M S hagi SP IX Kinnisvara OÜ vastu 11 157 euro ning intressi ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.03.2014 kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
SP IX Kinnisvara OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
määrus
menetluskulude
Hageja M S (ik xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Erik Lepikson Kostja SP IX Kinnisvara OÜ (rk 10991247), lepinguline esindaja vandeadvokaat Helina Luksepp Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 19.03.2014 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Asjaolud ja kostja taotlus
1.Harju Maakohus rahuldas 29.08.2012 otsusega M S hagi SP IX Kinnisvara OÜ vastu ning jättis menetluskulud kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 07.03.2013 otsusega tühistati Harju Maakohtu 29.08.2012 otsus osaliselt ning jäeti maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Riigikohtu 09.10.2013 otsusega tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 07.03.2013 otsus ning saadeti asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohtu 02.12.2013 otsusega tühistati Harju Maakohtu 29.08.2012 otsus osaliselt hagi rahuldamise ulatust ja menetluskulude jaotust puudutavas osas ning menetluskulud jäeti 84% ulatuses hageja ja 16% ulatuses kostja kanda. Riigikohus keeldus 10.02.2014 määrusega kassatsioonkaebust menetlusse võtmast. Tallinna Ringkonnakohtu 02.12.2013 otsus jõustus 10.02.2014.
2.12.02.2014 esitas SP IX Kinnisvara OÜ taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Kostja taotles menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist summas 1390,20 eurot, s.o 84% 1655 eurost, mis koosnes lepingulise esindaja kuludest. Kostja kinnitas, et nimetatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Hageja taotlus ja vastus kostja menetluskulude avaldusele
3.Hageja leidis, et menetluskulude rahalise suuruse kindlakstegemiseks on esmalt vajalik tuvastada kõik asjas kantud menetluskulud, misjärel saab neid protsentuaalselt jagada hageja ja kostja vahel. Hageja on käesoleva asjaga seoses kandnud menetluskulusid kokku summas 5741 eurot, millest 1805,06 eurot moodustavad asjaga seotud kohtukulud ning 3935,94 eurot lepingulise esindaja kulud. Seega on asja menetluskulud kokku 5741 (hageja kulud) + 1655 (kostja kulud) = 7396 eurot, millest hageja kanda jäi 84% ehk 6212,64 eurot ning kostja kanda 16% ehk 1183,36 eurot. Arvestades, et hageja kohustus kandma 84% menetluskulusid ehk 6212,64 eurot ning hageja on juba kandnud menetluskulusid summas 5741 eurot, siis on hageja poolt kandmata menetluskulude määraks 471,64 eurot (6212,64 - 5741). Eeltoodust tulenevalt on kostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks põhjendamatu osas, mis ületab 471,64 eurot.
4.Kostja oma seisukohta hageja vastusele ning hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele ei esitanud. Maakohtu määrus
5.19.03.2014 määrusega rahuldas maakohus kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, mõistes hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud summas 1306,20 eurot. Kohus jättis kostja avalduse rahuldamata 84 euro väljamõistmise osas. Hageja avalduse rahuldas kohus samuti osaliselt, mõistes kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud summas 762,14 eurot. Kohus jättis hageja avalduse rahuldamata 156,42 euro osas. Kohus tasaarvestas hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõistis hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud summas 544,06 eurot. Kohtumääruse kohaselt ei ole kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kostja palub hagejalt välja mõista 84% kostja poolt kantud lepingulise esindaja tasust, s.o 1390,20 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt kasutas kostja esindaja teenust kokku 16,5 tundi. Kohtule esitatud spetsifikatsioonidest nähtuvalt on esindaja teenust kasutatud mh materjalidega tutvumiseks, kliendiga kohtumiseks, menetluseks ringkonnakohtus, apellatsioonkaebuse arutamiseks ja koostamiseks, kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja Tallinna Ringkonnakohtu istungil osalemiseks ning kassatsioonkaebusele vastuse koostamiseks. Põhjendatud ei ole arve nr 142 spetsifikatsioonis kajastatud ajakulu kokku 6 tunni ulatuses, mis kulus materjalide läbitöötamiseks ja apellatsioonkaebuse koostamiseks. Võttes arvesse apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu (5 lk) on selle koostamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks
5 tundi. Materjalidega tutvumise ja õigusliku hinnangu ajakulu on kajastatud ka arvel nr 1120905, millest nähtub, et kostja esindaja materjalidega tutvumise ajakulu on 1 tund, mis on käesoleva tsiviilasja sisu ja mahukust arvesse võttes mõistlik ajakulu, mistõttu arvel nr 142 kajastatud täiendavat materjalide läbitöötamise ajakulu ei saa pidada põhjendatuks. Kostja esindaja ülejäänud toimingute ajakulu on põhjendatud ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas. Kokku on kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 15,5 tundi. Advokaadibüroo Consensus on kostjale osutanud teenuseid tunnitasuga 100 eurot tund, millele lisandub käibemaks, mis on mõistlik tunnihind. Kokku on kostja esindaja põhjendatud tasu suuruseks 1550 eurot (15,5 x 100), mis ei ole suurem Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 kehtestatud lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmääradest. Samuti kuulub kostjale hüvitamisele menetluskulude nimekirjas kajastatud bürookulu 5 eurot. Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 02.12.2013 kohtuotsuses kindlaks määratud menetluskulude jaotusele on hageja kohustatud hüvitama kostjale 84% lepingulise esindaja tasust, s.o 1306,20 eurot. Hageja palub mõista kostjalt välja menetluskulud 16% ulatuses hageja poolt kantud menetluskuludest. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid õigusabile summas 3935,94 eurot ja tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1118,45 eurot, kassatsioonkaebuse esitamisel kautsjoni 100 eurot ning hagi tagamise taotluselt riigilõivu 28,76 eurot ja tagatist 557,85 eurot. Vaidlus puudub selles, et hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 1118,45 eurot ja hagi tagamise taotluselt 28,76 eurot. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga. Vastavalt kindlaks määratud menetluskulude jaotusele on kostja kohustatud hüvitama hagejale 16% tasutud riigilõivust, s.o 183,55 eurot. Hageja on palunud kostjalt välja mõista 16% kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud 100 euro suurusest kautsjonist. Toimikumaterjalidest nähtuvalt on hageja esitanud kaks kassatsioonkaebust. Riigikohtu 09.10.2013 otsusega on kassatsioonkaebus rahuldatud ning hagejale 08.04.2013 tasutud kautsjon summas 100 eurot tagastatud. Kuna nimetatud kautsjon on hagejale tagastatud, siis nimetatud kautsjon kostja poolt hüvitamisele ei kuulu. Riigikohus on 10.02.2014 määrusega keeldunud hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ning on jätnud kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda. Kuivõrd kassatsiooniastme menetluskulud on Riigikohtu määruse kohaselt jäetud hageja kanda, siis ei laiene nimetatud menetluskuludele Tallinna Ringkonnakohtu 02.12.2013 kohtuotsusega kindlaks määratud menetluskulude jaotus. Seega ei kuulu ka 31.12.2013 esitatud kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon kostja poolt hüvitamisele. Hageja on palunud kostjalt välja mõista 16% 557,85 euro suurusest hagi tagamise tagatisest. Hagi tagamise tagatise hüvitamine vastaspoole poolt olukorras, kus hagejal on õigus taotleda antud summa tagastamist tulenevalt TsMS § 391 lg-st 2, ei ole põhjendatud. Hageja ei ole tõendanud, et hagi tagamise tagatise tagastamine ei ole võimalik. Hageja lepingulise esindaja kuludele kostja vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus kontrollis õigusabikulude põhjendatust ja tuvastas, et hageja lepingulise esindaja kulude väljamõistmise taotlus on selgelt põhjendamatu osas, milles hageja on menetluskuludena näidanud ka 17.03.2011 arvel kajastatud ajakulu 3,5 tundi, mis kulus ajavahemikul 20.12.2010 – 26.01.2011 materjalidega tutvumiseks seoses võimaliku nõude esitamisega, kohtumiseks kliendi ja kostja esindajaga ning kompromisspakkumise koostamiseks. Riigikohus on 06.02.2012 määruses kohtuasjas nr 3-2-1162-11 märkinud, et menetluskuludeks tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st
hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel. Käesolev hagi on kohtule esitatud 03.02.2012. Eespool nimetatud arvest nähtuvalt kajastavad arvel loetletud toimingud ajavahemikku 20.12.2010 – 26.02.2011, s.o aega enne hagi kohtusse esitamist. Seega on tegemist kohtueelse menetluse õigusabikuludega, mis ei kuulu TsMS menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel hüvitamisele. Samuti on menetluskulude kindlaksmääramise avaldus selgelt põhjendamatu osas, milles hageja on menetluskuludena näidanud ka menetluskulude avalduse osas seisukoha koostamise kulu 166 eurot. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamist lahendis märgitav kulude jaotus ei sisalda, kuivõrd see taotlus esitatakse alles pärast lahendi jõustumist. Seepärast nimetatud toiminguga seotud esindaja kulu hüvitamisele ei kuulu. Muus osas, s.o 3616,19 euro osas, kuulub hageja taotlus lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks rahuldamisele. Vastavalt kindlaks määratud menetluskulude jaotusele on kostja kohustatud hüvitama hagejale 16% lepingulise esindaja kuludest, s.o 578,59 eurot. Kokku tuleb kostjal hagejale hüvitada menetluskulud 762,14 eurot (183,55 + 578,59). Lähtudes TsMS § 445 lg 1 ja § 463 lg 2 tuleb tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 544,06 (1306,20 – 762,14) eurot. Määruskaebus
6.03.04.2014 esitatud määruskaebuses ning selle 05.05.2014 täienduses palub kostja maakohtu määrust muuta ning sõnastada määruse resolutiivosa järgmiselt:
1.Rahuldada SP IX Kinnisvara OÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista M Slt välja SP IX Kinnisvara OÜ kasuks menetluskulud summas 1726,20 eurot.
2.Jätta rahuldamata SP IX Kinnisvara OÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks 84 euro väljamõistmise osas.
3.Rahuldada M S avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista SP IX Kinnisvara OÜ-lt välja M S kasuks menetluskulud summas 431,55 eurot (183,55+1550x16/100).
4.Jätta rahuldamata M S avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks 156,42 euro osas.
5.Tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista M Slt välja SP IX Kinnisvara OÜ kasuks menetluskulud summas 1294,65 eurot. Määruskaebuse kohaselt ei vaidlusta kostja maakohtu määrust osas, millega talle menetluskulu välja mõisteti. Kostja vaidlustab määruse osas, millega tema poolt tasutud riigilõiv jäi menetluskuludest välja ning samuti hagejale välja mõistetud menetluskulu suuruse osas. Kostja arvates on ekslikult jäänud menetluskulude arvestusest välja kostja poolt apellatsioonkaebuse esitamisel 28.09.2012 tasutud riigilõiv 425 eurot ning 09.10.2012 täiendavalt tasutud 75 eurot. Maksekorraldused tasutud riigilõivude kohta on asja materjalide juures. Hagejale välja mõistetud 16% menetluskulu rahaline suurus on rohkem kui pool kostjale välja mõistetud 84% menetluskulust. Kostja õigusabikulude suuruseks luges kohus 1550 eurot ning
hageja omaks 3616,19 eurot. See on ebaproportsionaalne ning ebaõiglane. Kostja arvates tuleks hageja õigusabikulusid vähendada vähemalt sama määrani ehk 1550 euroni. Käesolevas asjas on hagi esitatud 01.02.2012. Vastavalt Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-107-13 tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel aluseks võtta need sätted, mis kehtisid hagi esitamise ajal. Seega oleks maakohus pidanud vastavalt TsMS § 175 lg 1 enne 01.01.2013 kehtinud redaktsioonile hindama hageja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust omal algatusel. Vastus määruskaebusele
7.Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Edasine menetluse käik
8.Harju Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
9.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tulenevalt TsMS § 659 ja § 654 lg 6 ei korda ringkonnakohus maakohtu põhjendusi, nõustudes nendega. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Õige on määruskaebuse väide, et menetluskulude arvestusest oli välja jäänud kostja poolt apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivud 425 eurot ja 75 eurot, kokku 500 eurot, kuid nimetatu ei anna alust kohtumääruse tühistamiseks ja taotluse rahuldamiseks apellatsioonimenetluses. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest ja TsMS § 174 lg 3 järgi esitatakse hüvitatava summa kindlaksmääramise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule ja avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kostja esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduses ei olnud märgitud riigilõivu ja seetõttu puudus maakohtul alus riigilõivu arvestamiseks hüvitatava summa kindlakstegemisel. Asjaolu, et nimetatud riigilõivu maksekorraldused on toimikus olemas, ei anna kohtule iseenesest alust nimetatud riigilõivu arvestamiseks hüvitatava menetluskulu kindlaksmääramise menetluses, kui seda avalduses märgitud ei ole. Määruskaebuse väide, et kohtu poolt poolte õigusabikulude erinevas suuruses kindlaksmääramine on ebaproportsionaalne ja ebaõiglane, ei ole põhjendatud. Seadus ei sätesta nõuet, et poolte õigusabikulud peavad olema võrdsed. Kohus hindab TsMS § 175 lg 1 alusel lepingulise esindaja kulu vajalikkust ja põhjendatust iga menetlusosalise osas eraldi vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale. Määruskaebuse väite, et maakohus kohaldas ebaõigesti TsMS § 175 lg 1 alates 01.01.2013 kehtivas redaktsioonis, kui maakohtul oleks tulnud nimetatud sätte varem kehtinud redaktsioonist lähtudes hinnata hageja lepingulise esindaja kulu vajalikkust ja põhjendatust omal algatusel, jätab ringkonnakohus tähelepanuta, kuivõrd kostja on esitanud eeltoodud asjaolu pärast maakohtu määruse peale edasikaebamise tähtaja möödumist ja tegemist ei ole TsMS § 634 lg 2 sätestatud pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist tekkinud uue asjaoluga ega ka õiguse tõlgendamisega. Ringkonnakohus märgib siiski, et maakohus ei ole tegelikult ka piirdunud üksnes hageja lepingulise esindaja kulude piirmäärale vastavuse kontrollimisega, vaid on ikkagi hinnanud omal algatusel kulude vajalikkust ja põhjendatust, lugedes osa kuludest ka põhjendamatuteks.
Samas on kohus piisava põhjalikkusega hinnanud kulude suurust, ega lähtunud arvetes märgitust, vaid üksnes toimiku materjale hinnates tuvastanud kulude vajalikkuse ja põhjendatuse, arvestades seejuures vastaspoole vastuväiteid ja vastanud neile ammendavalt. Maakohtu määrus vastab TsMS § 465 lg-s 8 sätestatud määruse põhjendatuse nõudele. Määruskaebuse väited ei anna alust kohtumääruse tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata. TsMS § 178 lg 3 kohaselt määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
Ulvi Loonurm
Gaida Kivinurm
Margo Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.