2.Tühistada Harju Maakohtu 24.03.2014.a. kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega keelati täiteasjas nr. 025/2013/3187 mistahes täitetoimingute tegemine seoses mootorsõidukiga Lada 110, registreerimisnumber XXX, VIN-kood (tehasetähis) XXX kuni kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr. 2-14-50277.
3.Jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses
sätestatud
alustel
võib
menetlusosaline
taotleda
riigipoolset
menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.XXXesitas 12.03.2014.a. kohtule hagi XXXOÜ ja XXXvastu vara arestist vabastamiseks. Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale 15.03.2008.a. sõlmitud müügilepingu alusel mootorsõiduki Lada 110, registreerimisnumber XXX, VIN-kood (tehasetähis) XXX omandiõigus. Nimetatud sõiduk on kohtutäituri poolt võlgniku XXXvõlgnevuse tõttu täiteasjas nr. 025/2013/3187 arestitud. Sõiduk on registreeritud liiklusregistris XXXnimele, kuid ei ole XXXoma. Müügilepingu sõlmimise järgselt kavatsesid müügilepingu pooled kanda vastav muudatus liiklusregistrisse, kuid see ununes muude igapäevaste toimetuste tõttu. Hageja palub vabastada arestist mootorsõiduk Lada 110, registreerimisnumber XXX, VIN-kood (tehasetähis) XXX. Menetluskulud palub hageja jätta kostja XXXOÜ kanda. Kostja XXXvastuväited ja põhjendused
2.Kostja XXXtunnistab esitatud hagiavaldust, kuivõrd müüs sõiduauto Lada 110, registreerimisnumbriga XXX hagejale 2008.a. märtsis. Kostja palub menetluskulud jätta kostja XXXOÜ kanda. Kostja XXXOÜ vastuväited ja põhjendused
3.Kostja XXXOÜ hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja leiab, et hageja ja XXXvahel on sõlmitud näilik müügileping. Võlgniku nimele on 21.06.2004.a. väljastatud liiklusregistri poolt registreerimistunnistus, mille kohaselt on kostja XXXsõiduauto Lada 110, registreerimismärgiga XXX, VIN-kood (tehasetähis) XXX, ehitusaasta 2001, omanikuks ning sõiduauto kasutajaks on samas vormistatud hageja XXX. Hageja tugineb oma nõudes hagiavaldusele lisatud müügilepingule 13.03.2008.a. kuupäevast ja samal kuupäeval hageja esindajale XXXväljaantud volikirjale, mille kohaselt hageja volitab esimest ostma talle sõiduki Lada 110. Nimetud dokumentide pinnalt võib teha järelduse, et nimetatud dokumendid on koostatud ühesuguses stiilis (font, lõigu- ja reavahed, veerised on samad). Seejuures on dokumendid koostatud ka ühel ja sama kuupäeval, millest tulenevalt jääb kostjale arusaamatuks hageja esindaja osalemine hageja asemel müügitehingus. Samuti juhib kostja tähelepanu asjaolule, et hagejal ja kostjal XXXon ühine elukoht, aadressil XXX. Kohtutäituri poolt on teostatud päring kindlustusseltsidele ülaltoodud sõiduki kindlustusvõtja isiku kohta, mille tulemusena on saanud teatavaks, et liikluskindlustuslepingu on sõlminud XXX kindlustusperiood 02.09.2013 – 01.03.2014, 02.03.2014 – 01.09.2014. Nimetatust võib järeldada, et XXX on seotud erinevate õigussuhete kaudu arestitud sõiduautoga. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Kohtu põhjendused
4.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära kostja XXXOÜ seisukohad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi rahuldamisele ei kuulu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus
oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
5.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 15.04.2014.a. kohtumääruses (t/l 59).
6.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 222 lg 1 kohaselt kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub.
7.Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi - 15.03.2008.a. müügilepingu kohaselt on XXX müünud hagejale, keda esindas XXX, sõiduki Lada 110, registreerimismärgiga XXX, VIN-kood (tehasetähis) XXX (t/l 4, 5). Osundatud müügilepingu kohaselt on sõiduki valdus müüjalt ostjale üle antud enne müügilepingu sõlmimist. Müüja annab üle ka registreerimistunnistuse ja muud sõidukit puudutavad dokumendid. Omandiõigus sõidukile läheb müüjalt ostjale üle müügilepingu allkirjastamisega (t/l 4).
8.27.01.2014.a. vallasvara arestimise akti kohaselt on kohtutäitur Kaire Põlts eelpool nimetatud sõiduauto arestinud 27.01.2014.a. täiteasjas nr. 025/2013/3187 (t/l 6-9). Vaidlust ei ole, et täiteasjas nr. 025/2013/3187 on alustatud täitemenetlust võlgniku XXX suhtes. Samuti puudub vaidlus selles, et liiklusregistris on sõiduki omanikuna registreeritud kostja XXX(t/l 82). Pooltel on vaidlus selles, kas kohtutäituril on kohustus vabastada eelpool nimetatud sõiduauto arestist.
9.Kuivõrd hageja on oma hagiavalduses esitanud väite, et sõiduauto Lada 110 omand on XXX üle läinud hagejale, siis on hageja kohustus oma nõude aluseks olevaid asjaolusid põhistada. TsMS § 235 kohaselt on väite põhistamine kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
10.Kostja XXXOÜ on esitanud hagiavaldusele vastuväite, millise kohaselt on hageja ja XXX vahel 15.03.2008.a. sõlmitud müügileping näilik. Samuti tugineb viidatud kostja asjaolule, et liikluskindlustuslepingu on sõlminud XXX. Kohus on kohustanud 15.04.2014.a. kohtumäärusega pooli esitama täiendavad seisukohad, tõendid ning taotlused kohtule hiljemalt 20 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 12.05.2014.a. (t/l 59). Hageja täiendavaid seisukohti, tõendeid ning taotluseid kohtule esitanud ei ole. Samuti ei ilmunud hageja ega ka kostja XXX kohtuistungile, paludes asja arutada ilma nende osavõtuta (t/l 70, 72). Seega lahendab kohus hagi kohtu ette toodud asjaolude kohaselt.
11.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 kohaselt näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole
avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad.
12.Riigikohus on 06.02.2008.a. kohtuotsuses kohtuasjas nr. 3-2-1-137-07 asunud seisukohale, et juhul kui asjaolu tõendamiskoormis lasub hagejal, võib kostja kasutada hagi vastu kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni hageja tõendeid pole esitanud. Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada (p. 13).
13.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
14.Õiguskirjanduse kohaselt luuakse müügilepinguga üksnes müüdava asja omandiõiguse üleandmise kohustus, müügilepingu sõlmimisega ei toimu veel müüdava asja omandiõiguse üleminekut ostjalt müüjale (Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi. Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne lk 2).
15.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 92 lg 1 kohaselt vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale ning lg 2 kohaselt kui vallasasi on juba omandaja valduses, piisab omandi tekkimiseks võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta. Hageja ja kostja XXXvahel 15.03.2008.a. sõlmitud müügilepingu kohaselt on sõiduki valdus müüjalt ostjale üle antud enne müügilepingu sõlmimist. Samuti nähtub poolte vahel sõlmitud müügilepingust, et omandiõigus sõidukile läheb müüjalt ostjale üle müügilepingu allkirjastamisega (t/l 4).
16.Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et paragrahvis 92 lg 1 käsitletud kokkulepe selle kohta, et „omand läheb üle omandajale“ kujutab endast vallasomandi üleandmisele suunatud käsutustehingut TsÜS § 6 lg 3 tähenduses. See koosneb võõrandaja ning omandaja kokkulangevatest tahteavaldusest, mis on suunatud vahetult asjaõigusmuudatusele, s.o. omandi üleminekule. Lisaks asjaõiguskokkuleppe sõlmimisel tuleb võõrandajal anda omandajale üle ka vallasasja valdus. Seega ei ole õigusliku tagajärje saabumiseks piisav üksnes sellekohase tahte avaldamine (tehing), vaid võrdväärse elemendina peab sellele lisanduma ka faktiline väljund – omandajale võimaluse loomine asuda vallasasja suhtes teostama tegelikku võimu (Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi, Tarvo Puri. Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne lk 419).
17.Kostja XXXOÜ on esitanud vastuväite, et eelpool viidatud müügileping on näilik tehing (t/l 45). Samuti on nimetatud kostja esitanud kohtule kohtutäitur Kaire Põlts 28.03.2014.a. otsuse täiteasjas nr. 025/2013/3187, millisest nähtub, et kostja XXXon sõlminud kindlustusperioodil 02.09.2013.a. - 01.03.2014.a. ja 02.03.2014.a. 01.09.2014.a. liikluskindlustuslepingu vaidlusaluse sõiduauto suhtes (t/l 48-53). Hageja ega kostja XXX oma seisukohta antud vastuväite kohta kohtule esitanud ei ole, samuti pole nad esitanud täiendavaid tõendeid, mis kostja vastuväited kummutaks.
18.Õige on hageja seisukoht selles, et liiklusregistri kanne ei mõjuta omandiõiguse üleminekut. Samas leiab kohus, et kuivõrd kostja XXXOÜ on vaidlustanud nii sõiduki müügilepingu kui ka hageja omandiõiguse, siis ei saa hageja oma hagis tugineda üksnes kohtule esitatud müügilepingule.
19.Riigikohus on 09.02.2011.a. kohtuotsuses kohtuasjas nr. 3-2-1-138-10 selgitanud, et vallasomand läheb AÕS § 92 lg 1 järgi üle, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale, st vajalik on nii asja valduse faktiline üleandmine kui ka asjaõiguskokkulepe omandi üleandmise kohta. Omandi üleminek peab selle järgi olema ka väljapoole äratuntav, mida väljendab valduse muutumine (p. 32).
20.Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 5 lg 1 kohaselt kindlustusvõtja on sõiduki omanik. Kohtu ette toodud asjaolude kohaselt on kostja XXX sõlminud sõiduki omanikuna jätkuvalt liikluskindlustuslepinguid perioodil 02.09.2013- 01.03.2014 ning 02.03.2014 – 01.09.2014 (t/l 51).
21.Sellest järeldab kohus, et tegelikku võimu sõiduki suhtes teostab jätkuvalt kostja XXX. Kohus nõustub kostja XXXOÜ väitega selles, et kui isik on väidetavalt sõiduki võõrandanud juba kuus aastat tagasi, puudub ratsionaalne põhjendus maksta võõrandatud sõiduki eest jätkuvalt kindlustusmakseid. Hageja ei ole asja kohtulikul arutamisel tõendanud, et sõiduki valdus ja tegelik võim sõiduki suhtes kuuluks talle.
22.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi põhjendatud ei ole ja rahuldamisele ei kuulu ning mootorsõiduki Lada110, registreerimisnumber XXX, VIN-kood (tehasetähis) XXX arestimine täiteasjas nr. 025/2013/3187 on põhjendatud.
23.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
24.TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kuivõrd hagi jääb rahuldamata tuleb tühistada Harju Maakohtu 24.03.2014.a. kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu (t/l 31-32). Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
25.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 300 eurot. Menetluskulude jaotamine
26.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus hagi ei rahulda, tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda.
27.Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).
/allkirjastatud digitaalselt/
Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.