et hageja lõpetas kostjaga lepingu VÕS § 655 lg 1 kohaselt.
19.Töö vastavust lepingutingimustele reguleerib VÕS § 641. Hinnates asjas olevaid tõendeid, ei selgu, millises osas töö ei vastanud lepingutingimustele. Kohtule ei ole esitatud disainiprojekte, sundventilatsioonitööde projekti, elektritööde projekti. Asja materjalist ei nähtu, et hageja on andnud kostjale tähtaegu puuduste kõrvaldamiseks. Kohus on eelpool tuvastanud, et hageja ei ole tõendanud, et kostja teostas ventilatsioonija elektritööd, mille osas on peamised puudused esile toodud 31.09.2011 koostatud ülevaatuse aktis. Kostja poolt teostatud üldehitustööde osas puuduseid esile toodud ei ole.
20.VÕS § 655 lg 1 järgi, kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus saada kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Tähtis ei ole, kas tellija on teostatud tööd vastu võtnud.
21.Kohus leidis, et 8000 eurot on tasutud kostjale tehtud töö eest ja ostetud materjalide eest ning kostjal puudub kohustus tagastada hagejale 6263 eurot. Ehitustööde päevikust nähtub, et kostja teostas üldehitustöid, samuti on teinud täiendavaid töid majast väljaspool, mille tegemises ja maksumuses pooled kokku ei leppinud. Täiendavate tööde tegemist kostja poolt, milles pooled kokku ei olnud leppinud, tunnistavad ka hageja ja MA. Hageja ei tõendanud, et kostja poolt teostatud töödest oli kvaliteetne üksnes üldehitustöö 1296 eurot ja sanitaartehnilised tööd 311 eurot. Ehitustööde päevikus puuduvad märked, et tööd on teostatud ebakvaliteetselt, samuti ei ole eksperdi arvamustes konkreetselt välja toodud, millised tööd olid teostatud väidetavalt puudustega. Lisaks on kostja saanud hagejalt raha materjalide ostmiseks. Asjaolu, et MA ei näinud ostetud materjalide eest tšekkide andmist hagejale või tema abikaasale, ei tähenda, et neid ei antud või kostja ei saanud raha materjalide ostmiseks. Hageja tunnistas vande all, et andis kostjale raha ka materjalide ostmiseks, 2500 eurot ventilatsioonitorude ostmiseks. Kostja vande all antud seletusega on tõendatud, et kostja ostis saadud raha eest objektile materjale. MA ütlustega on tõendatud, et objektil oli kipsplaate, ventilatsioonitorusid, kanalisatsioonitorude vidinaid jne. Hageja ei tõendanud, et on kostjale tasunud teostatud tööde ja ostetud materjalide eest liigselt.
22.Hageja kahju nõue koosneb ventilatsioonitööde ja elektritööde ümbertegemisest E. J ja D. H poolt, mis nähtub täiendavast eksperdi arvamusest. Kohus tuvastas, et hageja ei ole tõendanud, et ventilatsioonitööd ja elektritööd teostas kostja. Hageja ei ole tõendanud suulise kokkuleppe olemasolu kostjaga ventilatsioonitööde ja elektritööde tegemise kohta. Lisaks puudus kostjal litsents elektritööde teostamiseks. Seega ei saa
hageja nõuda ka nende tööde ümbertegemise tõttu tekkinud täiendavate kulutuste tegemist kostjalt, mistõttu tuleb kahju hüvitamise nõue jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus
23.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega rahuldada hagi ja menetluskulud jätta vastustaja kanda.
24.10.02.2014 kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja MA ütlusi hinnates ja seadmata neid kahtluse alla, tegi kohus järelduse, et ei ole tõendatud ventilatsiooni- ja elektritööde tegemine kostja töömeeste poolt. Maakohtu järeldus on meelevaldne ja tõendamata ning vastuolus tunnistaja ütlustega. Kohtu järeldusi ventilatsiooni ja elektritööde teostajast ei kinnita mitte ükski tõend.
25.Sõltumata konkreetse töövõtulepingu kvalifikatsioonist ja vormist pidi VÕS §-de 635 ja § 636 koosmõjust tulenevalt töövõtja remondi teostama ja valmis tööd tellijale üle andma. Kuivõrd tegu oli ehitusega, siis tulnuks ja saanuks kohaldada tööde üleandmist etapiviisiliselt teostatud tööde aktide koostamisega. Tegelikkuses kostja poolt tööde üleandmist tellijale ei toimunud. MA ütluste kohaselt ehitaja ei teadnud, mida kujutab endast teostatud tööde akt ja mida kujutab endast kaetud tööde akt. Asjaolu, et tööde etapiviisilist üleandmist töövõtjalt tellijale ei toimunud, tõendab ka see, et kostja on üleandmise mittetoimumise sisuliselt omaks võtnud ja asjaolu, et kohtule ei ole kostja poolt ühtegi teostatud tööde akti esitatud.
26.Kui kostja väidaks, et ta on teostatud tööd etapiviisilist või kogumahus tellijale üle andnud, siis tulenevalt TsMS §-s 230 sätestatud tõendamiskoormusest, peaks ta märgitud asjaolu tõendama. Tulenevalt VÕS § 637 lg-test 3 ja 4 muutub töövõtja tasu sissenõutavaks töö valmimisest või selle ositi tellijale üleandmisest. Kumbagi konkreetsel juhul toimunud ei ole.
27.Vaatamata selle, et teostatud töid kas või ositi tellijale üle antud ei ole ning mitte ühegi võimaliku kulumaterjali kohta dokumenti tellijale üle antud või kohtule esitatud ei ole, asus kohus seisukohale, et kostjale tasutud rahasumma on tasutud tehtud töö ja ostetud materjalide eest. Millel kohtu taoline järeldus põhineb, otsusest ei nähtu. Otsuses viide hageja vande all antud ütlustele on eksitav, sest kohus on kohtuistungi protokolli kantud hageja ütlusi otsuses moonutatud ja eksitaval viisil refereerinud. Hageja selgitas, et: leppisime kokku ventilatsiooni torude maksumuses ja ventilatsiooni paigaldamise maksumus, milleks oli 2500 eurot. Septembris 2011 andsin SSle üle viimase summa, milleks oli 2500 eurot. Tsiteerides kohtuotsuses hagejat valesti, on kunstlikult tekitatud alus väitele, nagu oleks ventilatsioonitorude ostuks antud kostjale üle 2500 eurot. Tegelikkuses ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit, kui palju ja millise raha eest ta ehitumaterjale objektile ostis.
28.Arusaamatult on kohus jaotanud tõendamiskoormust. Kostja lepingu täitmist ja kas või ositi hagejale teostatud tööde üleandmist tõendanud ei ole. Samas kohus heidab hagejale ette, et hageja ei ole tõendanud, et on kostjale tasunud teostatud tööde ja ostetud materjalide eest liigselt. Kohtuotsusest ei nähtu ühtki mõislikku põhjust või põhjendust, miks kohus tõenditena küsimuses mittekvaliteete töö ja kvaliteetselt tehtud töö mahu piiritlemise küsimuses osas ei ole arvestanud tunnistaja ütlusi, L OÜ akti ja ehituseksperdi arvamust. Eriti viimase osas soovib apellant rõhutada, et isegi kostja või tema esindaja ekspertiisaktis märgitut kahtluse alla ei seadnud, kohus on aga tõendi hinnanud kõlbmatuks. Kohtu käsutuses ei olnud ühtegi tõendit, mis oleks poolte võimalikku teistsugust ja seadusest erinevat kokkulepet tõendanud.
29.Kuivõrd töövõtja poolt töid lõpule ei viidud, raha aga saadi tellijalt avansina enne töö üleandmist, on kostjal võlaõigusseaduse §-st 189 tulenev kohustus alusetult saadu
summas 6263 eurot tagastada. Praaktöö ümbertegemisest tekkinud kahju 4214 eurot tuleb aga kostjal hagejale hüvitada. Vastustaja seisukoht
30.Kostja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu põhjendused
31.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
32.Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus asjaolude tuvastamisel ja otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
33.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist:
34.Maakohtu järeldus tunnistaja MA ütlustest ei ole meelevaldne ja vastuolus tunnistaja ütlustega. Tunnistaja MA ei väitnud, et kostja isiklikult teostas hageja juures ventilatsiooni- ja elektritööd. MA ütlustega on tõendatud, et ta teavitas hagejat asjaolust, et elektritööd peab teostama litsentseeritud firma ja see on hageja otsustada, milline firma töid teostab. Kostjal puudus litsents elektritööde teostamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et kui hageja võttis elektritöid tegema kostja poolt soovitatud mehe, siis ei tähenda see, et kostja isiklikult vastutab ebaprofessionaalselt teostatud ventilatsiooni- ja elektritööde eest. Asjaolu, et kostja oli töömehega, kes elektritöid tegi, tuttav, sellise vastutuse tekkimiseks alust ei anna. Tunnistaja A ütluste kohaselt olid töömehed nii hageja kui ka kostja tuttavad.
35.Maakohus ei ole ebaõigesti jaganud tõendamiskoormist. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja leiab, et ta on töövõtulepingu alusel tasunud kostjale rohkem kui kostja on tööd teinud. Seega kuulub hageja tõendamiskoormisesse välja tuua ja tõendada, millise töö tegemiseks ja millise materjali ostmiseks millise rahasumma hageja kostjale üle andis ning et neid materjale pole ostetud ja ega neid töid pole tehtud, mistõttu kostja on raha alusetult omandanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega selle kohta, et hageja ei suutnud tõendada, kas ja kui palju tema poolt üleantud 8000 eurost kulutati materjalide ostmiseks ja kui palju töötasuks ning kas see summa ületas kostja poolt töövõtulepingu ülesütlemise ajaks teostatud töö mahu koos materjali maksumusega.
36.Maakohus leidis õigesti, et hageja taotlusel ekspertiisiarvamusena koostatud dokumente ei saa teostatud töö ja kasutatud materjali hulga ja maksumuse ulatuse hindamises tõendina arvestada, kuivõrd kostja ekspertiisi tegemise juures ei viibinud ning ehituspäevikuid eksperdile ei esitatud. Ekspert kinnitas kohtuistungil, et andmed kostja poolt väidetavalt teostatud ehitustööde kohta sai ta ainult hagejalt ja arvutuste tegemisel tugines hinnapakkumise andmetele. Kostjalt ekspert selgitusi ei võtnud ja ehituspäevikuid arvamuse koostamisel tema käsutuses ei olnud. Ekspert kinnitas kohtule, et kostja poolt ehituspäevikutes märgitud lisatöid, mida hinnapakkumises ei ole, näiteks maja ümber drenaaži ehitamist, eksperdi arvamuses kajastatud ei ole.
37.Alusetu on hageja tuginemine VÕS § 637 lg-tele 3 ja 4, mille kohaselt muutub töövõtja tasu sissenõutavaks töö valmimisest või selle ositi tellijale üleandmisest ning kumbagi konkreetsel juhul toimunud ei ole. VÕS § 655 lg 1teise lause kohaselt, kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks mõistlikult omandanud. Hageja ei tugine hagi alusena asjaolule, et poolte vahel oleks olnud kokku lepitud töö etapiviisiline üleandmine-vastuvõtmine. Poolte vahel puudus kirjalik töövõtuleping ning nende vahel sõlmitud suulise lepingu tingimuste ja täitmise asjaolude kohta järelduste tegemine on võimalik üksnes kostja hinnapakkumise ja kostja poolt peetud ning hageja palgatud ehitusjärelevalve poolt allkirjastatud ehituspäevikute alusel. Hinnapakkumises kokkulepitud summa 7030 eurot kajastas üksnes töötasu, materjale selles summas ei olnud, mida nii hageja kui kostja kinnitasid vande all. Hageja andis kostjale igaks järgnevaks tööks vajamineva materjali ostmiseks raha, kostja muretses materjalid ja teostas ehitustöid sellest materjalist. Nii hageja kui ka kostja kinnitasid, et selliselt toimiti kogu töövõtulepingu kehtivuse ajal. Ühelgi korral enne tasu üleandmist ei esitanud hageja kostjale pretensioone juba teostatud töö kvaliteedi või üleantud raha eest ostetud materjali puudujäägi suhtes. Töövõtulepingu kehtivuse aja jooksul maksis hageja kostjale korduvalt uusi summasid sularahas, järelikult oli ta eelneva töö üle vaadanud ja selle ulatuse ja maksumuse aktsepteerinud. Vastupidiseid kokkuleppeid pole hageja välja toonud ega tõendanud. Menetluskulude jaotus ja selgitus.
38.Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.
39.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Margo Klaar
Imbi Sidok-Toomsalu
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.