Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-13-32703
Määruse tegemise aeg ja koht
04.07.2014, Tallinn
Kohtukoosseis
Tiit Kollom, Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu
Kohtuasi
Tallinna kohtutäitur Marek Laanemetsa avaldus osaühingute osade väärtuse hindamiseks ekspertiisi määramiseks täiteasjas nr. 014/2012/974
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.01.2014 määrus menetluse lõpetamises ja menetluskulude kindlaksmääramises
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Andres Kulmu määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja kohtutäitur Marek Laanemets (büroo asukoht Narva mnt 7D, 10117 Tallinn) Puudutatud isik võlgnik AK (IK XXXXXXXXX), lepinguline esindaja adv. Kätlin Hinnov Puudutatud isik sissenõudja AMK (IK XXXXXXXX), lepinguline esindaja adv. Enno Heringson
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Harju Maakohtu 15.01.2014 määrus tsiviilasjas 2-13-32703 jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta AKu kanda.
Määruse peale saab otse Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul, arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.
Asjaolud 1(4)
Kohtutäitur Marek Laanemets esitas 05.07.2013 Harju Maakohtule avalduse arestitud vara hindamiseks ekspertiisi määramiseks täiteasjas nr. 014/2012/974. 29.08.2013 määrusega määras kohus ekspertiisi. 20.12.2013 esitas ekspert kohtule eksperthinnangu. Kohtutäitur teatas 30.12.2013, et nõustub eksperthinnanguga. Menetluskulusid aga kohtutäitur kandma ei peaks. Tulenevalt TMS § 74 lõikest 8 oli kohtutäituril kohustus esitada ekspertiisi määramise taotlus kohtule, kuna AK vaidlustas täituri poolt määratud hinna. TMS § 74 lg. 9 järgi kannab kohtu määratud hindamiskulud isik, kes hindamise vaidlustas. AK esitas seisukoha, milles toetas asjas menetluse lõpetamist ning palus menetluskulud jätta kohtutäituri kanda. Seisukoha kohaselt kinnitab eksperthinnang AKu kohtutäituri hinnanguga mittenõustumise põhjendatust. Menetluskulud põhjustas kohtutäitur, kes ilmselgelt hindas äriühingute osade väärtusi ebaõigel alusel. AMKu seisukoha järgi peaks menetluskulud kandma AK. Vara arestimine oli vajalik, et võlgnik ei saaks hakata vara peitma. Kuna vara väärtus ületab kordades võla, saanuks võlgnik juba enne vara arestimist astuda samme võlgnevuse likvideerimiseks. Menetluse põhjustas võlgnik, kes ei soovi pojale elatist maksta. Esimese astme kohtu määrus Maakohus lõpetas TsMS § 428 lg. 2 alusel asjas menetluse kohtutäituri avalduse rahuldamise ja täitmise tõttu. Menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste endi kanda TMS § 74 lg. 9 ja TsMS § 172 lg. 1 alusel. Ekspertiisitasu, mille võlgnik oli kohustatud ette tasuma, jättis kohus võlgniku kanda eelkõige selle tõttu, et tema vaidlustas kohtutäituri poolt määratud hinna. Kuivõrd selline hinna vaidlustamise õigus tuleneb seadusest, ei ole põhjust kohtutäiturile ette heita vara hinna ebaõiget määramist. Täitemenetluse läbiviimine tuleneb võlgnikust lähtuvast asjaolust (ei täida vabatahtlikult kohustust). Määruskaebus AK palub tühistada maakohtu määruse ja uue määrusega jätta kõik menetluskulud kohtutäituri kanda. Asja menetluse põhjustas kohtutäitur, hinnates kõnealustes äriühingutes olevate osade väärtuseid ilmselgelt ebaõigel alusel – kohtutäitur määras osade väärtuseks nende nimiväärtuse – suuruse, millel puudub igasugune seos osade hariliku väärtusega (kohaliku keskmise müügihinnaga (turuväärtusega). Vastavat asjaolu kinnitab ühemõtteliselt AV ekspertarvamus. Seega oli AKu mittenõustumine kohtutäituri hinnanguga vastavas küsimuses täielikult põhjendatud. AK juhtis korduvalt kohtutäituri tähelepanu asjaolule, et nimiväärtusest lähtumine äriühingutes olevate osade väärtuste hindamisel on ekslik: TMS § 74 lg. 5 kohaselt on kohtutäitur sõnaselgelt kohustatud lähtuma asja hindamisel selle harilikust väärtusest. Kohtutäitur otsustas seaduses sätestatut eirates ning võlgniku huve arvestamata määrata osade väärtused suvalisel viisil (nimiväärtustest lähtumise asjaolusid ja/või põhjendatust ei ole kohtutäitur käesolevas menetluses ühegi sõnaga selgitanud). Eeltoodud asjaolusid arvestades on õiglane jätta kõik menetluskulud (sh AKu kohtukulud ja kohtuvälised kulud) täielikult menetluse põhjustanud isiku, kohtutäitur Marek Laanemetsa, kanda.
2(4)
Ekspertiisitasu AKu kanda jätmine ei ole põhjendatud ega õiglane. Olukorda, kus kohtutäitur on vara hinnanud ebaõigel alusel, tuleb selgelt eristada juhtumitest, kus hinnangud ei ole lihtsalt summaliselt kattuvad. Kohtutäitur ei ole esitanud täitemenetluses ega ka kohtumenetluses ühtegi sisulist selgitust, miks ta määras osade väärtuseks nende nimiväärtuse, mitte hariliku väärtuse (nagu nõuab TMS § 74 lg. 5). TMS § 74 lg. 9 kohaldamine ei saa olla õigustatud juhul, kui kohtu poole pöördumise vajaduse on selgelt tinginud kohtutäituri ebaseaduslik tegevus. Eksperdi hindamiskulude tasumise kohustuse panemine võlgnikule ainult põhjusel, et ta vaidlustas kohtutäituri poolt määratud hinna, on ilmselgelt ebamõistlik ning rikub AKu põhiseaduse (PS) §-s 32 sätestatud omandiõigust. Kui kohtutäitur oleks äriühingutes olevate osade väärtuste hindamisel lähtunud seaduses sätestatust, ei oleks kohtumenetlus üldse vajalik olnud, mistõttu ei saa nõustuda ka maakohtu seisukohaga, et ei ole põhjust kohtutäiturile vara hinna ebaõiget määramist ette heita. Olukorras, kus võlgniku ainuke võimalus oma õigusi täitemenetluses kaitsta, on vaidlustada kohtutäituri poolt ebaõige asja väärtuse hindamine, ning kui menetluse tulemusena selgub, et kohtutäitur ongi vara väärtust ebaõigesti hinnanud, siis ei saa olla mõistlik ega põhjendatud, et suuremahulised hindamiskulud jäetakse TMS § 74 lg. 9 alusel igal juhul võlgniku kanda. Selline säte ja tõlgendus on põhiseadusvastane ning piirab oma olemuselt ka võlgniku võimalusi täitemenetluses oma õigusi kaitsta. Asjakohane ei saa siinjuures olla ka maakohtu viide, et täitemenetluse läbiviimine tuleneb võlgnikust lähtuvast asjaolust (ei täida vabatahtlikult kohustust). Esiteks ei saa võla olemasoluga (täitemenetluse läbiviimise alusega) õigustada kohtutäituri ebaseaduslikku tegevust (täitemenetluse läbiviimisel). Teiseks on AK oma kohustusi vabatahtlikult täitnud - võlgnevuse ja sellest tuleneva täitemenetluse on tinginud esiteks asjaolu, et osaliselt on elatis AKult välja mõistetud tagasiulatuvalt, ning lisaks on täitmisavalduse esitaja asunud temale üle kantud summasid omavoliliselt tõlgendama ning lugenud need alusetult mingi muu väidetava kohustuse täitmiseks. Kolmandaks arestis kohtutäitur osade ebaõige hindamise tulemusena võlgniku vara põhjendamatult suures ulatuses (so kordades rohkem, kui arvestades võla suurust ja täitekulusid oleks olnud põhjendatud) ehk vastuolus TMS §-ga 53. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud ega õiglane jätta ekspertiisitasu või vähemalt mitte täies ulatuses AKu kanda. Menetluse edasine käik Kohtutäitur Marek Laanemets ja AMK paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks puudub alus. Maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg. 1 p. 1 ja § 659 järgi jätta muutmata. Kolleegium nõustub määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lõikest 6 ja §-st 659 korrata. Kolleegium leiab, et maakohus on õigesti kohaldanud seadust ning TsMS § 172 lg. 1 ja TMS § 74 lg. 9 järgi menetluskulud jätnud menetlusosaliste endi kanda.
3(4)
Kuna ringkonnakohus jätab AKu määruskaebuse rahuldamata ja esimese astme kohtu määruse muutmata, jäävad ka apellatsioonimenetluse kulud tema kanda.
Tiit Kollom
Ulvi Loonurm
Imbi Sidok-Toomsalu
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.