Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses peale kohtuistungi toimumist
10 607 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Leino Biin (Advokaadibüroo esindajad HETA Biin & Pihlakas, A.H. Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja Natalia Lausmaa, (Advokaadibüroo Natalia Lausmaa, asukoht Herne 23-2,10135 Tallinn e-post [email protected])
RESOLUTSIOON
Jätta XXX hagi XXX vastu võlgnevuse ja kahju nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud hageja XXX kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue ja põhjendused
1.Esitatud hagiavalduse kohaselt palub XXX(hageja) XXX(kostja) välja mõista 10 607 eurot, sh võlgnevus (alusetult saadu) 6393 eurot ja kahju 4214 eurot (I kd, tl 7). Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kohtukõne teeside kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista 10 477 eurot, sh võlgnevuse 6263 eurot ja kahju 4214 eurot (II kd, tl 111 p 5.10, tl 112 p 5.12).
2-12-33237
2.Pooled sõlmisid 2011 juunis suulise töövõtulepingu, mille alusel kostja kohustus töövõtjana teostama hageja kui tellija elamus asukohaga XXX, remonttöödena elamu sisetööd vastavalt enne lepingut poolte vahel kooskõlastatud kostja poolt tehtud hinna-pakkumisele. Sisetööd tuli teostada vastavalt hageja esitatud disainiprojektile.
3.Hinnapakkumise kohaselt leppisid pooled kokku töövõtutasus summas 215 415,21 krooni ehk 13 768,18 eurot, millest tasu töö eest pidi olema 110 000 krooni ehk 7030 eurot. Eelarve ei olnud täpne, kuna ei sisaldanud kostja tegi elektritöid, mida ning ei kajastanud täies mahus ventilatsioonitöid. Hageja tasus kostjale sularahas ettemaksuna kokku 8000 eurot.
4.Kostja töid nõuetekohase kvaliteediga ja kokkulepitud mahus ei teostanud. Töö seisis tihti, töölised olid objektil joobunud, teostatud tööde kvaliteet oli madal või osutus täiesti kõlbmatuks. Hageja juhtis korduvalt kostja tähelepanu töös esinevatele puudustele ja ebakvaliteetsele tööle. Töös esinevad puudused ja mittevastavuse tuvastas ka omanikujärelvalve OÜ XXX. Kuna kostja töös esinenud puuduseid ei kõrvaldanud, siis ütles hageja 01.10.2011 töövõtulepingu üles.
5.Pooled ei jõudnud kokkuleppele kostja poolt teostatud ja pooleli jäetud tööde mahu, kvaliteedi ning maksumuse osas, mistõttu tellis hageja 2011 oktoobris ekspertiisi- ja projekteerimisbüroolt „Ehitusekspert“ Ekspertiisi arvamuse ning 2012 aprilli täiendava taotluse alusel täiendavalt Ekspertiisi arvamuse. Ekspert tuvastas, et objektil oli tehtud elektritöid summas 1790 eurot ning töö oli tehtud ebakvaliteetselt. Ventilatsioonitööd oli teostatud summas 5730 eurot ning töö oli tehtud ebakvaliteetselt. Sanitaartehnilisi töid oli tehtud summas 1035 eurot, millest kvaliteetseks osutus töö maksumusega 311 eurot. Üldehitustöid oli tehtud summas 4094 eurot, millest kvaliteetselt töö maksumusega 1296 eurot.
6.Kokku teostas kostja objektilt kvaliteetselt töid summas 1607 eurot (1296+311). Lisaks ostis kostja 130 euro eest torusid. Arvestades ettemaksu ja kvaliteetseks osutunud tööde suhet on kostja saanud avansina 6263 eurot (8000-1607-130) kui tal oleks olnud õigus saada. Kuna hageja on kostjale tasunud ettemaksuna 8000 eurot, tuleb kostjal hagejale tagastada 6263 eurot.
7.Lisaks, kuna kostja poolt ebakvaliteetselt tehtud töid tuli ümber teha teisel töövõtjal, kandis hageja kahju summas 4214 eurot. Kostja vastuväited
8.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
9.Kostja jõudis hinnapakkumises märgitud töödest ära teha 22 positsiooni, hinnapakkumise kohaselt ca 2800 eurot, millele lisandub veel 15% üldkulusid (transport, ehitusmaterjalide hankimine jms). Lisaks hinnapakkumises nimetatud töödele teostas kostja veel 32 positsiooni töid, mida hinnapakkumises ei ole nimetatud, kuid mida hageja palus kostjal töö käigus teha, kuna soovis kas parandada eelnevalt tehtud tööde kvaliteeti või leidis, et selline varasemalt valmis ehitatud töö talle lihtsalt ei sobi. Iga kord, kui hageja soovis mingi töö tegemist, lepiti eelnevalt kokku selle hinnas ja materjalide maksumuses. Kostja esitas hagejale iga kord kviitungid materjalide kohta ja oma aruande, mille hageja aktsepteeris ja maksis selle alusel välja raha. Need aruanded vormistati käsikirjas ühes eksemplaris iga töö kohta ja need on hageja valduses. Kõik kostja poolt teostatud tööd on kajastatud ehituspäevikutes ja aktsepteeritud omanikujärelvalve teostaja XXXpoolt. Ehituspäevikutes kajastati ka töid, mida kostja ei teostanud. Kostja ei teostanud elektriöid ja sundventilatsioonitöid. Lisaks kostjale töötas objektil ka teisi töömehi.
10.Kostja kinnitab, et sai hagejalt sularahas kokku 8000 eurot. Hageja toodud tõendites (I kd, tl 16, tõlge II kd tl 32) märgitud summadest on joone üleval olevad summad need, mis kostja sai maja sees tehtavate tööde eest ja joone all on summad, mida kostja sai hageja tellimusel vajalike materjalide ostmiseks või täiendavate tööde tegemiseks väljaspool maja. Kostjal kulus autokoorma täie kogu maja jaoks küproki toomiseks, transpordiks ja laadimiseks ca 1300 eurot, kogu maja
2-12-33237 sundventilatsiooni sisseseadmiseks vajalike ventilatsioonitorude ostmiseks, veoks ja laadimiseks ca 1200 eurot, vundamendi ümber pandavate drenaažitorude ostmiseks 130 eurot. Täiendavate tööde eest - maja ümber sillutise ja vundamendi soojustuse lammutamise, uue soojustuse plaatide paigaldamise, vihmaveesüsteemi drenaažitorude paigutamise ja tagasitäite ning sillutiste taastamise eest koos materjaliga – maksis hageja kostjale 2400 eurot. Lisaks maksis hageja kostjale ehitusprahi äraveoks koos konteineri üürimisega.
11.Hageja ei ole tõendanud kostja poolt tegelikult teostatud tööde maksumust. Eksperdiarvamus ei sisalda kõiki ehituspäevikus märgitud tööde kirjeldust, kostjat ei ole ekspertiisi teostamise juurde kutsutud ning eksperdile ei ole ehituspäevikuid näidatud. Eksperdiarvamus põhineb üksnes hageja poolt eksperdile esitatud andmetest, mis ei ole ammendavad, seega ei saa eksperdiarvamust nõude lahendamisel aluseks võtta.
12.Kostja leiab, et on ta teostanud kõik tööd oma parema äranägemise järgi ja nii hoolikalt kui oskas. Kostja tegi töid, mida hageja palus tal eraldi väga hoolikalt teha - lammutas sisseehitatud köögimööbli nii, et selle sai hiljem maha müüa, ka vannitoas ja WC-s plaatide lammutamisel püüdis kostja nii palju kui võimalik, mitte materjali lõhkuda. Loomulikult see alati ei õnnestunud. Hagejal tekkisid suuremad kulutused sellest, et hageja ei olnud rahul valmistehtud töö väljanägemisega või paigutusega, mistõttu lasi kostjal lammutada ja ümber teha juba valmistatud objekte, nt lammutati hageja soovil projekti järgi tehtud trepp ja tehti selle asemel uus trepp uue konstruktsiooniga, hageja soovil monteeriti maha juba paigaldatud elektrilülitid ja kontaktid, kuna hagejale need ei meeldinud.
13.Kostja leiab, et hageja poolt temale üle antud raha oli tasu tehtud töö ja ostetud materjalide eest ning tal ei ole kohustust sellest mingit osa tagasi maksta. Lisaks kostja märgib, et ettemaksu ei antud talle mitte ühe korraga, vaid etappide kaupa ning hagejal oli võimalus kontrollida iga kord, kui kostja oli raha saanud, milliseid töid on tehtud ja milliseid materjale saadud raha eest on ostetud. Hageja on ise kinnitanud, et andis kostjale raha nii ehitustöödeks vajalike materjalide ostmiseks kui ka tasuna tehtud töö eest. Hageja ei esitanud tööde teostamise ajal kostjale mitte ühtegi pretensiooni raha mittesihipärase kulutamise kohta.
14.Kostja leiab, et tal puudub kohustus hüvitada praaktööde ümbertegemise kulud kokku 4214 eurot, kuivõrd tema ei ole neid töid teostanud ega tea, kelle poolt on need tööd tehtud. Maakohtu otsuse põhjendus
15.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega, kuulanud vande all üle hageja XXX(II kd, tl 51-54), kostja XXX(II kd, tl 56-58), kuulanud üle tunnistaja XXX(II kd, tl 82-86), kuulanud ära ekspert XXX seletused (II kd, tl 87) ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.
16.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
17.Hageja XXX nõue kostja XXX vastu on: välja mõista kostjalt hageja kasuks 10 607 eurot (võlgnevus alusetult saadu eest 6393 eurot ja kahju, ümbertegemist vajavate tööde maksumus, 4214 eurot). Nõude põhjendus on, et kostja, vastavalt poolte vahel kooskõlastatud hinnapakkumise alusel suuliselt sõlmitud töövõtulepingus kokku lepitud töid lõpule ei viinud, tehtud töö osutus valdavalt kvaliteedilt vastuvõetamatuks ehk praagiks, mistõttu hagejalt ettemaksuna saadud summast, 8000 eurot, sai kostja alusetult avansina 6293 eurot ja praaktöö ümbertegemisest tekkis kahju 4214 eurot.
18.Kostja vaidleb hagile vastu põhjendusel, et hagi nõue ei ole tõendatud. Hageja poolt kostjale üle antud raha oli tasu tehtud ja ostetud materjalide eest ning kostjal puudub kohustus sellest mingit osa hagejale tagasi maksta. Kostja ei teostanud ega pidanud teostama elektri ja sundventilatsiooni
2-12-33237 süsteemi töid, mistõttu kostja ei vastuta ka nende tööde ümbertegemisel tekkinud täiendavate kulutuste tegemise eest.
19.Puudub vaidlus, et pooled sõlmisid 2011 juunis suulise töövõtulepingu, mille kohaselt kostja kohustus teostama hagejale kuuluvas elamus asukohaga XXX elamu sisetööd. Nimetatu on tõendatud ka hageja ja kostja vande all antud seletustega. Enne suulise töövõtulepingu sõlmimist kooskõlastasid ja allkirjastasid pooled hinnapakkumise (I kd, tl 10-15), millest nähtub, et kostja pidi tegema järgmised tööd järgmiste hindadega: vannituba 38 366,30 krooni, sh töötasu 21 303 krooni; lastetuba 18 133,59 krooni, sh töötasu 12 6900 krooni; hall 26 197,79 krooni, sh töötasu 17 748,47 krooni; elutuba 104 619,89 krooni, sh töötasu 71 746,28 krooni, kokku 187 317,57 krooni, sh töötasu 123 87,75 krooni + üldkulud 28 097,64 krooni, töövõtu tasu kokku 215 415,21 krooni. Kostja nõustus tööd tegema töötasuga 110 000 krooni ehk 7030 eurot (I kd, tl 10-15; II kd, tl 19-24, tõlge 25-31). Hageja on vande all antud seletuses märkinud, et kuna ta ei teadnud, milliseid materjale soovib, siis fikseerisid pooled ainult töötasu suuruse summas 110 000 krooni ehk 7030 eurot (II kd, tl 51). Hageja on tasunud kostjale sularahas osade kaupa ettemaksuna kokku 8000 eurot (I kd, tl 16, tõlge II kd, tl 32).
20.Puudub vaidlus, et alates 01.10.2011 kostja ei teostanud enam hageja elamus töid, milline asjaolu on tõendatud ka hageja vande all antud seletustega, kus ta märgib, et helistas 01.10.2011 kostjale ja palus enda tööriistad ära viia (I kd, tl 52).
21.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on kohustatud tagastama hagejale temalt ettemaksuna saadud 8000 euro suurusest summast 6263 eurot, ning kas kostja on tekitanud hagejale kahju 4214 eurot seoses praaktööde ümbertegemisega.
22.Võlaõigusseadus (VÕS) § 635 lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 635 lg 4 järgi on tarbijatöövõtuleping oma majandusvõi kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Riigikohus on leidnud, et tarbijatöövõtulepinguks on üksnes selline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Ehituse töövõtulepingu esemeks on teenuse osutamine tellija kinnisasja suhtes, olgu selleks siis maatükile ehitise rajamine või selle remontimine, st ehitise töövõtuleping ei saa olla tarbijatöövõtulepinguks VÕS § 635 lg 4 mõttes. Seetõttu ei saa tellija tugineda sellise lepingu puhul ka VÕS § 657 lg-s 1 sätestatud regulatsiooni imperatiivsusele tarbija kasuks ega tarbijatöövõtu eriregulatsioonile. Töövõtulepingu regulatsioon võlaõigusseaduses on selle seaduse § 5 kohaselt üldiselt dispositiivne (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-80-08). Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel oli sõlmitud töövõtuleping remonttööde teostamiseks hagejale kuuluvas elamus XXX, mis on kinnisvarana kantud kinnistusraamatusse ja mille kohta on avatud vastav registriosa (I kd, tl 9-10). Seega ei kuulu käesolevas asjas kohaldamisele tarbija-töövõtulepingu sätted.
23.VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 77 lg 1 kohaselt peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga ning kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Ka töövõtulepingu korral peab VÕS § 641 lg 1 esimese lause järgi tehtud töö vastama lepingutingimustele, sh kvaliteedi osas. Sama § lg 2 sätestab, et töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja, mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse.
24.Pooled ei ole sõlminud kirjalikku töövõtulepingut, kus oleksid kirjas tehtava töö tingimused ja selle kvaliteedinõuded, lepingu täitmise tähtaeg, poolte vastutus ning muud poolte olulised lepingu
2-12-33237 tingimused. Hageja on võtnud kostja enda juurde tööle tuttavate soovitusel, mis on tõendatud hageja vande all antud enda seletusega (II kd, tl 51). Hageja seletuse järgi planeeris ta remonti teha terves majas disainiprojekti alusel, mistõttu ei teatud täpselt, millist konkreetset parketti, seinaplaate ja kiviplaate kasutatakse, mistõttu fikseeriti kirjalikult tööde teostamise maksumus ilma materjalide hindadeta ja tööde teostamise maksumuseks lepiti kokku 110 000 krooni ehk 7030,28 eurot ning tööde tegemiseks planeeriti 2-3 kuud, mis pidid lõppema 2011 septembris (II kd, tl 51). Samuti on kostja vande all antud seletusega tõendatud, et kostjal on lennundusalane kesk-eri haridus ja erialalt on ta torulukksepp, kes on aastaid töötanud santehnikuna ning kostjaga koos töötanud ehitusmehed olid ilma kvalifikatsioonita nn üldehitajad, kuid neil oli oskus lugeda projekte ja jooniseid (II kd, tl 56). Kostja alustas töid vastavalt hagejale tehtud hinnapakkumisele ning vastavalt disainer Irina poolt koostatud disainiprojektile, mida korduvalt muudeti ja mistõttu tuli töid uuesti teha ning hilisemalt osutus see disainiprojekt ebakvaliteetseks, ja lasi hageja teha uue disainiprojekti XXX(II kd, tl 53, 56). Kohtule disainiprojekte esitatud ei ole.
25.Kohtu hinnangul tuleb esmalt hinnata, kas hageja on suulise töövõtulepingu üles öelnud ehk, kas antud asjas tuleb lähtuda VÕS §-st 655 lg 1 sätestatust või on hageja töövõtulepingust taganenud. Lepingu ülesütlemisel ja taganemisel on erinevad tagajärjed.
26.Hageja on hagiavalduses ja vande all antud seletuses (II kd, tl 52) märkinud, et ütles kostjaga töövõtulepingu üles suuliselt 01.10.2011. Hageja 02.03.2012 kirjas kostjale on aga märkinud, et hageja taganes suuliselt töövõtulepingust 01.10.2011 ja nõuab alusetult saadu tagastamist VÕS § 189 alusel ja praaktöödega põhjustatud kahju hüvitamist (I kd, tl 62-63).
27.VÕS § 116 lg 1 kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 188 lg 1 järgi lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele poolele. VÕS § 188 lg 1 ei näe ette taganemisavalduse vorminõuet. Samuti ei ole seaduses ette nähtud lepingust taganemise avaldusele konkreetseid sisulisi nõudeid. Oluline on, et taganemisavaldusest nähtuks poole tahe leping lõpetada ning tahteavaldus peab olema selge.
28.Asja materjalides nähtuvalt oli kostjale selge, et hageja soovis lepingu lõpetada 01.10.2011, kuna nimetatud ajast kostja enam hageja elamus remonttöid ei teostanud, millises osas puudub vaidlus. Kohus on aga seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et kostja töös esinesid nii olulised puudused, et hagejal oli õigus lepingust taganeda ning, et hagejal oli mõistlik põhjus eeldada, et kostja ei täida kohustust ka edaspidi.
29.Ehitustööde päevikutega on tõendatud, et kostja teostas: santehnika demontaaži; uste ja uksepõskede demontaaži; liistude, laminaadi demontaaži, vannitoa lae demontaaži; karbi demontaaži vannitoas, dušiseina avamise, trepikäsipuude demontaaži; seinte avamise, veevarustuse torude avamise, elektrikontaktide demontaaži vannitoas, plaatide eemaldamise duširuumi põrandalt, hüdroisolatsiooni mahavõtmise duširuumis, vannitoa kanalisatsioonitoru avamise; vannitoa aknapõskede avamise, õue veekraani demontaaži, panipaiga lammutamise; koridori lae lahtivõtmise, I korruse WC lae lahtivõtmise, karbi lahtivõtmise WC-s, köögimööbli lahtivõtmise, mööbli pakkimise; I korruse panipaiga küproki demontaaži, I korruse elektrifurnituuri (taktid, lülitid) demontaaži; I korruse lae küproki demontaaži, II korruse duširuumi karkassi vahetuse, õue veekraani ümberpaigutamise; lae demontaaži, püstikute toe väljapuhastamise; metallposti väljalõikamise, trepivahe ümbertegemise, postide vahele toe keevitamise; soojustuse kontrollimise ja parandamise teise korruse kattel, sillutise lammutamise ümber maja; kaeviku kaevamine, ümber maja drenaažitorude paigutamise veevihmasüsteemile, tagasitäide. Vundamendi soojustuse demontaaži, uute soojustusplaatide montaaži, värvimise, sillutise taastamise ümber maja, töid (I kd, tl 190a-203, 205-208). Ehitustööde päevikud on allkirjastatud kostja ja hageja omanikujärelvalve XXX poolt. Ehitustööde päevikutes puuduvad märkused, et tööd on teostatud puudustega või, et on palutud teostatud tööd ümber teha. Hageja on ka ise vande alla antud seletustes märkinud, et väidetavad puudused tekkisid peale uue tööjõu palkamist (II kd, tl 52 viimane lõik).
2-12-33237
30.Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millised kostja poolt tehtud töödest olid nii ebakvaliteetsed, et tehtud töö ei sobinud tehtud otstarbeks. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on esmased puudused töös välja toodud 30.09.2011 Lehepartner OÜ poolt koostatud ülevaatus aktis (I kd, tl 54-55), kus on märgitud, et ventilatsiooni- ja elektritööd on teostatud ebaprofessionaalselt. Avada tuleb kogu kipsplaatlagi, demonteerida ripplae metallkarkass, lasta lagi allapoole ja seejärel teostada ventilatsiooni torustiku paigaldus vastavalt projektdokumentatsioonile ja nõuetekohasele paigaldusjuhendile. Seejärel võib paigaldada kipsplaadi. Elektritööde osas tuleb teostada elektrijuhtmestiku pikendused ja paigaldus vastavalt ettenähtud korrale ja heale ehitustavale ning tuleohutusnõuetele. Samuti on aktis märgitud, et tellijal on õigus nõuda tööde teostajalt tööde ringi tegemist või tekitatud materiaalse kahju hüvitamist. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et hageja on andnud kostjale tähtaja tööde ümberteostamiseks või, et hageja on üldse kostjale nimetatud ülevaatus akti tutvustanud.
31.Hageja ei ole tõendanud, et kostja üldse pidi ventilatsiooni- ja elektritööd teostama. Hinnapakkumises ei ole pooled kokku leppinud, et kostja kohustuseks on nimetatud tööd teha, mida kinnitab kostja enda vande all antud seletuses (II kd, tl 58). Ka hageja on vande all antud seletuses märkinud, et hinnapakkumises pooled ventilatsiooni- ja elektritöödes kokku ei leppinud (II kd, tl 53). Tunnistaja XXX ütluste kohaselt ta ei näinud kostjat nimetatud töid tegemas, vaid nimetatud töid tegid kostja töömehed, mida ta sai töömeeste omavahelisest suhtlusest aru (II kd, tl 83). Kohus leiab, et tunnistaja ütlustega on tõendatud, et kostja ventilatsiooni ja elektritöid tööd ei teinud. Puudub vaidlus selles, et kõik töömehed ning kostja ja hageja tundsid üksteist, seega ei ole piisavalt tõendatud, et kostja isiklikult teostas hageja juures ventilatsiooni- ja elektritööd. Tunnistaja XXX ütlustega on tõendatud, et ta teavitas hagejat asjaolust, et elektritööd peab teostama litsentseeritud firma ja see on hageja otsustada, milline firma tal elektritöid teostab (II kd, tl 82). Kostjal puudus litsents elektritööde teostamiseks. Seega, kui hageja võttis elektritöid tegema kostja poolt soovitatud mehe, siis ei tähenda see seda, et kostja isiklikult vastutab ebaprofessionaalselt teostatud ventilatsiooni- kui elektritööde eest. Samuti tõendab tunnistaja oma ütlustega, et hageja tundis ventilatsiooni töid teostanud töömeest, kes oli nii hageja kui ka kostja tuttava tuttav (II kd, tl 83). Seega kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja teostas ebaprofessionaalset teostatud elektri- ja ventilatsioonitööd, mis vajasid hilisemat ümbertegemist. Lisaks puudus kostjal litsents vastavate tööde teostamiseks.
32.Kohus leiab, et ebakvaliteetse töö tegemine ei ole tõendatud ka hageja poolt tellitud Ekspertiisi Arvamusega, 28. Oktoobril 2011 (I kd, tl 27-61, koos lisade tõlgetega (II kd, tl 19-46) ja täiendava Ekspertiisi Arvamusega, 23 aprillil 2012 (I kd, tl 17-26, II kd tl 5-18). Ekspertiisi Arvamuste kohaselt on kostja teostanud kvaliteetselt üldehitustöid 1607 euro eest ja sanitaartehnilisi töid 311 euro eest ning ventilatsiooni- ja elektritööd on kõik teostatud ebakvaliteetselt või, milliseid töid üldse kostja on objektil teostanud. Ekspertiisi Arvamustest aga ei nähtu, täpselt millised kostja poolt teostatud tööd on kvaliteetsed ja, millised ebakvaliteetsed. Ekspertiisi Arvamustele ei ole lisatud ühtegi tõendit, miks ekspert nii arvab ning, kust on nimetatud summad ja andmed võetud. Kostjat ei ole kutsutud ekspertiisi teostamise juurde, eksperdile ei ole näidatud ehitustööde päevikuid ning Ekspertiisi Arvamused on koostatud hageja poolt esitatud andmetel, mistõttu leiab kohus, et Ekspertiisi Arvamused ei kajasta tegelikku olukorda õigesti ja ei saa olla aluseks väidetavate puuduste hindamisel kostja tehtud töös.
33.Hageja ei ole kohtule esitanud asjaolusid, millest nähtuks kostja poolne lepingu oluline rikkumine, mis võiks olla aluseks hageja poolsele lepingust taganemisele. Hageja ei ole andnud ka kostjale ühtegi tähtaega väidetavate puuduste kõrvaldamiseks kostja teostatud töödes. Hageja kirjast eksperdile nähtub, et hageja on lepingu lõpetanud hoopis seetõttu, et tööd ei olnud teostatud kolme kuuga ning, et septembris kadus kostja objektilt kaheks nädalaks ja oli väidetavalt alkoholijoobes, mille kohta kohtule tõendeid esitatud ei ole. Kohus, hinnates kõiki tõendeid kogumis, on seisukohal, et hageja on käesoleval juhul lõpetanud kostjaga lepingu VÕS § 655 lg 1 kohaselt.
2-12-33237
34.Töö vastavust lepingutingimustele reguleerib VÕS § 641. Hinnates asjas olevaid tõendeid ei selgu, millises osas töö ei vastanud lepingutingimustele. Kohtule ei ole esitatud ei disainiprojekti/ või disainiprojekte, sundventilatsioonitööde projekti, elektritööde projekti. Asja materjalidest ei nähtu ka, et hageja on andnud kostjale tähtaegu puuduste kõrvaldamiseks. Kohus on eelpool tuvastanud, et hageja ei ole tõendanud, et kostja teostas ventilatsiooni- ja elektritööd, millede osas on peamised puudused esile toodud 31.09.2011 koostatud Ülevaatuse aktis (I kd, tl 54-55). Kostja poolt teostatud üldehitustööde osas puuduseid esile toodud ei ole.
35.VÕS § 655 lg 1 järgi, kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus saada kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Tähtis ei ole, kas tellija on teostatud tööd vastu võtnud.
36.Hageja on tasunud kostjale ettemaksuna 8000 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud summa on tasutud kostjale tema tehtud töö eest ja ostetud materjalide eest ning kostjal puudub kohustus tagastada hagejale 6263 eurot. Ehitustööde päevikutest (I kd, tl 190a-203, 205-208) nähtub, et kostja on teostanud üldehitustöid, samuti on kostja teinud täiendavaid töid majast väljaspool (sillutise lammutamine ümber maja, kaeviku kaevamine, ümber maja drenaažitorude paigutamine veevihmasüsteemile, tagasitäide. Vundamendi soojustuse demontaaž, uute soojustusplaatide montaaž, värvimine, sillutise taastamine ümber maja (I kd, tl 202-203)), millise tööde tegemises ja maksumuses pooled kokku ei leppinud. Täiendavate tööde tegemist kostja poolt, milles pooled kokku ei olnud leppinud, tunnistavad ka hageja ise (II kd, tl 53) ja tunnistaja XXX(II kd, tl 83). Kohus on märkinud, et hageja ei ole tõendanud, et kostja poolt teostatud töödest oli kvaliteetne üksnes: üldehitustööd summas 1296 eurot ja sanitaartehnilised tööd summas 311 eurot. Ehitustööde päevikutes puuduvad märked, et tööd on teostatud ebakvaliteetselt, samuti ei ole Ekspertiisi Arvamustes konkreetselt välja toodud, millised tööd olid teostatud väidetavalt puudus-tega. Lisaks on kostja saanud hagejalt raha remondi materjalide ostmiseks, mida hageja möönab ka ise, ja milline asjaolu nähtub hageja kirjast eksperdile (II kd, tl 41). Kohus leiab, et asjaolu, et tunnistaja XXXei näinud ostetud materjalide eest tšekkide andmist hagejale või tema abikaasale, ei tähenda, et neid ei antud või, et kostja ei saanud raha materjalide ostmiseks. Hageja on tunnistanud vande all, et andis kostjale raha ka remondi materjalide ostmiseks, 2500 eurot ventilatsioonitorude ostmiseks (II kd, tl 52). Kostja vande all antud seletusega on tõendatud, et kostja ostis saadud raha eest objektile materjale (II kd, tl 57, 58). Tunnistaja XXXütlustega on tõendatud, et objektil oli kipsplaate, ventilatsioonitorusid, kanalisatsioonitorude vidinaid jne (II kd, tl 83). Hageja ei ole tõendanud, et on kostjale tasunud teostatud tööde ja ostetud materjalide eest liigselt. Seega asub kohus seiskohale, et tuleb jätta rahuldamata hageja nõue kostja vastu 6263 euro tagastamiseks.
37.Hageja on esitanud kohtule ka kahju hüvitamise nõude. Hagejale on tekkinud kahju seoses mittekvaliteetsete tööde ümbertegemisega summas 4214 eurot. Tellija võib nõuda töövõtjalt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. VÕS § 115 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 115 lg 2 ja 3 järgi kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda pärast käesoleva seaduse §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Kui kohustus seisneb teatud eseme tagastamises, võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui võlausaldaja on viivituse tõttu kaotanud huvi eseme tagastamise vastu. Kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti käesoleva seaduse § 116 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud juhtudel või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik. Tulenevalt VÕS § 646 lg 5, kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.
2-12-33237
38.Hageja kahju nõue koosneb ventilatsioonitööde ja elektritööde ümbertegemisest XXX ja XXX poolt, milline asjaolu nähtub täiendavast Ekspertiisi Arvamusest (I kd, tl 19; II kd, tl 7). Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja ei ole tõendanud, et ventilatsioonitööd ja elektritööd teostas hageja. Hageja ei ole tõendanud suulise kokkuleppe olemasolu kostjaga ventilatsioonitööde ja elektritööde tegemise kohta. Lisaks puudus kostjal litsents elektritööde teostamiseks. Seega ei saa hageja nõuda ka nende tööde ümbertegemise tõttu tekkinud täiendavate kulutuste tegemist kostjalt, mistõttu kohus leiab, et tuleb jätta rahuldamata hageja kahju nõue summas 4214 eurot. Menetluskulud
39.TsMS § 162 lg 1, 2 kohaselt jätab kohus poolte menetluskulud hageja kanda. Menetlusosaline võib taotleda Harju Maakohtult tulenevalt TsMS § 174 kohtukulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul pärast kohtulahendi jõustumist. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).
40.Tsiviilasja hind on tulenevalt hagi esitamise ajal (27.08.2012) kehtinud TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1 ja 2 alusel 10 607 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.