2-14-12107/9 - Võlaõigus - Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

esitama kaebuse. Hageja nõue ja põhjendused (tl 2-5) Anton Suvorkin (kostja) on alates 19.11.2012 Tartus aadressil XXX asuva korteriomandi omanik ja seega KÜ XXX (hageja) liige, kellel on kohustus tasuda igakuised majandamiskulude arved. Hageja on osutanud kostjale kommunaalteenuseid ja väljastanud vastavad arved, kuid kostja ei ole oma kohustust korrektselt täitnud (tasutud vaid ühel korral 06.06.2013 summas 229,93 eurot) vaatamata hageja korduvatele nõudmistele. Hageja on kostjale selgitanud, et eelmisest omanikust jäänud võlgnevuse osas tuleb kostjal pöörduda nõudega Adelan KVH OÜ poole ja et rahaliste vahendite puudumine ei saa olla mõistlikuks põhjenduseks oma kohustuste mittetäitmisele. 31.01.2014 seisuga võlgneb kostja perioodil detsember 2012 kuni jaanuar 2014 osutatud kommunaalteenuste eest hagejale 1889,18 eurot, millest põhivõlg on 1858,38 eurot ja viivis 30,80 eurot. Selline summa on väikese liikmete arvuga (13) korteriühistule koormav ja tekitab probleeme planeeritud tegevuse finantseerimisel. Hageja palub hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 1889,18 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda, määrata kindlaks nende rahaline suurus ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 535 eurot (hagilt tasutud riigilõiv 175 eurot ja lepingulise esindaja kulud 360 eurot). Hageja lisas oma nõude põhjendamiseks kohtule väljatrüki kinnistusraamatu andmetest ja koopiad kostjale esitatud arvetest (tl 6-20). Kostja vastus hagile (tl 29) Kostja märgib, et kuigi eelmine omanik kinnitas notariaalses korteriomandi võõrandamise lepingus võlgnevuse puudumist, selgus tagantjärgi, et kostja ostis võlgadega korteri. Kuna kostja ei ole jõudnud müüja vastu hagi kohtusse esitada, palub kostja võimalusel Adelan KVH OÜ protsessi kaasamist, sest tegelikult on see nende võlg ühistule enne kinnisasja müümist. Kui see võimalik ei ole, siis palub kostja võimalust kompromissi sõlmimiseks selliselt, et juunis 2014 maksab kostja hagejale 189,18 eurot ja ülejäänud kuud 100 eurot kuni võlgnevuse likvideerimiseni. Hageja seisukoht kostja vastuse osas (tl 35-37) Hageja ei nõustu kostja poolt pakutud kompromissettepanekuga võimaldada kostjal tasuda kohustuse täitmisest põhjendamatu hoidumise tõttu tekkinud võlgnevus sedavõrd pika aja jooksul. Hageja märgib, et kostjale kuuluv korteriomand ei ole eluruum ja kostja ei kasuta seda enda elukohana, vaid üürib tema omandis olevaid äriruume kolmandatele isikutele, teenides eelduslikult üüritulu. Samas ei täida kostja enda kohustusi hageja ees. Väär on kostja seisukoht, mille kohaselt on kogu hagi esemeks olev võlgnevus jäänud eelmisest omanikust. Adelan KVH OÜ võlgnevus on 698,08 eurot, kuid hageja nõue on ligemale kolm korda suurem seetõttu, et kostja ise ei ole jooksvalt täitnud oma kohustusi. Hageja arvates puudub käesoleval juhul vajadus kaasata Adelan KVH OÜ protsessi kolmanda isikuna, kuivõrd kostjal on kõik seadusest tulenevad võimalused esitada oma nõue kolmanda isiku vastu väljaspool käesolevat menetlust. Kuna kostja ei ole vastuses haginõuet vaidlustanud, on ta sisuliselt hagi omaks võtnud, mille korral on kohtul võimalik asi otsusega lahendada. Hageja lisas vastusele koopia 10.01.2013 makseteatisest nr 314 (tl 38). Kostja seisukoht hageja vastuse osas (tl 48) Kuivõrd hageja tunnistab, et 1889,18 euro suurusest võlgnevusest on endise omaniku võlg 698,08 eurot, on kostja nõus maksma hagejale 1191,10 eurot. Sellelt summalt on kostja nõus tasuma ka riigilõivu osa. Kostja arvates peaks hageja ise esitama hagi Adelan KVH OÜ vastu, sest kostja ei vastuta võlgnevuse osas 698,08 eurot. Kostja ei ole nõus advokaaditasu temalt väljamõistmisega, sest hagi on tema vastu esitatud osaliselt alusetult. Kohtu põhjendused

12.Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad TsMS § 175 lg 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja menetluskulude suurus nähtub 18.03.2014 hagiavaldusest, mis on kostjale kätte toimetatud koos advokaadibüroo 28.02.2014 arvega nr 100214 (tl 21). Kostja on vaielnud lepingulise esindaja kuludele vastu põhjusel, et esitatud hagi on osaliselt alusetu. Samas rahuldas kohus hagi täies ulatuses. Arvest nr 100214 nähtuvalt kulus hageja lepingulisel esindajal alusdokumentide kogumisele, hagiavalduse koostamisele ja kohtule esitamisele kokku 3 tundi (tunni hind 120 eurot koos käibemaksuga). Arvestades esindaja tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu ei ole kohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja õigusabikulud ülemääraselt suured, jäädes TsMS § 175 lg-s 4 kehtestatud piirmäära sisse (võimalik maksimaalne õigusabikulu suurus 1600 eurot). Kuigi antud vaidlus ei olnud mahukas ega õiguslikult keerukas – kohtul ei tulnud kohaldada erinevaid õigusnorme omavahelises koostoimes ega hinnata suurel hulgal erinevad faktilisi asjaolusid – ja kohus lahendas asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatud ning vajalikuks õigusabikuluks 360 eurot. Hageja on kinnitanud kohtule, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega ja et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi. Seega on hageja lepingulise esindaja kuluks seoses dokumentide kogumise, hagiavalduse koostamise ja esitamisega osutatud õigusabi eest 360 eurot.