2-08-17308
Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-08-17308
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. juuni 2014, Narva kohtumaja
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Aarne Lõhmus
Kohtuasi
L Š hagi N K (endine nimi P) vastu võlgnevuse nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
05. mai 2014
Hagihind
3195,58 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja:
L Š (ik XXX)
Hageja esindaja:
Vandeadvokaadi abi Aleksei Forstiman
Kostja:
N K (endine nimi P) (ik XXX)
Kostja esindaja:
Deniss Matvejev (lepinguline esindaja)
L Š kasuks 3195 (kolm tuhat ükssada üheksakümmend viis) eurot
1(9)
2-08-17308 Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõue ja väited Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks 3195,58 eurot (50 000 krooni) ja viivis põhinõudelt kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 94 sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt andis hageja 10. mail 2005 kostjale sularaha 50 000 krooni, mille kohta kostja koostas võlakirja. Võlakirja kohaselt pidi kostja tagastama raha 50 000 krooni hiljemalt 18. maiks 2005. Kostja raha tagastanud ei ole. Hageja esitas kohtule viivise arvestuse, mille kohaselt sissenõutav viivis perioodi 19. mai 2005 kuni 07. oktoober 2013 moodustab 836,43 eurot. Lisaks soovib hageja välja mõista kostjalt edasiulatuv viivis põhinõudelt kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 94 sätestatud määras. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja teatab vastuses hagiavaldusele (t.l.-16, I kd), et kostja on laenu 50 000 krooni hagejale tagastanud, mille kohta on pooled teinud võlakirja originaaleksemplarile vastavad kanded. Kostja 07. aprilli 2011 vastuses hagiavaldusele (t.l.-82, I kd) kostja muutis oma vastuväiteid ning teatas, et 10. mai 2006 võlakiri on rahatu ja kostjal puuduvad võlakirjajärgsed kohustused hageja ees. Kostja ei vaidle, et kostja võttis hagejalt rahasumma 50 000 krooni. Kostja väitel oli see summa võetud hagejalt 2005. aasta märtsis-aprillis, mitte aga 10. mail 2005. See summa ei olnud võetud hagejalt laenuks. Tegemist oli hageja ettemaksega hageja tellimuste täitmiseks. Osaliselt, summas 20 000 krooni, oli 50 000 krooni ettemaks hagejale kostja poolt tagastatud sularahas. Kostja on seisukohal, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega. Kostja selgitab, et ta tegeleb erinevate kaupade hankimisega Poolast. Hageja ja kostja vahel olid õigussuhted 2004.-2005. aastatel, mis oli rajatud hageja tellimustel ehk müügilepingutel, millega hageja tellis kostjalt mööblit ning maja sisustuse ja ehitusmaterjalide hankimist Poolast. Hageja tellimuste täitmiseks andis hageja kostjale ettemaksed üldsummas 160 000 krooni, s.h. 04. 2(9)
2-08-17308 detsembril 2004 – 10 000 krooni (ilma võlakirjata), 05. detsembril 2004 – 100 000 krooni (ilma võlakirjata) ja enne 01. maid 2005 – 50 000 krooni võlakirja alusel. Kõik hageja tellimused oli täidetud kostja poolt 140 000 krooni eest. Ettemaksete jääk suurusega 20 000 krooni tagastas kostja hagejale sularahas. Selle kohta oli kostja poolt tehtud kanne 10. mai 2005 võlakirjal. Kostja esitas 08. aprilli 2014 kohtuistungil protokolli lisana omapoolsed arvestused, milles märgib, et kostja sai hagejalt kokku 150 000 krooni, millest 100 000 krooni 05. detsembri 2004 lepingu ning 50 000 krooni 10. mai 2005 võlakirja alusel. Kostja tarnis hagejale mööblit kokku maksumusega 90 000 krooni, kostja tagastas hagejale 20 000 krooni sularahas ning tarnis hagejale täiendavalt mööblit, sisustustarbeid ja ehitusmaterjale kokku hinnaga 42 200 krooni. Kostja väitel on ta hageja ees kõik kohustused täitnud. Saadud 150 000 krooni ettemaksu arvelt on hagejale tarnitud mööblit 90 000 krooni väärtuses, sularahas on tagastatud 20 000 krooni, lisaks on tarnitud kaupa 42 200 krooni väärtuses, lisandub transpordikulu 3600 krooni. Kostja leiab, et hageja poolt saadud kauba ja teenuse väärtus ületab hageja tehtud ettemaksu 5800 krooni võrra, kuid kostja ei nõua hagejalt nimetatud summa tasumist. Kostja ei nõustu hageja viivise nõudega ja leiab, et viivise nõue on esitatud hea usu vastaselt, kuna viivise nõudest teatas hageja alles hagiavalduses, enne seda hageja viivise nõuet kostjale ei esitanud. Kostja leiab, et hageja ei ole pikema aja jooksul kasutanud oma õigust viivise nõudmiseks ning seega on hageja jätnud mulje, et ta viivist ei soovi. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning kohtukulud jätta hageja kanda. Hageja seisukoht kostjate vastuväidete osas Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega. Hageja leiab, et kostja poolt hagejale tarnitud kauba maksumus on täies ulatuses kaetud hageja poolt kostjale tehtud ettemaksuga 110 000 krooni. Hageja väitel sai ta kostjalt müügilepingute alusel kaupa kokku 81 884,10 krooni väärtuses, seega oli hageja poolt tasutud ettemaksu jääk peale kauba saamist veel 28 115,90 krooni, millest järeldub, et kostjal ei olnud nõuet hageja vastu ning kostja kohustus tagastada võlatunnistuse alusel saadud 50 000 krooni ei lõppenud tasaarvestusega kostja nõudega hageja vastu tasuda kostja poolt hagejale müüdud kaupade ostuhinna eest. Hageja on seisukohal, et kostja antud võlatunnistus on konstitutiivne ning seetõttu ei saa kostja esitada võlatunnistusele vastuväiteid, vaid peab esitama võlatunnistusest vabanemiseks vastuhagi. Hageja palub hagi rahuldada.
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt hageja kasuks 3195,58 eurot (50 000 krooni) ja viivis põhinõudelt kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 94 sätestatud määras. Kostja hagi õigeks ei võta.
3(9)
2-08-17308 Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on saanud hageja käest 10. mai 2005 võlakirja alusel 50 000 krooni (3195,58 eurot). Kohus selgitab välja, kas 10. mai 2005 võlatunnistus on konstitutiivne või deklaratiivne. Hageja väitel on kostja antud 10. mai 2005 võlatunnistus konstitutiivne võlatunnistus ning seetõttu ei saa kostja esitada võlatunnistusele vastuväiteid, vaid peab esitama võlatunnistusest vabanemiseks vastuhagi. Kostja on esitanud vastuväite, et 10. mai 2005 võlatunnistus on deklaratiivne ning kostja saab vältida hagi rahuldamist vastuväite esitamisega. Lähtuvalt VÕS § 30 lg 1 on võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Kohus on seisukohal, et võlatunnistuse puhul eeldatakse, et võlatunnistus on deklaratiivne. Kui hageja väidab, et võlatunnistus on konstitutiivne, tuleb hagejal kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 tõendada, et kostja tahe oli luua võlatunnistusega iseseisev kohustus; kui hageja seda ei tõenda, tuleb eeldada, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega. Võlatunnistuse tõlgendamisel lähtub kohus VÕS § 29 sätestatud lepingu tõlgendamise reeglitest. Hagiavalduse kohaselt (t.l.-1, I kd) andis hageja kostjale 50 000 krooni, mille kohta on koostatud 10. mai 2005 võlakiri. Kostja vastuse kohaselt (t.l.-17, I kd) võttis kostja 10. mail 2005 hagejalt laenu, mille kohta väljastas hagejale võlakirja. Vastuses hagiavaldusele (t.l-82, I kd) kostja muutis oma vastuväidet ning selgitas, et 10. mai 2005 võlakirjas märgitud 50 000 krooni sai kostja hagejalt ettemaksuks mööbli tellimuse täitmiseks. Hilisemas menetluses jäi kostja oma viimase vastuväite juurde. Kohtuistungil 28. mail 2013 (t.l.-194, I kd) kinnitas hageja isiklikult, et kostja võttis selle summa võlgu äritegevuse jätkamiseks, võlakiri on laenuleping, mis ei puutu mööbli tarnimisse. Hageja on märkinud oma 11. juuni 2013 avalduses (t.l.-3 pöördel, II kd), et 10. mai 2005 võlatunnistus oli antud kostja poolt hagejale selleks, et luua kostja kohustus 10. mail 2005 hageja poolt kostjale laenuna antud 50 000 krooni tagastamiseks. Hageja selgitab, et kostja pöördus hageja poole palvega anda kostjale laenu 50 000 krooni äritegevuse jätkamiseks laenu tagastamise tähtajaga 18. mai 2005, sealjuures pakkus kostja hagejale laenu tagatiseks kostja kinnistut asukohaga XXX. Hageja nõustus andma laenu kostja pakutud tingimustel ning kostja kirjutas hagejale selle kohta võlatunnistuse. Hageja esitatud võlakirja (t.l.-65, I kd) teksti kohaselt võtab kostja hagejalt võlgu 50 000 krooni tagastamise tähtajaga 18. mai 2005, tagatiseks on kostjale kuuluv krunt asukohaga XXX. Hageja vande all antud ütluste kohaselt (t.l.-41 pöördel, II kd) pöördus kostja 2005. aastal hageja poole palvega anda kostjale võlgu 50 000 krooni selleks, et soetada mööblit teistele ostjatele. Selle kohta oli koostatud võlatunnistus. Kohus leiab, et hageja väide, et kostja antud 10. mai 2005 võlatunnistus on konstitutiivne võlatunnistus, ei ole tõendatud. Hageja ei ole esitanud asjaolusid ega tõendeid selle kohta, et 10. mai 2005 võlatunnistusega oleks kostja loonud endale iseseisva kohustuse, s.o abstraktse kohustuse, mis ei ole seotud poolte muude õigussuhetega. Hageja väidetest ja tõenditest järeldab kohus, et hageja on mõistnud kostja poolt antud võlakirja selliselt, et see on antud hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu tõendamiseks. Kohus järeldab, et 10. mai 2005 võlakirja puhul ei ole tegemist konstitutiivse võlatunnistusega.
4(9)
2-08-17308 Õige ei ole hageja väide, et kostja ei saa esitada 10. mai 2005 võlatunnistusele vastuväiteid, vaid peab esitama võlatunnistusest vabanemiseks vastuhagi. Et tegemist ei ole konstitutiivse võlatunnistusega, saab kostja vältida hagi rahuldamist vastuväite esitamisega. Pooled vaidlevad selle üle, kas tegemist oli poolte vahel sõlmitud laenulepingu tõendamiseks antud võlakirjaga või ostu-müügilepingu täitmiseks mõeldud ettemaksu tõendamiseks antud kviitungiga raha kättesaamise kohta VÕS § 95 mõttes. Hageja on seisukohal, et poolte vahel on 10. mai 2005 sõlmitud laenuleping, mille alusel andis hageja kostjale laenu 50 000 krooni. Kostja kohustus laenu tagastama 18. maiks 2005. Hageja leiab, et laenulepingut tõendab kostja poolt 10. mail 2005 kirjutatud võlakiri. Vaidlust ei ole, et 50 000 krooni on hagejale tagastamata. Kostja esitas vastuväite, mille kohaselt hageja maksis kostjale 50 000 krooni poolte vahel sõlmitud müügilepingu täitmiseks. Müügilepingu alusel müüs hageja kostjale mööblit, sisustuskaupu ja ehitusmaterjale kokku väärtuses 90 000 + 42 200 = 132 200 krooni, lisandub transpordikulu 3600 krooni ning kostja tagastas hagejale sularahas 20 000 krooni. Kostja väitel maksis hageja müügilepingu alusel kostjale kokku 160 000 krooni, millest 10 000 krooni 04. detsembril 2004, 100 000 krooni 05. detsembril 2004 ja 01. mail 2005 võlakirja alusel 50 000 krooni (t.l.-82, I kd). Menetluse käigus kostja muutis oma seisukohta ning väitis, et hageja maksis kostjale kokku 150 000 krooni. Hageja poolt 04. detsembril 2004 makstud 10 000 krooni osas asus kostja seisukohale, et nimetatud summa on tasutud kostja abikaasale ja see ei ole seotud poolte vahel sõlmitud müügilepinguga. Hageja on seisukohal, et hageja maksis müügilepingu alusel kostjale ettemaksu 110 000 krooni, millest 04. detsembril 2004 kostja abikaasa kontole 10 000 krooni ja 05. detsembril 2004 sularahas kostjale 100 000 krooni. Hageja väitel sai ta kostjalt müügilepingu alusel kaupu väärtusega 81 884,10 krooni ja seega ei ole õige kostja väide, et hageja poolt kostjale 10. mail 2005 antud 50 000 krooni oli mõeldud müügilepingust tuleneva kohustuse täitmiseks. Vaidlust ei ole, et poolte vahel oli 2004. aasta lõpus sõlmitud müügileping, mille alusel kostja tarnis hagejale mööblit, kodukaupu ja ehitusmaterjali. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna hageja on 10. mai 2005 võlakirjaga tõendanud oma väidet, et poolte vahel oli 10. mail 2005 sõlmitud laenuleping, tuleb kostjal hageja väite ümberlükkamiseks tõendada oma vastuväidet, et hageja poolt kostjale antud 50 000 krooni, mille kättesaamise kohta andis kostja hagejale 10. mai 2005 kuupäevaga dateeritud dokumendi, oli hageja poolt mööbli, sisustuskaupade ja ehitusmaterjali müügi lepingust tuleneva kohustuse täitmine. Kostja tugineb oma vastuväite tõendamisel hageja ja kostja vande all antud ütlusetele. Kostja on andnud ütlusi (t.l.-43-44,116-118, II kd), mille kohaselt hageja tuli kostja kauplusesse ja tellis kauplusest mööbli maksumusega 90 300 krooni. Hageja nõustus tegema ettemaksu, maksis koheselt 100 000 krooni ja siis veel 50 000 krooni sularahas. Mõlemad summad tasus ta kaupluse kassasse. Tellimuse tegi hageja laupäeval ja 100 000 krooni tasus esmaspäeval, 50 000 krooni maksis siis, kui kostja tõi hagejale mööbli ja pani mööbli kokku. Hageja 10 000 krooni kostjale maksnud ei ole, kostja ei tea, kas hageja maksis 10 000 krooni kostja abikaasale või mitte. Hageja palus kirjutada võlakirja 50 000 krooni peale ja ütles, tal on niimoodi palju rahulikum olla. Võlakirja 50 000 krooni peale kirjutasin siis, kui tõin järjekordse kauba kohale, mitte siis, kui raha sain, võlakirja kirjutamise momendil oli raha kätte saadud. Kui tõin kauba, voodikatted ja 5(9)
2-08-17308 aknakardinad, siis kirjutasin võlakirja peale, et nende osas on tasutud. Mööbel Kozak oli lamineeritud korpusega, uksed olid naturaalsest tammest. Ei olnud kingitus. Hind oli ligikaudu 10 000 krooni. Peale seda tellis hageja kostjalt nõusid, tekke, põranda lambi, valgustid, aknakardinad ja maja vooderdamise materjali. Aknakardinad ja katted olid toodud tasu eest, ei olnud kingitus, maksid need katted ja aknakardinad kõik kokku 3500 krooni. Komplekt põrandalamp Landõs ja kaks valgustit maksid 9100 krooni, valgustite komplekt vastab tellimusele. Kööginõude komplekt ja tekid patjadega olid tarnitud võlakirjas märgitud 50 000 krooni arvelt. Komplekt tekk ja padjad maksis 1900 krooni, nõud 4500 krooni. Kostja tõi hagejale 52 karpi penoplasti, suurus oli meeter korda meeter. Kõik need 52 pakendit vahtplasti maksid kokku 9700 krooni. Voodrilaud maksis 3500 krooni või 3700 krooni, täpselt ei mäleta. Kohaletoomine Poolast hageja maja juurde NarvaJõesuus maksis 3600 krooni. Voodrilauad tellis hageja. Ehitusmaterjalide hinnad kostja kooskõlastas hagejaga. Dokumente ehitusmaterjali hagejale üleandmise kohta ei vormistatud. Ettemaksu jääk oli 20 000 krooni. Hageja makstud 100 000 kroonist ja 50 000 kroonist oli peale kauba, põrandalambi, kahe valgusti, voodipesu, kööginõude, vahtplasti ja 5 pakendi voodrilaudade kostjale tarnimist jäänud kostjale 20 000 krooni. Kostja on selle 20 000 krooni hagejale tagastanud, isiklikult kätte andnud sularahas. Hageja on andnud vande all ütlusi (t.l.-41-42, 115-116, II kd), mille kohaselt hageja ja kostja vahel oli 2004. aasta mai kuus sõlmitud leping hageja poolt mööbli soetamiseks. Oli ettemakse vastavalt lepingule. Lepingu alusel pidi kostja tarnima hagejale mööblit. Ettemaksu summa kostjale mööbli eest oli vastavalt lepingule 100 000 krooni sularahas ja kostja abikaasa pangakontole veel 10 000 krooni. Kostja tuli hageja juurde ja palus, et tal on vaja kiiremas korras raha, 10 000 krooni oli mõeldud ka mööbli eest ettemaksuks. Hageja täpselt ei mäleta millal, kuid 2005. aastal pöördus kostja hageja poole palvega anda talle võlgu 50 000 krooni selleks, et soetada mööbel teistele ostjatele. Selle kohta koostati võlatunnistus, kus on kirjas, et võetakse raha võlgu. Kirje selle kohta, et aknakardinad ja voodikatted on tasutud, oli tehtud võlakirja koostamisel, sealjuures kostja selgitas, et see on tasu selle eest, et ma annan talle võlgu, see tähendab, et need asjad antakse tasuta. Eraldi mööbli osa nimetusega Kozak oli preemia selle eest, et oli tehtud suur tellimus, see oli lepingus kirjas. Põrandavalgusti Landõs ja kaks valgustit ei olnud kingitus. Põhilise valgusti Landõs hind oli kostja poolt määratud, aga seda põrandalampi ei olnud tarnitud, tarnitud oli täiesti teine põrandalamp. Hageja kohtus kostjaga tarnimise ajal ja kostja ütles, et ta võtab selle hinna maha, kuna see ei ole see valgusti ja ma kirjutasingi selle hinna, mis mulle oli öeldud. Vahtplasti pakke sai hageja kostjalt ligikudu üle 20 pakendi. Ehitusmaterjalid olid tasaarvestatud hageja ettemaksuga mööbli eest. Kostja tagastas hagejale osa saatelehtedest. Hageja avastas, et seal olid tehtud parandused mõnede punktide osas. Minu saatelehtedel parandusi ei olnud. Parandused puudutasid hindasid. Kostja on 20 000 krooni hagejale tagastanud 2007. aastal. Kostja tuli ja ütles, et kuna summa on suur, 110 000 krooni, ja tal ei ole enam midagi tarnida, siis ta maksab selle vahesumma, mis on ettemaksu ja kättesaadud mööbli maksumuse vahe, tagasi. Veebruaris 2005, kui lõppesid mööbli tarned, tegid hageja kostjaga mööbli tarnete kokkuvõtte. Orienteeruvalt oli see summa kusagil 80 000 krooni kuni 82 000 krooni mööbli eest. Kostjale oli asutud 110 000 krooni, 100 000 krooni sai ta isiklikult kätte ja 10 000 krooni oli kantud arvele, mis oli lepingus märgitud. Vahe oli kusagil 30 000 krooni. Kostja teatas, et 20 000 krooni ta tagastab, ülejäänud summa eest oli hagejale pakutud ehitusmaterjale ja hageja nõustus ostma kostjalt penopolüsterooli (vahtplasti). Hageja soovis vahtplasti ligikaudu 230 m2 kuni 240 m2. Kostja lubas selle summa eest tarnida hagejale vahtplasti. Kusagil alates veebruarist ja märtsis ning aprillis oli vähehaaval seda vahtplasti toodud. Kokku ligikaudu 140 m2. See oli 52 pakendit. Igas pakendis oli 6 tahvlit mõõtmetega 47 cm x 98 cm. Pakendis oli kusagil 2,7 m2. Esimese sõidu ajal Valeri Popljovkin tõi mulle saatelehe Poola tehasest, kus oli märgitud hind antud ostu kohta. Olen selle hinnaga nõustunud ja antud kaup oli kohale toodud. Vahtplasti kohta olid hinnad neljal saatelehel, mis oli Popljovkina käes, hind 4,84 poola zlotti m2 eest. Vahtplasti hind kujunes lõpuks umbes 3200 krooni, voodrilaua kohta kusagil 480 krooni. Juurdehindlusest juttu ei olnud. Transport kulusid ka ei olnud. Kostja oli nende hindadega nõus. Toodud oli kokku 140 m2. Edasi oli mõni aeg vaheaeg ja mingit tarnet ei olnud. 6(9)
2-08-17308 Hiljem tõi kostja hagejale plastmassist voodrilauad, ligikaudu 40 kuni 45 plastikust lauda. Kostja teatas, et vahtplasti enam ei ole ja et võta siis need. Hageja laudu ei tellinud. Plastmassist voodrilaua hinda hageja ei tea, kuna V P andis hagejale saatelehe, kus oli märgitud mingite plokkide hind, kirjutatud oli Poola keeles. Voodrilauad jätsin endale, kuna keegi sellele materjalile järgi ei tulnud. Mulle öeldi, et see on selle tasaarvestuseks. Kostja on esitanud tõendina tellimuste lehtede originaalid (t.l.-122, II kd), mis erinevad hageja esitatud originaalidest (t.l.-121, II kd). Tellimusel nr 18/2004 on kostja originaalile juurde kirjutatud hind 90 300 krooni ning mööbli kokku paneku tasu 7%, hageja dokumendil need kirjed puuduvad, kuigi kostja dokument on hageja dokumendi koopia, mis on saadud kopeerpaberi abil. Teisel sama numbriga 18/2004 tellimusel on kostja dokumendile juurde kirjutatud kauba nimetus ja hind, hageja dokumendil need kirjed puuduvad, samuti on kostja dokument hageja dokumendi koopia, mis on saadud kopeerpaberi abil. Kostja esitatud tellimus nr 16/2004 on sarnane hageja poolt esitatud sama numbriga tellimusega. Kuigi kostja esitatud tellimuse eksemplaril on numbrid üle kirjutatud, on need samad, mis hageja esitatud tellimuse eksemplaril. Sama kehtib ka kostja esitatud tellimuse nr 17/2004 kohta. Kostja esitatud tellimus nr 29/2004 kopeerpaberi abil saadud koopia erineb olulisel määral hageja poolt esitatud tellimuse nr 29/2004 originaalist. Kostja dokumendile on juurde kirjutatud pastapliiatsiga hinnad, mis ei ole märgitud hageja originaalil, tehtud on mahakriipsutusi, juurde on kirjutatud summa, mis erineb hageja eksemplaril märgitud summast. Kostja esitatud tellimusest nr 3.02.2005 selgub, et teki ja kahe padja hinnaks on 3500 krooni, nõude komplekt maksab 4500 krooni ja mööbel ning aksessuaarid kokku 90 300 krooni, kokku 98 300 krooni. Hagejal selle dokumendi koopia puudub ning kohus ei välista, et nimetatud dokument võib olla koostatud kostja poolt ilma seda hagejaga kooskõlastamata. Hageja esitatud tõenditest selgub, et poolte vahel 05. detsembril 2004 sõlmitud müügilepingu kohaselt (t.l.-54, II kd) kohustus hageja tegema kostjale mööbli eest ettemaksu 100% mööbli hinnast 100 000 krooni. Raha tuli kanda üle V P pangakontole 06. detsembriks 2004. Maksekorraldusest nr 72 (t.l.-56, II kd) selgub, et hageja on maksnud Valeri Popljovkini pangakontole 06. detsembril 2004 mööbli eest 10 000 krooni. Hageja on maksnud sularahas kostjale 100 000 krooni, mida kinnitab kviitung (Tellimus) (t.l.-57, II kd). Kviitungist selgub, et kostja on 05. detsembril 2004 vastu võtnud hagejalt 100 000 krooni. Kohus leiab, et hageja ja kostja poolt vande all antud ütlused on vasturääkivad. Kostja ja hageja ütlustest ei selgu üheselt, mis eesmärgil oli kostjale antud 50 000 krooni. Samuti ei selgu kostja ja hageja ütlustest ega poolte esitatud tellimiskviitungitest, milline oli hageja poolt kostjalt tellitud kaupade tegelik hind või millises väärtuses sai kostja hagejalt müügilepingu täitmise tulemusel kaupa. Kohus, hinnanud poolte esitatud tõendeid kogumis, leiab, et kostja ei ole oma vastuväidet, et hageja poolt kostjale antud 50 000 krooni, mille kättesaamise kohta andis kostja hagejale 10. mai 2005 kuupäevaga dateeritud dokumendi, oli hageja poolt mööbli, sisustuskaupade ja ehitusmaterjali müügi lepingust tuleneva kohustuse täitmine, tõendanud.
7(9)
2-08-17308 Kohus loeb 10. mai 2005 võlakirjaga (t.l.-65, I kd) tõendatuks hageja väite, et poolte vahel oli 10. mail 2005 sõlmitud laenuleping, mille alusel hageja andis kostjale laenu 50 000 krooni, laenu tagastamise tähtaeg oli 18. mai 2005. Kostja laenu tagastanud ei ole. Lähtuvalt VÕS § 396 lg 1, laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule ja seadusele ning vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 alusel võib võlausaldaja nõuda raha maksmise kohustust täitmist. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 3195,58 eurot (50 000 krooni). Hageja on esitanud viivisenõude, milles palub kostjalt välja mõista hageja kasuks viivis kindla summana perioodi 19. mai 2005 kuni 07. oktoober 2013 eest 836,43 eurot ja edasiulatuv viivis põhinõudelt kuni põhinõude kohase täitmiseni, viivisemääraks on võlaõigusseaduse VÕS § 94 sätestatud määr. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Lähtuvalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostja viivise matemaatilisele arvestusele vastuväiteid ei esitanud. Kostja esitas vastuväite, et viivise nõue on esitatud hea usu vastaselt, kuna viivise nõudest teatas hageja alles hagiavalduses, enne seda hageja viivise nõuet kostjale ei esitanud. Kostja leiab, et hageja ei ole pikema aja jooksul kasutanud oma õigust viivise nõudmiseks ning seega on hageja jätnud mulje, et ta viivist ei soovi. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga. Viivisenõue oli esitatud kostjale koos hagiavaldusega ning seega ei ole hageja andnud kostjale põhjust arvata, et hageja ei kavatse viivisenõuet esitada. Viivisenõue tuleneb seadusest ning seega oli kostjale ettenähtav. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks eelnevalt teatanud kostjale viivise nõudest loobumisest. Seega ei ole hageja viivise nõue vastuolus hea usu põhise käitumisega. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis alates põhinõude sissenõutavaks muutumisest 19. maist 2005 kuni kohtuotsuse tegemiseni 26. juunini 2014 ühekordse summana ja 8(9)
2-08-17308 edasiulatuvalt alates 27. juunist 2014 kuni põhinõude, mis kohtuotsuse tegemise aja seisuga modustab 3195,58 eurot, kohase täitmiseni VÕS § 94 sätestatud määras. Hageja on arvutanud sissenõutavaks muutunud viivise seisuga 06. oktoober 2013, mis moodustab kokku 836,43 eurot. Kohus arvutab viivise alates 07. oktoobrist 2013 kuni 26. juuni 2014, s.o 263 päeva põhinõudest 3195,58 eurot määras 0,022% päevas = 184,90 eurot. Kokku viivis kuni kohtuotsuse tegemiseni perioodi eest 19. maist 2005 kuni 26. juunini 2014 moodustab 836,43 + 184,90 = 1021,33 eurot. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhinõue 3195,58 eurot ja viivis ühekordse summana 1021,33 eurot ning edasiulatuv viivis alates 27. juunist 2013 kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 94 sätestatud määras. Hagi hind Hagiavalduses on hageja nõudeks välja mõista kostjalt hageja kasuks 3195,58 eurot (50 000 krooni) ja viivis põhinõudelt kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 94 sätestatud määras. TsMS § 123 kohaselt, tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi esitamise aeg. Lähtuvalt hagi esitamise ajal 06. mail 2008 kehtinud TsMS § 124 lg 1, raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga ning vastavalt § 133 lg 1 ja lg 2, hagihind arvutatakse põhinõude järgi. Hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem. Kõrvalnõuet arvestatakse hagi hinda arvutades täies ulatuses, kui kõrvalnõue esitatakse eraldi hagis. Hagiavalduse kohaselt on hageja põhinõue 3195,58 eurot ja seega on hagihind 3195,58 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus rahuldas hagi ja seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.