Harju Maakohus
Kohtunik
Geete Lahi
Määruse tegemise aeg ja koht
25.06.2014, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-51472
Tsiviilasi
XXX hagi OÜ XXX vastu 10.09.2006 sõlmitud üürilepingu kohta kinnistusraamatusse märke kandmiseks ja OÜ XXX vastuhagi XXX vastu korteriomandi valduse üleandmiseks
Menetlustoiming
menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastuhagis kostja): XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Kostja (vastuhagis hageja): OÜ XXX (registrikood XXX, asukoht XXX, e-post XXX), esindaja vandeadvokaat Helina Luksepp ([email protected]) Kolmas isik: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)
otsusele tsiviilasjas nr 2-11-51472 menetlusse võtmata. Harju Maakohtu 09.05.2013 otsus jõustus 10.03.2014. OÜ XXX esindaja esitas 08.04.2014 avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks, mis edastati kohtunik Geete Lahile lahendamiseks 10.04.2014. OÜ XXX palub kindlaks määrata menetluskulud summas 4 305 eurot ning mõista need XXX OÜ XXX kasuks välja. OÜ XXX menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud. Harju Maakohtu 16.04.2014 määrusega edastati menetluskulude kindlaksmääramise avaldus XXX. XXX vastuväited OÜ XXX menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele Harju Maakohtu 16.04.2014 määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldus edastati XXX tähitud kirjaga aadressil XXX. Kohtumaterjalid tagastati kohtule järgmistel põhjustel: saaja ei viibinud kohal ja kaks kättetoimetamise katset ebaõnnestunud. Kohus toimetas XXX kohtu 16.04.2014 määruse kätte aadressil XXX postkasti panekuga 10.06.2014 kell 17.00. Täiendavalt sai XXX kohtu 16.04.2014 määruse ja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kätte AET-i kaudu 08.06.2014. Käesoleva ajani XXX vastuväiteid OÜ XXX menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele esitanud ei ole. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Harju Maakohtu 09.05.2013 otsus jõustus 10.03.2014. OÜ XXX esindaja esitas 08.04.2014 avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks, mis edastati kohtunik Geete Lahile lahendamiseks 10.04.2014. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus vastab TsMS § 174 lg 3 nõuetele. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-107-13 selgitanud, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse saamisel toimetab kohus selle TsMS § 176 lg 1 järgi vastaspoolele kätte ja selgitab kaaskirjas mh avaldusele vastuväidete esitamata jätmise tagajärgi, mh seda, et vastuväidete esitamata jätmisel loetakse avalduse väited omaksvõetuks ja kohus võib piirduda üksnes selle kontrollimisega, et esindaja kulud ei ole suuremad Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirmäärast. Kui vastaspool esitab avaldusele vastuväite, kontrollib kohus kulude põhjendatust ja vajalikkust. OÜ XXX palub XXX välja mõista menetluskulud seoses lepingulise esindaja kuludega summas 4 305 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja õigusabiarvete kohaselt kasutas OÜ XXX esindaja teenust kohtus kokku 61,5 tundi. XXX ei ole OÜ XXX lepingulise esindaja kuludele vastuväiteid esitanud.
OÜ XXX esindaja poolt esitatud õigusabiarvete ja toimiku materjalidest nähtuvalt on OÜ XXX suhtes teostatud kõik OÜ XXX esindaja poolt õigusabiarvetes esile toodud õigusabitoimingud. Võttes arvesse OÜ XXX esindaja teostatud õigusabitoiminguid ning menetluse tulemuslikkust on õigusabi kokku 61,5 tunni ulatuses põhjendatud ja vajalik kliendi huvide kaitsel ning kuulub hüvitamisele. Õigusabi osutati tunnihinnaga 70 eurot. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 32-1-115-13 jõudnud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kolleegium märgib, et Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-9213) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-9313). Kohus leiab, et OÜ XXX esindaja poolt teostatud õigusabitoimingute puhul ei olnud teenuse hind (70 eurot/tund) ülemäära kõrge. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-142-09 selgitanud, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Hagi esitamise ajal kehtisid Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr 137 kehtestatud „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Tulenevalt viidatud määruse § 1 lg 1 sõltub sissenõutavate kulude piirmäär tsiviilasja hinnast. Käesoleva tsiviilasja menetluses oli hagihind 1 595 eurot (mittevaraline nõue) ja vastuhagi hind 70 302,81 eurot (varaline nõue). TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 3 kohaselt kui tsiviilasjas menetletakse nii varalist kui ka mittevaralist nõuet, siis loetakse selles asjas lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmääraks menetletavate nõuete suurem piirmäär. Käesoleval juhul on menetlevate nõuete puhul suurema hagihinnaga varaline nõue, mille puhul oli vastuhagihinnaks 70 302,81 eurot. Viidatud määruse § 1 kohaselt on tsiviilasjas, mille tsiviilasja hind oli kuni 96 000 eurot maksimaalselt nõutav lepingulise esindaja kulu 19 200 eurot. Tulenevalt eeltoodust ja Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 §-st 1 on OÜ XXX esindaja kulud seega seaduses sätestatud piirmääraga kooskõlas. Kohus rahuldab OÜ XXX avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja mõistab XXX OÜ XXX kasuks välja 4 305 eurot. TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/
Geete Lahi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.