Kostja V JZ (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht X XXXXXXXX XXXXX XX, XXXXX, XXXXXXXXXX, muu sideaadress XXXXXXX X-XX,
XXXXX, XXX-XXXXXXX)
Kostja VI PL (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXXXXX XXX X, XXXXXXXXX XXXXXX,
XXXXXX XXXX, XXXXXXXX), esindajad v/adv Paul Varul ja adv Kedli Anvelt Kostja VII ÜT (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXXXXXXX, XXXXXX XXXX, XXXXXXXX
XXXX, XXXXXXXX), esindaja v/adv Olavi-Jüri Luik Kostja VIII ER (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXXX XXX X, XXXXXX XXXXXX, XXX XXXX,
XXXXXXXX), esindajad v/adv Paul Varul ja adv Kedli Anvelt Kostja IX TV (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXXX XXXXX X-XX, XXXXXXX, XXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 13.03.2014 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja maakohtu määrus
1.SB (pankrotis) esitas Harju Maakohtule 11.02.2014 hagi VK, VZ, VS, AP, JZ, PL, ÜT, ER ja TV vastu kahju hüvitamiseks. Kohus jättis 19.02.2014 määrusega hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Lisaks eeltoodule on hageja esitanud kohtule 27.02.2014 menetlusabi saamise taotluse ja 04.03.2014 menetlusdokumentide esitamise tähtaja pikendamise taotluse. Menetlusabi saamise taotluses märgib hageja, et on pankrotis. Viru Maakohus on 20.02.2008 kuulutanud välja SB pankroti.
2.Harju Maakohus keeldus 13.03.2014 määrusega TsMS § 371 lg 2 punkti 2 alusel hagi menetlusse võtmisest, kuna hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Määruse põhjenduste kohaselt on Viru Maakohus 20.02.2008 tsiviilasjas nr 2-08-1069 kuulutanud välja SB pankroti ja määranud pankrotihalduriks Martin Krupi. SB pankrotimenetlus kestab jätkuvalt. SB (pankrotis) on esitanud hagiavalduses kahju hüvitamise nõude ning seega on tegemist varalise nõudega, mis võib puudutada
pankrotivara. Eeltoodust järeldub, et SB (pankrotis) kui füüsilisest isikust pankrotivõlgniku pankrotivarasse kuuluva nõudeõiguse ja sellest tulenevate õiguste käsutamise õigus on tema pankrotihalduril Martin Krupil. Seetõttu ei oma SB (pankrotis) antud juhul õigust hagi ise esitada ja kohus jättis hagi menetlusse võtmata. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
3.31.03.2014 esitatud määruskaebuses palub hageja maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohus on rikkunud oluliselt menetlusnormi.
4.Kohus on vääralt kohaldanud TsMS § 372 lg 2 punkti 2, kuna hagi esitamine kaebaja poolt ei ole välistatud. Kohus on jätnud selgitamata, mille alusel ta leidis, et tegemist on just pankrotivara hulka kuuluva nõudega, millistes vaidlustes saab osaleda menetlus-osalisena võlgniku asemel pankrotihaldur.
5.Pankrotiseaduses on sõnaselgelt sätestatud, et kohtumenetluses osaleb menetlusosalisena võlgniku asemel pankrotihaldur ainult pankrotivaraga seotud vaidlustes. Hageja pankrotihalduri Martin Krupi hinnangul ei ole antud nõudeõiguse puhul tegemist pankrotivaraga, antud nõuet ei arvata pankrotivara hulka. Seega saab hageja soovi korral nõudeid esitada ise füüsilise isikuna – selline on hageja pankrotihalduri seisukoht. Alles peale pankrotihaldurilt vastava seisukoha saamist esitaski hageja hagi enda nimel. Kohus ei ole nimetatud asjaolu välja selgitanud, millega on rikkunud põhjendamis- ja kaalumiskohustust, mis on maakohtul TsMS § 371 lg 2 punkti 2 kohaldamisel. Käesoleval juhul on ka tegemist puudusega, mida oleks saanud kõrvaldada ja milleks oleks kohus pidanud andma täiendava tähtaja.
6.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-80-05 leidnud, et isegi juhul, kui menetluses osaleks võlgnik (pankrotis) ise ja tal selleks õigust ei ole ning kohtumenetluses pidi võlgnikku esindama pankrotihaldur, siis hageja ebatäpne tähistamine ei ole selline rikkumine, mis võiks olla ringkonnakohtu otsuse tühistamise aluseks. Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-10307 tuleneb, et see, kui pankrotihaldur ei esita hagi, ei tähenda automaatselt võlgnikul endal selle õiguse puudumist. Antud juhul aga pankrotihaldur leidis, et enda nimel ta seda hagi ei esita, vaid andis oma nõusoleku hagi esitamiseks võlgniku enda poolt. Seega, kui pankrotihaldur leidis, et esitatav hagi ei puuduta pankrotivara ja andis kirjaliku loa füüsilisest isikust pankrotivõlgnikule hagi esitamiseks enda nimel, siis ametiteooriast lähtudes on hagejal selline õigus olemas. Lisaks ei ole maakohus 19.02.2014 hagi käiguta jätmise määruses toonud välja puudusena asjaolu, et hagi on esitanud ebaõige isik, seega on täielikult põhjendamata ja hageja jaoks üllatuslik kohtu seisukoht hagi menetlusse võtmata jätmise kohta. Ringkonnakohtu seisukoht
7.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 13.03.2014 määruse muutmiseks ega tühistamiseks alused puuduvad. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Maakohus kohaldas asjakohaselt PankrS sätteid ja jättis pankrotivõlgniku hagi menetlusse võtmata põhjusel, et tal puudub seadusest tulenev õigus esitada pankrotivaraga seotud hagi, mistõttu on tegemist perspektiivitu asjaga.
8.Vastuseks kaebuse väidele selgitab kolleegium järgmist. Hageja soovib esitada kohtusse varalise kahju hüvitamise nõude, soovides kostjatelt solidaarselt 23 500 000 euro koos viivisega väljamõistmist. Tegemist on rahalise ehk varalise nõudega, millise
rahuldamise korral laekub raha võlgnikule. Seega oleks tegemist osaga hagejast pankrotivõlgniku varast, milline muutus pankrotimääruse alusel pankrotivaraks kooskõlas PankrS § 108 lõigetega 1 ja 2. Pankrotivara hulka ei kuulu ainult selline vara, millele vastavalt seadusele ei saa pöörata sissenõuet. Seega eelduslikult kuulub esitatud nõue hageja pankrotivara hulka ja selle käsutamise õigus on vastavalt PankrS § 36 lõikele 1 pankrotihalduril. PankrS § 541 lõike 1 kohaselt osaleb haldur oma ülesannetest tulenevalt poolena võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes. Käesolevas asjas on halduri esindaja andnud pankrotivõlgnikule e-kirja teel teada, et haldur ei pea sellise hagi esitamist mõistlikuks ega perspektiivseks (t lk 57). Kohtu jaoks ei oma tähtsust halduri arvamus selle kohta, nagu ei oleks esitatava nõude näol tegemist pankrotivaraga seotud nõudega. Pankrotivara moodustumine ja koosseis on reguleeritud seaduses.
Ülle Jänes
Mare Merimaa
Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.