2-08-55931
Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-08-55931
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. juuli 2014, Narva kohtumaja
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Aarne Lõhmus N Z ja A P hagi S T vastu lepingulise kahju hüvitamise nõudes 06. mai 2014
Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Hagihind Menetlusosalised ja esindajad
5752,05 eurot (90 000 krooni) N Z (ik XXX) Hageja I: Hageja I esindaja: Hageja II:
Vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev A P (ik XXX)
Kostja:
S T (ik XXX)
Kostja esindaja:
Aleksandr Gamazin (lepinguline esindaja)
2-08-55931
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagejate nõue ja väited Hagiavalduses, esitatud 27. augustil 2008 (t.l.-1-3, I kd), paluvad hagejad välja mõista kostjalt hagejate kasuks ebakvaliteetse tööga tekitatud varaline kahju kokku 128 790 krooni. Kohus jättis hagi käiguta ning nõudis hagejate nõude ja hagi aluseks olevate asjaolude täpsustamist. Hagejad esitasid 01. juulil 2009 (t.l.-36-38, I kd) täiendustega hagiavalduse, milles vähendasid nõuet 90 000 kroonini. Kohus võttis hagi menetlusse hagejate nõudega välja mõista kostjalt hagejate kasuks ebakvaliteetse tööga tekitatud varaline kahju kokku 90 000 krooni. Hagejad esitasid 23. aprillil 2012 hagiavalduse tervikteksti, milles vähendavad oma nõuet ning paluvad välja mõista kostjalt hagejate kasuks 56 211,20 krooni ehk 3592,55 eurot. Hagejad esitasid 27. detsembril 2012 kohtule hagi täpsustamise avalduse, milles vähendasid oma nõuet ja paluvad välja mõista kostjalt hagejate kasuks 2516,44 eurot. Hagejad loobusid kahju hüvitamise nõudest kostjalt 1076,11 euro väljamõistmiseks töölepingust tulenevate puuduste kõrvaldamiseks tehtud kulutuste hüvitamiseks. Kohtuistungil 06. mail 2014 avaldas hageja esindaja, et hagejate nõudeks on välja mõista kostjalt hagejate kasuks solidaarselt 2516,44 eurot, millest ettemaksu tagastamine seoses lepingust taganemisega 10 000 krooni (639,12 eurot) ja kõlbmatuks muutunud ehitusmaterjalide väärtuse ulatuses varalise kahju hüvitis 29 373,80 krooni (1877,33 eurot). Kohus menetleb hagejate nõuet kujul ‒ välja mõista kostjalt hagejate kasuks solidaarselt 2516,44 eurot. Hagejate väitel sõlmisid hagejad ja kostja 08. märtsil 2008 suulise töövõtulepingu kahetoalise korteri remondi teostamiseks. Pooled leppisid kokku, et kostja teeb remondi kahe kuu jooksul alates 15. märtsist 2008 kuni 15. maini 2008. Kostja kohustus tegema järgmised tööd: vooderdama kuivkrohvplaatidega suure toa ja koridori laed, kleepima suures toas tapeedid, välja vahetama viis tubadevahelist ust, katma suure toa põranda laminaadiga, plaatima vannitoa ja tualettruumi ning paigaldama sinna ripplaed, välja vahetama suures toas ja koridoris puitlaastplaatidest põrandakatte. Pooled leppisid kokku tööde hinnas 25 000 krooni, millest hagejad tegid kostjale ettemaksu 10 000 krooni.
2(9)
2-08-55931 Tööde teostamiseks vajalikud materjalid ostsid hagejad oma vahenditest. Hagejate poolt oli soetatud materjale väärtuses 29 485,40 krooni. Kostja kasutas remondi käigus ära materjale kokku väärtusega 29 373,80 krooni, kasutamata jäid materjalid 975,30 krooni ulatuses. Kostja remonditöid tähtajaks ei lõpetanud. Hagejad tuvastasid 03. juunil 2008 kostja tööde osas puudused: ebaühtlane lagi, millel pahtlist jäänud mügarad ja augud, värvitud ebaühtlaselt triipudena, puitlaastplaadist põrandakate paigaldatud ebaühtlaselt, mille tagajärjel põrandad kriuksuvad, tualettruumis javannitoas on plaadid paigaldatud vildakalt ja kühmuliselt, plaadivahede vuukimine halva kvaliteediga, nurgad silikooniga katmata, vannitoa ja tualettruumi põrand kõver, ustevaheline plaat on paigaldatud mügarlikult, kapi ava koridoris on tehtud kuivkrohvplaadist kõveralt, tubadevahelised uksed on määritud sanitaartehnilise rasvase määrdega ning tualettruumis on ukselävi purunenud. Hagejad tegid peale puuduste avastamist kostjale ettepaneku parandada puudused, kuid kostja keeldus puuduseid kõrvaldamast ja katkestas tööde teostamise. Hagejad korraldasid 01. juulil 2008 korteri ülevaatuse ning selle põhjal koostas ülevaatuse teostanud AS Vant akti, mille kohaselt vajasid ümbertegemist kõik kostja poolt tehtud remonditööd. Tööde ümbertegemise tõttu oli vaja eemaldada kostja poolt paigaldatud ehitusmaterjal ja soetada uued, vanu materjale ei olnud võimalik enam kasutada. Kostja tekitas seeläbi hagejatele kahju 29 373,80 krooni ulatuses (remondiks soetatud materjalide väärtus). Hagejad leiavad, et kostja on oluliselt rikkunud lepingut, sealjuures keeldus puuduste kõrvaldamisest ning hagejad on lepingust taganenud. Seoses lepingust taganemisega leiavad hagejad, et kostja peab tagastama ettemaksu 10 000 krooni (639,12 eurot). Et kostja rikkus lepingut, peab kostja hagejatele hüvitama kõlbmatuks muutunud ehtusmaterjalide väärtuse ulatuses varalise kahju kokku 29 373,80 krooni (1877,33 eurot). Kokku paluvad hagejad välja mõista kostjalt hagejate kasuks solidaarselt 2516,44 eurot. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ning leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja ei vaidle, et sõlmis hageja A P suulise lepingu hagiavalduses märgitud remonditööde teostamise kohta. Tasuks töö eest oli kokku lepitud 25 000 krooni, kostja sai kätte kaks ettemakset kokku 10 000 krooni aprillis ja mais 2008. Kostja leiab, et ta ei ole hagejatele kahju tekitanud. Tööd olid teostatud vajaliku kvaliteediga, eraldi kavliteedinõudeid ei olnud lepinguga kindlaks määratud, tööd tehti sarnase kvaliteediga nagu seda oli hageja A. P näinud kostja tuttavate korteris, kus kostja oli enne hagejaga lepingu sõlmimist teinud samuti remonti. Kostja väitel ei ole ta keeldunud puuduste kõrvaldamisest, kuid hageja ise ei lubanud kostjal töid lõpule viia. Hageja A. P ütles 03. juunil 2008 kostjale, et ta lõpetaks tööd, mille peale kostja lahkus hagejate korterist. Hagejad nõudsid kostjalt korteri võtmete tagastamist ja nõudsid, et kostja lõpetaks tegevuse korteris. Kostja väitel otsustasid hagejad omal algatusel kostja tööd ümber teha. Kostja ei nõustu AS Vant arvamusega ega hagejate esitatud sularahaarvetega. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning kohtukulud jätta hageja kanda.
3(9)
2-08-55931 Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hagejate nõudeks on välja mõista kostjalt hagejate kasuks solidaarselt 2516,44 eurot (29 373,80 krooni), millest varalise kahju hüvitis lepingu rikkumise eest moodustab 1877,33 eurot ja lepingust taganemise tõttu tagastatav ettemaks moodustab 639,12 eurot (10 000 krooni). Kostja hagi õigeks ei võta. Esmalt selgitab kohus välja, kes olid lepingu pooled. Hagejate väitel sõlmisid töövõtulepingu kostjaga mõlemad hagejad ühiselt, kostja väitel sõlmis ta lepingu hageja A. P, hageja N. Z ei ole lepingu pooleks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma ning vastavalt VÕS § 9 lg 1 sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kuna pooled vaidlevad lepingu poolte osas, tuleb kohaldada lepingu poolte kindlakstegemisel VÕS § 29 lg 1, lg 5 ja lg 6 sätestatut. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi, tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, lepingu olemust ja eesmärki, vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust, tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat. Lepingutingimust tuleb tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Kohus nõustub hagejate väitega, et kostjaga 08. märtsil 2008 sõlmitud töövõtulepingu poolteks on mõlemad hagejad ja kostja. Kostja on lepingu poolte osas avaldanud vastukäivaid andmeid. Vastuses hagiavaldusele 29. juulist 2009 (t.l.44, I kd), 03. veebruari 2010 seisukohas ja 09. mai 2012 vastuses hagiavaldusele (t.l.-123, I kd) märgib kostja, et leping oli sõlmitud ainult hageja A. P. Kohtuistungil 06. mail 2014 (t.l.-58, II kd) teatas kostja, et lepning oli sõlmitud hageja N. Z. Hageja N. Z vande all antud ütlustest selgub, et leping sõlmiti kolmekesi (t.l.-58 pöördel, II kd), arutati läbi tööde nimekiri ja lepiti kokku tööde hinnas. Seda kinnitab ka hageja A. Podleskovi vande all antud ütlused, et hageja N. Z viibis lepingu sõlmimise juures 08. märtsil 2008 (t.l.-61, II kd). AS Vant aktist (t.l.-5, I kd) selgub, et hageja N. Z viibis peale kostja poolt tööde lõpetamist teostatud korteri ülevaatuse juures, hageja A. P on teavitanud kostjat puudustest 01. juuli 2008 kirjaga (t.l.-27, I kd). Tunnistaja A. V ütlustega (t.l.-177 pöördel, I kd) on tõendatud, et mõlemad hagejad käisid koos vaatamas tuttavate korterit, milles kostja oli juba remonti teinud, ning hageja A. P käis ka teist kostja poolt remonditud korterit vaatamas. 4(9)
2-08-55931 Kohus järeldab lepingu osaliste lepingueelsest ja lepingu järgsest käitumisest, lepingu sõlmimise eesmärgist, s.o teostada remont korteris, kus elasid mõlemad hagejad, ja lepingu sõlmimise asjaoludest, et lepingu poolteks tuleb lugeda mõlemad hagejad ühelt poolt ja kostja teiselt poolt. Järgmiseks selgitab kohus välja, kas tegemist on tarbijalepinguga VÕS § 34 (lepingu sõlmimise ajal 08. märtsil 2008 kehtinud redaktsioonis) mõttes, mille kohaselt on tarbija VÕS tähenduses füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Vaidlust ei ole, et hagejad on tarbijad. Seda kinnitab ka asjaolu, et hagejad kui füüsilised isikud, kes sõlmisid töövõtulepingu enda elukohaks oleva korteri ühekordseks remondiks. Kostja osas asub kohus seisukohale, et kostja ei ole tarbija, kostja sõlmis töövõtulepingu oma majandustegevuse läbiviimiseks. Vaidlust ei ole, et tegemist oli tasulise lepinguga. Kostja on ise väitnud 29. juuli 2009 vastuses (t.l.-44, I kd), et enne hagejatega lepingu sõlmimist tegi ta remonti hagejate tuttavate juures. Kostja 03. veebruari 2010 seisukohas (t.l.-63, I kd) märgib kostja, et tegi hagejate tuttava korteris remonti seetõttu, et kaotas töö. Vastuses hagiavalduse terviktekstile (t.l.-123, I kd, p 10) selgitab kostja, et eelduslikult pidi kostja teostama töid kvaliteediga, mis vastab tavalise inimese haltuurale nagu kõik need sajad inimesed teevad, kes teenivad sellega elamiseks vajalikku. See (hagejate korter – kohtu märkus) oli kostjal üldse teine või kolmas suur remont korterites ning seepärast kostja endale reklaami ei teinud. Kostja selgitusi kinnitavad ka tunnistajate ja hagejate vande all antud ütlused, mille kohaselt said hagejad infot kostja kui remondi tegija kohta isikutelt, kelle korteris oli kostja juba remonti teinud. Hagejad on selgitanud, et kostjal pidi tema enda sõnade kohaselt olema ehitustööde osas 30.-aastane praktiline kogemus. Kostja oli lubanud teha remonti ka T. K korteris (t.l.-55, I kd). Kohus järeldab, et kostja tegutses hagejatega lepingut sõlmides oma majandustegevuses. Kostja sai remonditööde tegemisest tulu, korterite remont oli kostja jaoks korduv tegevus. Vaidlust ei ole, et lepingu esemeks oli teostada remont hagejate elukohaks olevas korteris. Lähtuvalt VÕS § 635 lg 1 ja lg 4, töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Tarbijatöövõtuleping on oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Kohus tuvastas, et pooled sõlmisid 08. märtsil 2008 töövõtulepingu hagejate elukohaks olevas korteris remondi tegemiseks. Tegemist on tarbijale suunatud töövõtulepinguga. Hagejate väitel on nad lepingust taganenud seoses oluliste puudustega töös. Kohtuistungil 06. mail 2014 kostja nõustus hagejate väitega, et hagejad taganesid lepingust 03. juunil 2008 ühepoolse avalduse alusel (t.l.-63, II kd). Kostja on märkinud 03. veebruari 2010 seisukohas (t.l.-64, I kd), et hagejad olid 03. juunil 2008 öelnud kostjale, et kõrvaldavad ta töölt, sealjuures oli kostja sunnitud remonditavast korterist lahkuma ning tagasi sinna enam ei tulnud. Vastavalt VÕS § 647 lg 1, lg 2 ja lg 3, töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui 5(9)
2-08-55931 töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Tarbijatöövõtu puhul loetakse töövõtja lepingurikkumiseks ka töö parandamise või uue töö tegemisega tellijale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist. Nimetatud juhtudel ei pea tellija määrama töövõtjale täitmiseks täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda. Lepingust taganemise avalduse tegemist kinnitavad ka hageja 01. juuli 2008 vastus (t.l.-27-28, I kd), mille kohaselt andis hageja kostjale avalduses loetletud puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja, sealjuures oli varem tehtud kostjale ettepanekuid kõrvaldada korteri remondi puudused. Hageja väitel kostja keeldus puuduste kõrvaldamisest. Kostja 09. juuni 2008 avalduse (t.l.-21, I kd) kohaselt kõrvaldas hageja kostja korteri remonditööde tegemiselt 03. juunil 2008. Tunnistaja A. V ütlustest selgub, et kostjale oli esitatud pretensioonid töö suhtes ning hagejad nõudsid kostjalt puuduste kõrvaldamist (t.l.-179 pöördel, I kd). Hageja A. P ütluste kohaselt (t.l.-60 pöördel, II kd) oli hageja ja kostja vahel telefonivestlus, milles kostja keeldus puuduste kõrvaldamisest. Kohus loeb tõendatuks, et hagejad on edastanud kostjale VÕS § 188 lg 1 sätestatud tahteavalduse lepingust taganemiseks. Seega on täidetud lepingust taganemise formaalsed alused. Kohus selgitab välja, kas hagejatel oli materiaalne alus lepingust taganeda, s.o kas kostja töös esinesid olulised puudused, mis vajasid parandamist. Hageja väitel oli kostja poolt teostatud remondi osas järgmised puudused: ebaühtlane lagi, millel pahtlist jäänud mügarad ja augud, värvitud ebaühtlaselt triipudena, puitlaastplaadist põrandakate paigaldatud ebaühtlaselt, mille tagajärjel põrandad kriuksuvad, tualettruumis ja vannitoas on plaadid paigaldatud vildakalt ja kühmuliselt, plaadivahede vuukimine halva kvaliteediga, nurgad silikooniga katmata, vannitoa ja tualettruumi põrand kõver, uste vaheline plaat on paigaldatud mügarlikult, kapi ava koridoris on tehtud kuivkrohvplaadist kõveralt, tubade vahelised uksed on määritud sanitaartehnilise rasvase määrdega ning tualettruumis on ukselävi purunenud. Samad puudused on hageja loetlenud kostjale esitatud 01. juuli 2008 vastuses avaldusele (t.l.-2728, I kd). Kuna nimetatud dokument on koostatud hageja enda poolt, ei loe kohus seda veenvaks tõendiks puuduste olemasolu kohta. AS Vant poolt 11. juulil 2008 koostatud korteri läbivaatamise akti (t.l.-25-26, I kd) kohaselt on hagejate eluruumis tuvastatud järgmised ehitustööde puudused: vannitoas, WC-s ja suures toas ei ole kipsplaatide paigaldamisel järgitud vertikaaltaset, kalle on visuaalselt tuntav, mis on lubamatu; tsemendikihi tegemisel WC ja vannitoa põrandatel ei ole järgitud vastavat taset; keraamiliste plaatide paigaldamisel WC ja vannitoa seistele ei ole järgitud tehnoloogiat, plaadid on pandud ebaühtlaselt nihkega vertikaal- ja horisontaal suunas, mõnes kohas on näha astmesus, mõned plaadid asuvad pinnal väljas rohkem kui teised, mis on lubamatu, alumise plaatide rea ja põranda vahel on vuugid 35 mm, kuid optimaalne peaks olema 2-5 mm, plaatide vuugid ei ole sirged, on erineva laiuse ja paksusega, nurgad, seina ja põranda ühenduskohad, ukse ja ventkanali ühenduskohad peavad olema töödeldud vastava seguga, näiteks silikooniga sanitaarruumide jaoks, see on tehtud ainult ühenduskohtades ustega, need ühenduskohad on ebatasased; suures toas lae viimistlemine on tehtud ebakvaliteetselt, hästi on näha vooled, ebaühtlane läige, on näha kihtide ülemineku kohad; suures toas on näha kihtide ülemineku kohad. Hageja fotodel (t.l.-16, I kd) on näha sarnased vead ehitustöödes, mis on märgitud AS Vant aktis. Tunnistaja A. Š ütlustest (t.l.-177, I kd) selgub, et kipsplaat oli halvasti paigaldatud. Vannituppa, kus on niiskus, on vaja paigaldada kipsplaat ja katta see hüdroisolatsiooniga, aga seda oli 6(9)
2-08-55931 töödeldud akvastopiga, mis ei ole niiskust ega vett isoleeriv materjal. See on materjal, mida kasutatakse enne värvimist. Plaadid olid ebatasaselt pandud põrandale ja seintele. Plaadid olid paigaldatud vertikaalselt ebatasaselt, mis ei vasta ISO standardile. Vanni ja seina vahel oli pilu 2 cm. See ei olnud ilus. Ei olnud täisnurka kipsplaadist seinte vahel. WC-s oli seina ja põranda vahel pilu 3 cm. Ühel seinal oli kühm. Ebaprofessionaalselt olid täidetud vuugid. Nägin, et sisemistes nurkades ei olnud silikooni. Oli pandud täidis. Ukse karbi juures plaatide vahel oli vuuk valesti täidetud. Vannitoas ukse all plaat ulatus ettepoole. Korteri esikus kukkus plaat ära. Silikoon oli pandud viltu, rebitud servad. Uste paigaldamisel oli kahjustatud uksepakku. Uks oli must. Uste paigaldamisel saalis tekkis ukses pragu. Mõra oli näha visuaalselt. Uks oli õliga määrdunud. Valesti oli paigaldatud põrandakate. Visuaalselt oli tasane, kuid põrandakatte temperatuurseid vuuke ei olnud tehtud. Lagi oli halvasti krohvitud. Lagi oli värvitud nii, et olid näha heledad triibud. Lagi oli tehtud viltu, mis oli visuaalselt näha. Tapeetide panemisel servad ei ühtinud. Plaadid visuaalselt olid paigaldatud viltu. Suures toas oli näha lae ebatasasus. Põrand elutoas pragises. Tunnistaja V. J ütluste (t.l.-177 pöördel, I kd) paluti tal kõrvaldada puudused hagejate eluruumis. Mina suure toa pidin ümber värvima, oli palju puudusi, värvisin lae uuesti, lagi oli halvasti lihvitud, ebatasane, kipsplaadi vuugid oli halvasti tehtud, oli valesti valitud värv lae värvimiseks, ebasobiv, läkis. Tapeet läks ühe kuu pärast liimist lahti. Hageja poolt viidatud puuduseid on nimetanud ka tunnistaja S. E (t.l.-57, II kd) ning hageja N. Z (t.l.-59, II kd) ja hageja A. P (t.l.-60, II kd) vande all antud ütlustes. Kohus loeb tõendatuks, et hagejate eluruumi remont oli kostja poolt tehtud puudustega. Samuti on tõendatud, et kostja keeldus tehtud tööd parandamast. Et kostja kui töövõtja keeldus õigustamatult oma tööd parandamast, tuleb lugeda, et kostja on töövõtulepingut oluliselt rikkunud. Seega ei pea hagejad määrama kostjale täitmiseks täiendavat tähtaega ning võivad VÕS § 647 lg 3 kohaselt lepingust taganeda. Kohus tuvastas, et hagejatel oli 08. märtsi 2008 töövõtulepingust taganemiseks materiaalne alus – kostja rikkus lepingut oluliselt, kuna jättis kõrvaldamata puudused ehitustöös. Lepingust taganemise formaalsed alused olid samuti täidetud. Kohus leiab, et hagejate poolt 08. märtsi 2008 töövõtulepingust taganemine 03. juunil 2008 on kehtiv. Hagejad esitasid nõude, et kostja tagastaks hagejatele ettemaksu 10 000 krooni ehk 639,12 eurot ning et kostja hüvitaks hagejatele ära tarvitatud ehitusmaterjali maksumuse. Hagejad nimetavad materjalide kahju suuruseks 1877,33 eurot. Vastavalt VÕS § 189 lg 1, lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist Hagejate väitel moodustas hagejate poolt ostetud ja kostjale remondi tegemiseks üle antud ehitusmaterjali väärtus 29 373,80 krooni ehk 1877,33 eurot. Kostja leidis, et hageja väide on tõendamata, kuna ostudokumentidest ei selgu, millise kauba eest on makstud. Vaidlust ei ole, et kostja on saanud hagejatelt ettemaksuna 10 000 krooni ehk 639,12 eurot. Hageja poolt esitatud ostudokumentide alusel (t.l.-15 ümbrikus, I kd) on tõendatud, et hagejad ostsid ehitusmaterjale enne lepingust taganemist 03. juunil 2008 vastavalt järgmisele loetelule: 13.03.2008 ostetud karkassi nurk 340 krooni; 13.03.2008 kipsplaat, soome papp, puitlaastplaat 3052 krooni; 13.03.2008 puitlaastplaat 455,10 krooni; 19.03.2008 prussid 216 krooni; 19.03.2008 7(9)
2-08-55931 alusvaip, puitlaastplaat ja klaasvill 2790,20 krooni; 24.03.2008 tüübel 27 krooni; 24.03.2008 karkassi osad 1242 krooni; 25.03.2008 torukinnitus 47 krooni; 28.03.2008 karkass 812,70 krooni; 03.04.2008 karkass ja segu 426,60 krooni; 15.04.2008 alusvaip ja kruvid 173 krooni; 17.04.2008 kipsplaat 423,70 krooni; 19.04.2008 ESK Akriit värv 290 krooni; 29.04.2008 vuugisegu 130,10 krooni; 02.05.2008 torustiku osad 194 krooni; 23.05.2008 kipsplaat 212,80 krooni ja 02.06.2008 torustiku osad 609 krooni, kokku ehitusmaterjale 11 441,20 krooni ehk 731,23 euro eest. Lisaks kinnitavad hagejate poolt ehitusmaterjalide ostmist ka hageja N. Z ja hageja A. P ütlused (t.l.-5960, II kd). Kohus ei arvesta tõendit 19.04.2008 ostetud lukkude kohta summas 192 krooni, sest hagejad pole märkinud puuduste loetelus ukselukke. Kohus järeldab, et ukselukud jäid hagejate valdusesse. Ülejäänud kaubadokumendid (t.l.-15 ümbrikus, I kd) perioodi kohta enne lepingust taganemist ei tõenda ehitusmaterjalide ostmist, kuna ostudokumentidest ei nähtu, millise kaubaga on tegemist. Hagejate väitel on kostjale enne lepingust taganemist üle antud ehitusmaterjalid kasutuskõlbmatud, kuna kostja poolt paigaldatud materjalid tuli välja vahetada puuduste kõrvaldamiseks peale lepingust taganemist. Hageja oli sunnitud ostma täiendavalt ehitusmaterjale, et kostja poolt puudustega tehtud remont parandada. Endiseid materjale hagejad enam kasutada ei saanud, kuna nende eemaldamisel materjalid muutusid kasutuskõlbmatuks. Ilma materjale eemaldamata ei olnud võimalik kostja töös olnud puuduseid kõrvaldada. Kostja selles osas vastuväiteid ei esitanud. Hagejate väide on tõendatud A. P vande all antud ütlustega (t.l.-61 pöördel, II kd), millest nähtub, et vannitoas ja WC-s sai lõhutud kõik ära, kipsplaat võeti ära, põrand tehti ringi, tegime uuesti remondi ja suures toas vahetasime lae. Materjale, mida kostja kasutas, ei olnud võimalik uuesti kasutada. Jäid ainult kostja poolt liimitud tapeedid toas seinale. Kipsplaat läks katki, kui plaadid maha võtsime. Ma võtsin ise kipsplaadid ära, see on nagu paber, võtad kinni ja läheb katki. Vannitoas läksid plaadid katki, sest ma murdsin neid lahti, kuna need olid liimitud aluse külge. Vannitoas ja tualetis olid plastikpaneelid, need läksid ka kõik välja viskamisele. Lõhkusime seinad ära ja siis paneelid tulid maha, need olid lühikesed ja seetõttu ei saanud neid tagasi panna. Lähtuvalt VÕS § 189 lg 1, tagastamise või väljaandmise asemel peab lepingupool hüvitama üleantu väärtuse, kui tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud või üleantu on hävinud. Kohus järeldab, et hagejatel on õigus nõuda kostjalt 639,12 euro väärtuses ettemaksu tagastamist ning 731,23 euro tagastamist, millega hüvitatakse kõlbmatuks muutunud ehitusmaterjali maksumus, kokku on hagejatel nõuda lepingust taganemise tagajärjel kostjalt 1370,35 euro maksmist. VÕS § 73 lg 1 kohaselt, kui sama kohustus tuleb seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täita mitmele isikule selliselt, et igaüks neist võib nõuda kohustuse täielikku täitmist, on need isikud solidaarvõlausaldajad. Kohus leiab, et kuna mõlemad hagejad on lepinguosalisteks, on kummalgi hagejal õigus nõuda kostjalt lepingu täitmist lepingu olemusest tulenevalt, s.o töövõtulepingust tuleneva kostja kohustuse täitmist teha remont hagejate eluruumis. Seega on hagejad solidaarvõlausaldajad. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt välja hagejate kasuks solidaarselt 1370,35 eurot. 8(9)
2-08-55931
Hagi hind Hagiavalduses, mille kohus võttis menetlusse, (t.l.-36-38, I kd) on hagejate nõudeks välja mõista kostjalt hagejate kasuks varaline kahju 90 000 krooni (5752,05 eurot). TsMS § 123 kohaselt, tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi esitamise aeg. Lähtuvalt hagi esitamise ajal 01. juulil 2009 kehtinud TsMS § 124 lg 1, raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Hagihind on 90 000 krooni ehk 5752,05 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. Kohus rahuldas hagi osaliselt. Menetluskulude jaotamisel võtab kohus arvesse, et hageja esialgne nõue oli menetlusse võtmise ajal 90 000 krooni ehk 5752,04 eurot (t.l.-38, I kd). Menetluse käigus hageja vähendas ühepoolselt nõuet kuni 2516,44 euroni (t.l.-87, I kd). Kohus rahuldas hageja vähendatud nõude 1370,35 euro ulatuses (ligikaudu 54% hageja vähendatud nõudest). Kohus on seisukohal, et nõudest loobumisel, kui seda ei põhjusta kostja poolt hageja nõude täitmine menetluse ajal, tuleb nõude vähendamise osas kohaldada analoogia põhjal TsMS § 168 lg 4, millest tulenevalt jäävad loobutud nõude osas hageja menetluskulud tema enda kanda. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hageja vähendatud nõude ligikaudu poole osas, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Vastavalt TsMS § 165 lg 1, kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Kohus leiab, et lähtudes hagejate ühisest huvist hagis, tuleb hagejate tasutud riigilõiv jätta hagejate kanda võrdsetes osades. Viru Maakohtu 18. mai 2011 kohtumääruse anti hagejale N. Z riigi õigusabi ilma hüvitamiskohustuseta. Hageja N. Z riigi õigusabi kulud jäävad riigi kanda. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.