Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-14-23402 XXX osaühing on 26.06.2014 esitanud Harju Maakohtule hagiavalduse aktsiaseltsi XXXvastu võla saamiseks. Hageja esitas 03.07.2014 avalduse hagiavalduse läbi vaatamata jätmiseks, kuna hageja juhatuse liikmele meenus, et antud võlgnevuse osas on kostjaga tsiviilasjas nr 2-13-5157 sõlmitud kompromiss, mis kinnitati Harju Maakohtus 11.06.2014. Hageja taotleb hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamist.

Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 371 lg 1 p 4 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, samuti Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. XXX osaühing on 26.06.2014 esitanud Harju Maakohtule hagiavalduse aktsiaseltsi XXXvastu võla saamiseks. Hageja esitas 03.07.2014 avalduse hagiavalduse läbi vaatamata jätmiseks, kuna hageja juhatuse liikmele meenus, et antud võlgnevuse osas on kostjaga tsiviilasjas nr 2-13-5157 sõlmitud kompromiss, mis kinnitati Harju Maakohtus 11.06.2014. Hageja taotleb hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamist. Hagi menetlusse võtmisest keeldumine Kohus leiab, et kui asjas on jõustunud menetlust lõpetav määrus ja hageja pärast hagi esitamist hagimenetluse jätkumist ei soovi, näevad TsMS § 371 lg 1 p 4 ja lg 2 p 2 võimaluse esitatud hagi mitte menetleda. Samas on hageja 03.07.2014 menetlusdokumendis taotlenud hagi läbi vaatamata jätmist. Hagi tagasivõtmise tagajärjeks TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt avalduse läbivaatamata jätmine. Hagi on võimalik läbi vaatamata jätta juhul, kui kohus on hagi juba menetlusse võtnud. Harju Maakohus ei ole käesolevaks hetkeks 26.06.2014 esitatud hagiavaldust menetlusse võtnud. Kuivõrd avaldaja on 03.07.2014 esitanud avalduse, millega ei soovi menetluse jätkumist, on kohtul alust asuda seisukohale, et asjas on olemas jõustunud menetluse lõpetamise määrus tsiviilasjas nr 2-13-5157 ja hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud huvi kaitseks. Eeltoodust juhindudes ja TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel leiab kohus, et XXX osaühingu hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 168 lg 1 kannab avaldaja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes

2-14-23402 selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Riigilõivu tagastamine Hageja on 03.07.2014 menetlusdokumendis taotlenud 20.03.2014 tasutud riigilõivu 550 euro tagastamist, maksekorralduse selgitusse oli märgitud „XXX OU riigiloiv hagilt AS XXXvastus“. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 150 lg 1 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldust ei võeta menetlusse. Riigilõivuseaduse (edaspidi RLS) § 15 lg 1 p 9 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui esinevad muud seaduses sätestatud alused. Kuna XXX osaühing on tasunud nõude esitamisel riigilõivu 550 eurot, kuid nõude menetlusse võtmisest on käesoleva kohtumäärusega keeldutud, tuleb tasutud riigilõiv summas 550 eurot tagastada hagejale RLS § 15 lg 1 p 9 ja TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel. Hageja on esitatud taotluses palunud riigilõivu tagastada XXX osaühingu arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX aktsiaseltsis Swedbank.

Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.