lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-13-49853/17

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 30.06.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-13-49853/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.06.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1453
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2024-07-23
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-07-12
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-07-08
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2024-06-25
Märgukiri
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-06-20
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2022-12-08

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 104 lg 1, 3Kohtualluvuse kokkulepeRRS § 40 lg 1RRS § 6 lg 1TsMS § 106 lg 1Kohtualluvuse kokkuleppe tühisusTsMS § 372 lg 3Hagi menetlusse võtmise otsustamineTsMS § 423 lg 1Hagi läbivaatamata jätmise alusedTsMS § 70Rahvusvaheline kohtualluvusTsMS § 79Isiku kohtualluvusTsÜS § 14 lg 3Elukoht ja selle muutmine

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
määruse (EÜ) nr 44/2001C-111/09

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-13-49853/22Tartu Maakohus Valga kohtumaja13.11.2014

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AS SEB Pank10004252

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

30. juuni 2014 Tartu

Tsiviilasja number

2-13-49853

Tsiviilasi

AS SEB Pank hagi Argo Libliku ja Laura Aidi Libliku vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 21. aprilli 2014 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS SEB Pank määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (hageja): AS SEB Pank (registrikood 10004252), esindaja Piret Kangur

esindajad

Vastustajad (kostjad):

1.Argo Liblik (isikukood XXXXXXXXXXX)
2.Laura Aidi Liblik (isikukood XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Maakohtu 21. aprilli 2014 määrus ning saata AS SEB Pank hagi Argo Libliku ja Laura Aidi Libliku vastu võlgnevuse väljamõistmiseks maakohtule uueks lahendamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.

Menetluskulud

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 07.09.20262-26-117807/3Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
  • 07.09.20262-26-116015/3Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
Menetluskulude jaotus otsustatakse asjas lõpplahendi tegemisel.

Edasikaebamise kord

Määrus ei ole edasikaevata Riigikohtule.

ASJAOLUD

1.AS SEB Pank (hageja) esitas 22.10.2013 hagi Argo Libliku (kostja I) ja Laura Aidi Libliku (kostja II) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduses märgitu kohaselt on hageja ning kostjate vahel sõlmitud eluasemelaenuleping kinnistu ostuks Valgamaal Puka vallas Soontaga külas. Seoses võlgnevuse ja lepingu ennetähtaegse lõpetamisega algatati kinnistu suhtes täitemenetlus. Kinnistut ei ole käesoleva ajani õnnestunud müüa. Kostjate võlgnevus hagiavalduse esitamise seisuga on kokku 23 908,87 eurot.
2.Tartu Maakohtu 31. oktoobri 2013 määrusega võeti hagi menetlusse.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3.Tartu Maakohtu 21. aprilli 2014 määrusega jäeti AS SEB Pank hagi Argo Libliku ja Laura Aidi Libliku vastu läbi vaatamata. Maakohtu põhjenduste kohaselt üritas kohus hagimaterjale kostjatele hageja poolt avaldatud aadressidel kätte toimetada. Maakohus leidis, et kostjad on tarbijad Euroopa Liidu Nõukogu
22.detsembri 2000 määruse nr 44/2001 (Brüsseli I määrus) artikli 15 lg 1 tähenduses. Kostjate rahvastikuregistrijärgne elukoht on alates 2009 augustist Soomes. Kostjate alaline elukoht ei ole Eestis. Tulenevalt määruse nr 44/2001 artikli 16 lg-st 2 ei saa käesolevat hagi Eesti kohtusse esitada. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et esineks määruse nr 44/2001 artiklis 17 märgitud asjaolusid, mis võimaldaks artiklist 16 kõrvale kalduda. TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel jätab kohus hagi läbi vaatamata.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.AS SEB Pank esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 21. aprilli 2014 määruse tühistamist ja hagi saatmist menetluse jätkamiseks maakohtule. Määruskaebuses toodud väidete kohaselt: 1) on maakohus valesti kohaldanud Nõukogude määruse (EÜ) nr 44/2001 II jaotises ning TsMS §-s 70 sätestatut. Kui kostja oma vastuses hagile kohtualluvust ei vaidlusta, võib kohus vastavalt TsMS §-le 105 asja menetleda; 2) on poolte vahel sõlmitud kohtualluvuse kokkulepe vastavalt TsMS §-le 70. Tulenevalt TsMS § 70 lg-le 2 allub asi Eesti kohtule; 3) võib vastavalt TsMS § 79 lg-le 2 esitada hagi kostjate viimase teadaoleva elukohta järgi (Kullamäe talu Soontaga küla Puka vald Valgamaa). Kostjad ei ole hagejale teatanud oma uut elukohta, kuigi vastavasisuline kohustus tulenes laenulepingust. Rahvastikuregistrisse kantud andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus (RRS § 6 lg 1). Puuduvad tõendid kostjate tegeliku elukoha kohta.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 21. aprilli 2014 määrus tuleb tühistada ning AS SEB Pank hagi Argo Libliku ja Laura Aidi Libliku vastu võlgnevuse väljamõistmiseks tuleb saata maakohtule uueks lahendamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada.
6.Asjas tuleb lahendada küsimus, kas esitatud hagi allub Brüsseli I määruse järgi Eesti kohtule ning kui ei allu, siis kas maakohus võis sellest tulenevalt jätta hagi läbi vaatamata.
7.Brüsseli I määruse art 2 lg 1 kohaselt kaevatakse isikud, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtusse ning art 3 lg 1 järgi saab isikuid, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, teise liikmesriigi kohtusse kaevata üksnes määruse II peatüki 2.-7. jaos sätestatud korras. Ka Brüsseli I määruse art 16 lg 2 kohaselt võib teine lepinguosaline algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtus, kus on tarbija alaline elukoht. Maakohus on leidnud, et kostjate elukoht ei ole Eestis. Seda seisukohta on kohus põhjendanud rahvastikuregistri kandega, millest nähtub, et alates 2009 augustist on kostjate elukoht Soomes ning neil puudub kehtiv elukoha aadress Eestis. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et neist asjaoludest saab järeldada, et kostjate elukoht ei ole Eestis. Isiku elukohta muudetakse rahvastikuregistris RRS § 40 lg 1 järgi isiku enda elukohateate alusel. Seega asjaolust, et kostjate elukoha aadress on rahvastikuregistris muudetud Soomes asuvaks aadressiks, saab järeldada nende tahet TsÜS § 14 lg 3 kohaselt viia oma elukoht Soome.
8.Ebaõige on määruskaebuse esitaja väide, et kuigi kostjate elukoht ei ole Eestis, tuleneb kohtualluvus laenulepingu p-s 27.2 sisalduvast kohtualluvuse kokkuleppest. Laenulepingu p 27.2 järgi lahendatakse kokkuleppe mittesaavutamisel vaidlus lepingus nimetatud panga kontori asukohajärgses kohtus. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-123-12 tehtud lahendi p-s 10 asunud seisukohale, et „/.../laenulepingu p-s 27.2 sisalduv kohtualluvuse kokkulepe ei ole kooskõlas Eesti seadustega ning on TsMS § 106 lg 1 p 1 alusel tühine. Nimelt võib TsMS § 104 lg 1 kohaselt kohtualluvuse kokkuleppe sõlmida üksnes vaidluseks, mis on seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega või kui leping on seotud ühe poole majandus- või kutsetegevusega ja teiseks pooleks on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik või kui mõlemaks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik. Praegune vaidlus ei ole seotud kostja majandus- või kutsetegevusega. Kohtualluvuse kokkuleppe tühisust ei välista praeguses asjas ka TsMS § 104 lg 3 p 2, mille kohaselt on lubatud erandina sama paragrahvi lõikest 1 kohtualluvuse kokkulepe, kui kohtualluvus lepiti kokku juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või kui viib sinna üle oma tegevuskoha või asukoha või kui tema tegevus-, eluvõi asukoht ei ole hagi esitamise ajal teada. Selle sätte kohaselt peab kohtualluvuse kokkulepe selle kehtimiseks olema sõlmitud just sättes nimetatud juhuks. Laenulepingu p 27.2 teise lause kohaselt lahendatakse kokkuleppe mittesaavutamisel vaidlus lepingus nimetatud hageja kontori asukohajärgses kohtus. Seega ei ole see sõlmitud spetsiaalselt TsMS § 104 lg 3 p-s 2 nimetatud juhuks. Kuivõrd tegemist on tüüptingimusega, ei ole võlaõigusseaduse § 39 lg 2 järgi ka võimalik anda sellele tõlgendamisega sisu, mille kohaselt tingimus kehtib.“ Lähtudes eeltoodust puudub poolte vahel kehtiv kokkulepe kohtualluvuse kohta.
9.Viidatud lahendis on Riigikohus ka leidnud (p 11) , et „/.../hoolimata eeltoodust on kohtud siiski ennatlikult keeldunud hagi menetlusse võtmast. TsMS § 372 lg 3 sätestab kohtule võimaluse vajaduse korral küsida kostja seisukohta hagi menetlusse võtmise kohta. Kolleegium leiab, et kui hagi menetlusse võtmisel tekib küsimus, kas hagi allub Brüsseli I määruse järgi Eesti kohtule, oleks üldjuhul vajalik küsida selle kohta ka kostja seisukohta. Sellisel juhul on võimalik ka kostjal avaldada seisukoht enda elukoha ja kohtualluvuse kohta ning kohtul on hagi menetlusse võtmise otsustamiseks ka rohkem informatsiooni. Seda seisukohta toetab ka Brüsseli I määruse art 26 lg 1, mille kohaselt deklareerib kohus omal algatusel, et ta ei ole asjas pädev, kui kostja, kelle alaline elukoht on ühes liikmesriigis, kaevatakse teise liikmesriigi kohtusse ning ta ei ilmu kohtusse, välja arvatud juhul, kui pädevus tuleneb sama määruse sätetest. Seega on kohtu omal algatusel hagi menetlemisest keeldumise eelduseks kostja kohtusse mitteilmumine.“ Seega saab kohus hagi menetlusse võtmisest keelduda (antud juhul jätta hagi läbi vaatamata), kui kostja elukoht on teises liikmesriigis ning ta vaidleb kohtualluvusele Eestis vastu või ei vasta kohtule. Juhul kui kostja ilmub kohtusse ja kohtualluvusele vastu ei vaidle, allub hagi Brüsseli I määruse art 24 järgi Eesti kohtule ning hagi menetlemata jätmiseks ei ole alust.
10.Antud juhul on maakohus jätnud välja selgitamata kostjate seisukoha kohtualluvuse osas ning seetõttu on kohus ennatlikult omal algatusel jätnud hagi läbi vaatamata. Nähtuvalt asja materjalidest on Laura Aidi Liblikale kätte toimetatud 11.03.2014 hagiavaldus ja määrus (tl 44). Kohus on 12.05.2014 (tl 67) Argo Liblikale kätte toimetanud dokumendid, milliste loetelu toimikus ei nähtu. Toimiku materjalide kohaselt on maakohus suhelnud kostjatega e-kirja teel (tl 62, 66), kuid toimikus olevatest materjalidest ei selgu kostja seisukohta kohtualluvuse küsimuses.
11.Euroopa Kohus on 20. mai 2010. a otsuse C-111/09 (Okresní soud v Chebu (Tšehhi Vabariik) eelotsusetaotlus) - Česká podnikatelská pojišťovna as, Vienna Insurance Group versus Michal Bilas p-des 21-24 leidnud, et Brüsseli I määruse art 24 esimene lause kehtestab kohtualluvuse eeskirja, mis rajaneb kostja kohtusse ilmumisel kõigis kohtuasjades, mille puhul asja allumine menetlevale kohtule ei tulene selle määruse teistest sätetest. Sealhulgas kohaldatakse seda eeskirja juhtudel, kui kohtule on esitatud hagi selle määruse sätteid eirates. Kostja kohtusse ilmumist võib pidada vaikivaks nõustumiseks asja allumisega sellele kohtule, kus asi algatati, ning seega vaikivaks kokkuleppeks kohtualluvuse kohta. Art 24 teine lause näeb ette erandid sellest üldeeskirjast. Nimetatud sätte kohaselt ei peeta vaikivaks kohtualluvuse kokkuleppeks seda, kui kostja vaidlustab kohtualluvuse, väljendades nii oma tahet mitte nõustuda asja allumisega sellele kohtule, või kui on tegemist juhtudega, mille puhul nimetatud määruse art 22 näeb ette erandliku kohtualluvuse eeskirjad. Tegemist on erandiga, ning seda tuleb tõlgendada kitsalt. Sellest järeldub, et art 24 teist lauset ei tohi mõista nii, et see võimaldab jätta kohaldamata sama artikli esimeses lauses väljendatud üldeeskirja muude kohtuvaidluste puhul kui need, millele see sõnaselgelt viitab.
12.Kõike eeltoodut arvestades tuleb maakohtu vaidlustatud määrus tühistada ja hagiavaldus saata maakohtule uueks lahendamiseks. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asjas lõpplahendi tegemisel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja