Menetluskulude jaotuse määrab maakohus lõpplahendiga
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.OÜ Romale Restoran (edaspidi hageja) esitas 01. juulil 2013. a Tartu Maakohtule hagi Andreas Berglini (edaspidi kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt andis kostja hagejale üürile Rüütli tn 28/30 Tallinnas asuvad mitteeluruumid üldpindalaga 221,2 m2 restorani pidamise eesmärgil, ning samal aadressil asuvad mitteeluruumid üldpindalaga 83 m2 restorani kontori pidamise eesmärgil. Kostja tõstis hageja 07. augustil 2007. a üürile antud äriruumidest omavoliliselt jõustunud kohtulahendita välja, millega tekitas hagejale kahju. Väljatõstmisega seiskus täielikult hageja majandustegevus ning hageja kaotas omandi temale väidetavalt kuuluvale restorani sisustusele, interjöörile, helisüsteemile ning valduse Swedbank AS-i omandis olevatele 2 kohvimasinale ja 2 kohviveskile. Hageja pidi tasuma liisingumakseid, saamata esemeid oma majandustegevuses kasutada.
1.1.Hageja on palunud kohtul tuvastada, et: 1) hageja õiguslikus valduses ja AS Swedbank Liising omandis olnud suurköögiseadmete, 2 kohvimasina ja 2 kohviveski ning hageja seaduslikus omandis olnud vara valdusest välja minemine 07. augustil 2007. a hageja tahte vastaselt oli seotud kostja omavoliga; 2) kostja andis 10. augustil 2007. a sõlmitud üürilepingu ja vara üleandmise akti alusel kolmandale isikule kasutusse hageja seaduslikus valduses olnud äriruumides asunud ja hageja õiguslikus valduses ning AS Swedbank Liising omandis olnud suurköögiseadmed, 2 kohvimasinat ja 2 kohviveskit; hageja seaduslikus omandis olnud restoranisisustuse ja interjööri, karastusjookide masina, jäätegemise masina, 2 horeca sügavkülmikut, heli-audio süsteemi, stereofoonilist taustmuusikat edastava helisüsteemi, ning müügi- ja laoprogrammi (CompuCash 3000) tasuta ning et tegemist oli õigustamata isiku käsutustehingu TsÜS § 114 lg 1 mõistes, kuna käsutustehinguks puudus hageja ja AS Swedbank Liising nõusolek; 3) kostjapoolse omavoliga põhjustatud kahju on õigusvastane, sh kostja poolt hageja majandustegevuse (mustlasrestorani toitlustus- ja meelelahutusteenuse pakkumine) täieliku seiskamise põhjustamine ja kostja poolt kahju tekitamine hagejale on õigusvastane; 4) hagejal on õigus nõuda kostjalt kui hageja majanduslike huvide rikkujalt ning õigusvastase kahju tekitajalt kahju summas 53 820,77 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisintress kuni kohustuse täitmiseni, milline kahju koosneb: AS-le Swedbank Liising
tasutud rendimaksed perioodil 07. august - 14. mai 2009. a suurköögiseadmete eest summas 5 715,15 eurot ja 2 kohvimasina ja 2 kohviveski eest summas 2 665, 62 eurot ning rendimaksed väidetavalt hageja seaduslikus omandis olnud restoranisisustuse (seadmed, mööbel, inventar, interjöör) eest perioodil 07. august 2007. a - 07. juuli 2013. a summas 45 440 eurot.
1.2.Samuti soovis hageja AÕS § 40 lg 2, § 80, § 84 lg 2, § 85 lg 1 ja lg 2 ja VÕS § 127 lg 1 ja lg 4; § 128 lg 3 ja 4; § 132 lg 1; § 1037 lg 2, § 1045 lg 1 p 5 ja p 6 ja § 1049 alusel kohtult kostja kohustamist hüvitada hagejale hageja omandi ja õigusliku valduse rikkumisega ning majandustegevusse sekkumisega ning 07. augustil 2007. a majandustegevuse täieliku seiskamise põhjustamisega tekitatud otsene varaline kahju summas 131 684,83 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisintress kuni kohustuse täitmiseni, mille moodustab: 1) Andres Shapura poolt AS G4S tasutud võlgnevus valveteenuse eest vastavalt tsiviilasjas nr 2-08-58529 poolte vahelise kompromissi alusel tasutud summa 200,18 eurot; 2) Harju Maakohtu 25. septembri 2009. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-07-51851 Swedbank Liising Aktsiaseltsi kasuks liisingulepingutest nr 0089441L ja nr VL0063/30517 väljamõistetud võlgnevus summas 1 818,98 eurot; Harju Maakohtu 01. detsembri 2009. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-08-25206 Swedbank Liising Aktsiaseltsi kasuks liisingulepingust nr 0098487L tulenev võlgnevus summas 2 157,80 eurot; Harju Maakohtu
01.märtsi 2010. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-08-20047 Swedbank AS-i kasuks tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tulenev võlgnevus summas 3 724,99 eurot; Harju Maakohtu 22. märtsi 2010. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-08-72086 J.P kasuks väljamõistetud summa 738,50 eurot; Harju Maakohtu 30. novembri 2012. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-07-51851 välja mõistetud Swedbank Liising Aktsiaseltsi menetluskulud summas 872,08 eurot; 3) hageja õiguslikus omandis olnud mustlasrestorani Marcelle restoranisisustuse ja interjööri taassoetamismaksumus summas 69 231,65 eurot; hageja õiguslikus valduses olnud suurköögiseadmete, 2 kohvimasina ja 2 kohviveski taassoetamismaksumus summas 18 403,65 eurot; hageja õiguslikus valduses olnud kaubik Ford Transit 300L VAN (AVESTARK) 2,0 taassoetamismaksumuse hüvitamist summas 11 823,65 eurot; hageja õiguslikus omandis olnud stereofoonilist taustmuusikat edastava helisüsteemi taassoetamismaksumus summas 3 539,86 eurot; 4) ühishüpoteek summas 19 173,49 eurot. Kostjapoolse omavoli tulemusel tekkis hagejal alates 30. augustist 2007. a võlgnevus AS-i Swedbank ees. Hageja kohustust pidi asuma täitma käenduslepingu nr 05-074802-KÄ alusel Sirje Tomson. 26. oktoobril 2010. a „kinnistamisavalduse pärija kandmiseks kinnistusraamatusse, ühishüpoteekide seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu“ kohaselt seati Andres Shapura kaasomandis olevate kinnisasjadele ühishüpoteek hageja poolt täitmata kohustuste täitmiseks. Hageja taotles ühishüpoteegi summas 19 173,49 eurot kustutamist.
1.3.Hageja nõuab kokkuvõttes alternatiivselt: 1) kõigi nõuete osas kahju hüvitamist summas 185 505,60 eurot ning VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses viivisintressi väljamõistmist kuni kohustuse täitmiseni; 2) osaliselt väljatoodud nõuete eest kahju hüvitamist summas 53 820,77 eurot ja lisaks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisintressi väljamõistmist kuni kohustuse täitmiseni kostja poolt alusetu rikastumise ja/või käsundita asjaajamise sätete alusel. Hageja leidis, et kostja kasutas ilma õigusliku aluseta hageja seaduslikus omandis ja õiguslikus valduses olevaid esemeid ilma selle eest üüri tasumata. Hagejal on õigus nõuda
kostjalt renditasu 07. augustist 2007. a, s.o alates hageja ebaseaduslikust väljatõstmisest üürileantud äriruumidest.
1.4.Hageja leidis, et kostja seisukoht, et antud asjas kuuluvad kohaldamisele TsÜS § 150 lg-d 1 ja 2, on ekslik. Tegemist on käsundita asjaajamisega ning sellest tulenevalt on aegumise tähtaeg TsÜS § 149 järgi kümme aastat. Aegunud ei ole ka hageja alusetust rikastumisest tulenev nõue. TsÜS § 150 lg 3 järgi on sellisel alusetust rikastumisest tuleneval nõudel autonoomne aegumistähtaeg, mis on kümme aastat alates kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest. Hageja nõustus kostja taotlusega vaheotsuse tegemiseks aegumise osas.
1.5.Koos hagiavalduse esitamisega esitas hageja menetlusabi taotluse. 20. augustil 2013. a täpsustatud taotluses palus hageja vabastada ta riigilõivu summas 1 900 eurot tasumisest. Tartu Maakohus rahuldas taotluse 18. oktoobri 2013. a määrusega osaliselt ning määras, et hagejal tuleb riigilõiv summas 1 900 eurot tasuda 6 osamaksena. Esimene osamakse summas 316,66 eurot tuleb tasuda määruse jõustumisest 15 päeva jooksul, ülejäänud viis osamakset tuleb tasuda määruse jõustumise kalendrikuule järgneva viie kuu jooksul igakuuliselt summas 316,66 eurot iga kuu 30. kuupäevaks. Määruse resolutsiooni p 1.3. kohaselt võib kohus menetlusabi andmise tühistada, kui menetlusabi saaja ei ole kohtu määratud osamakseid tasunud kauem kui kolm kuud (TsMS § 189 lg 1 p 3). Hageja teostas koskõlas määrusega 2 osamakset 21. oktoobril ja 25. novembril 2013. a, mõlemad summas 316,66 eurot.
29.detsembril 2013. a esitas hageja taotluse menetluskulude osamaksete suuruse ja tasumise tähtaja muutmiseks TsMS § 188 lg 3 alusel. Maakohus rahuldas taotluse 07. jaanuari 2014. a määrusega. Määruse kohaselt riigilõivu jääk summas 1 266,68 eurot tuleb tasuda 4 osamaksena. Esimene osamakse summas 316,66 eurot tuleb tasuda hiljemalt 30. jaanuaril 2014. a, teine osamakse summas 316,66 eurot tasuda hiljemalt 28. veebruaril 2014. a, kolmas osamakse summas 316,66 eurot, tasuda hiljemalt 30. märtsil 2014. a ja neljas osamakse summas 316,66 eurot tasuda hiljemalt 30. aprillil 2014. a. Määruse resolutsiooni p 1.3. kohaselt võib kohus menetlusabi andmise tühistada, kui menetlusabi saaja ei ole kohtu määratud osamakseid tasunud kauem kui kolm kuud (TsMS § 189 lg 1 p 3).
2.27. veebruaril 2014. a esitas hageja taotluse hagi tagamiseks ning täiendava menetlusabi andmiseks, eeltõendamismenetluse taotluse ja taotluse kolmandate isikute kaasamiseks.
2.1.Hageja hagiavalduse esitamist tingis kostjapoolne hageja omandi ja õigusliku valduse omavoliline äravõtmine ilma õiglase tasuta, millega riivati hageja ja hageja juhatuse liikme omandiõigust ja ettevõtlusvabadust ning tekitati märkimisväärset majanduslikku kahju. Taotluse põhjenduste kohaselt on tegemist rahalise nõudega ning puudub kahtlus, et nõude rahuldamise korral tekkib raskusi kohtuotsuse täitmisel. Hageja taotles kohtuliku hüpoteegi seadmist kostjale kuuluvale kinnisvarale nõudesumma, s.o 200 346,05 euro ulatuses. Hagejal on põhjendatud kartus, et kostja võib oma varalist seisundit halvendada või asuda oma vara võõrandama ning muuta seeläbi kohtuotsuse täitmise raskendatuks või võimatuks. Hageja taotles hagi tagamise tagatise tasumisest vabastamist. Hageja taotles 07. jaanuari 2014. a määruses kehtestatud riigilõivu osamaksete summade ja tasumise tähtaegade muutmist, kuna hageja ei ole oma majanduslikust seisundist tulenevalt võimeline riigilõivu jääki summas 949,98 eurot tasuma. Arvestades asjaolu, et hageja ei ole mittetulundusühing, sihtasutus ega pankrotivõlgnik, ning tal lasub kohustus riigilõivu tasumiseks, kuid puudub võimalus tasumisest vabastamiseks või riigilõivu suuruse vähendamiseks, võib nimetatud regulatsioon olla põhiseadusvastane.
2.2.Poolte vahel on vaidlus, kas kostja tõstis hageja üüritavatest ruumidest välja omavoliliselt või mitte ning nimetatud asjaolu omab tähtsust hageja hagiavalduse rahuldamiseks. Hageja
taotles eeltõendamismenetluse korras kuulata tunnistajatena üle I.K ja M.K, kes politseinikena reageerisid 07. augustil 2007. a toimunud sündmusele.
2.3.Hageja taotles kaasata kolmanda isikuna menetlusse AS-i Swedbank Liising, AS-i Swedbank, S.T, J.P ning Andres Shapurat.
2.4.Maakohus jättis 03. märtsi 2014. a määrusega hageja taotluse menetlusabi saamiseks ning korduva taotluse riigilõivu osamaksete tähtaegade muutmiseks rahuldamata. Maakohus määras tasumisele hagi tagamise taotluselt maksmisele kuuluva riigilõivu summas 50 eurot, tagatise 10 017,30 eurot ja eeltõendamismenetluse taotluse riigilõivu 50 eurot 10 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kohus leidis, et hageja hulgaliste taotluste esitamine olukorras, kus menetluse kestel on esitatud taotlus vaheotsuse tegemiseks, ei viita hageja heausksele käitumisele.
3.Kostja vaidles hagile vastu, leides, et see on alusetu ning aegunud.
3.1.Kostja leidis, et hagiavaldus on ebaselge ning on arusaamatu, kas hageja nõuab kahju hüvitamist alusetu rikastumise sätete või deliktiõiguslikul alusel. Kostja on seisukohal, et hageja oleks pidanud oma õiguste rikkumisest teada saama juba 07. augustil 2007. a. Nii alusetust rikastumisest kui ka kahju hüvitamisest tulenevate nõuete aegumistähtaeg on kolm aastat alates hetkest, mil õigustatud isik oma nõudest teada sai või teada saama pidi (TsÜS § 150 lg-d 1 ja 2, § 151 lg 1). Seega oleks hageja pidanud oma hagi esitama hiljemalt
07.augustil 2010. a. Hagi esitati 01. juulil 2013. a, seega on nõuded aegunud. Kostja taotles hagi aegumise kohaldamise osas vaheotsuse tegemist.
4.Hageja nõustus vaheotsuse tegemisega nii oma 11. novembri 2013. a vastuses kui ka kohtule 28. jaanuaril 2014. a edastatud taotluses. Maakohus kinnitas 28. märtsi 2014. a määrusega (II kd tl 97-98) vaheotsuse tegemist aegumise kohaldamiseks.
MAAKOHTU SEISUKOHT
5.Tartu Maakohus jättis 09. aprilli 2014. a määrusega OÜ Romale Restoran hagi läbi vaatamata. Maakohus leidis, et hagi läbivaatamata jätmisel tuleb menetluses esitatud taotlused jätta läbivaatamata.
5.1.Kohtu hinnangul on hagi läbivaatamata jätmise üheks aluseks TsMS § 423 lg 1 p 11. Hageja on taotlenud menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks, mille maakohus rahuldas osaliselt. Maakohus määras riigilõivu summas 1 900 eurot tasumisele ositi. Hageja jättis riigilõivu osaliselt tasumata. Tartu Maakohtu 07. jaanuari 2014. a määrusega on hageja taotlusel muudetud osamaksete tasumise tähtaegu ning määratud 4x316,66 euro tasumise kuupäevadeks vastavalt 30. jaanuar 2014. a, 28. veebruar 2014. a, 30. märts 2014. a ja 30. aprill 2014. a. Menetluses on
11.jaanuaril 2014. a laekunud 316,66 eurot (II kd, tl 57), 28. veebruariks 2014. a järgmist osamakset laekunud ei ole ning viimane laekumine hagejalt summas 366,66 eurot (sh 50 eurot riigilõiv eeltõendamismenetluse läbiviimise eest) on toimunud 17. märtsil 2014. a (II kd, tl 96). Seega tasus hageja hilinenult 28. veebruari 2014. a osamakse. Seisuga 08. aprill 2014. a oli täielikult tasumata 30. märtsi 2014. a tasumisele kuuluv osamakse summas 316,66 eurot. Kohtu hinnangul on asjaolu, et kohtu määratud ajaks ei ole tasutud riigilõivu, esimeseks aluseks jätmaks TsMS § 423 lg 1 p 11 alusel hagi läbi vaatamata.
5.2.Maakohus leidis, et Tartu Ringkonnakohtu 08. jaanuari 2014. a otsusega tsiviilasjas nr 2-07-22140 on tuvastatud, et kostja kui üürileandja poolt omavoli teostamine on tõendamata. Seega muutus ainetuks hageja väide, et kostja tegutses üürilepingut lõpetades omavoliliselt. Hageja on hagi esitades lähtunud arusaamast, et kostja on üüriruumide üleandmisel tegutsenud omavoliliselt, st õigusvastaselt, kuid see eeldus on Tartu Ringkonnakohtu
08.jaanuari 2014. a otsusega kummutatud, mistõttu on maakohtu hinnangul hagi ka TsMS § 423 lg 2 p 2 mõttes perspektiivitu. Kuigi hageja nõudis hagiavalduse kohaselt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist, ei ole kohus TsMS § 228 ja § 312 lg-st 4 tulenevalt poolte õigusliku kvalifikatsiooniga seotud. Maakohtu hinnangul tulnuks käesolevas asjas teoreetiliselt kohaldada lepinguvälise kahju hüvitamise sätteid (VÕS § 1043 jj). Kuivõrd tsiviilasjas nr 2-07-22140 on tuvastatud, et kostja käitumine lepingu lõpetamisel oli õiguspärane ning üüriruumide valdust ei olnud kostja saavutanud omavoliliselt, ei ole täidetud lepinguvälise kahju üks eeldus – kahju tekitamine õigusvastaselt. Kuna õigusvastasus on ära langenud, on maakohtu arvates hageja esitatud kahju hüvitamise nõue muutunud perspektiivituks, st hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Menetluskulud jäid maakohtu määrusega hageja kanda.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
6.OÜ Romale Restoran esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, millega palub maakohtu määrus tühistada ning saata asi tagasi samale kohtule uueks lahendamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) võib maakohus 07. jaanuari 2014. a määruse, millega muudeti riigilõivu osamaksete tähtaegu, punkt 1.3. kohaselt menetlusabi andmise tühistada, kui menetlusabi saaja ei ole kohtu määratud osamakseid tasunud kauem kui 3 kuud. Kuna 07. jaanuari 2014. a määrust ei ole tühistatud, siis saabub 30. märtsi 2014. a riigilõivu tasumise kohustuse viimane tähtaeg TsMS § 189 lg 1 p 3 kohaselt 30. juunil 2014. a (määruskaebuses ekslikult märgitud 2004). TsMS § 189 lg 1 p 3 annab kohtule õiguse, mitte kohustuse, menetlusabi andmise tühistamiseks. Kui 09. aprilli 2014. a määrusega tühistati 07. jaanuari 2014. a määrus, siis on tegemist TsMS § 189 lg 1 p 3 rikkumisega; 2) on maakohus rikkunud TsMS § 423 lg 1 p-i 11. Määruskaebuse esitaja taotles
27.veebruaril 2014. a täiendavat menetlusabi andmist, põhjendades seda oma maksevõimetusega, kuid kohus jättis taotluse rahuldamata (II kd tl 91-95); 3) on ekslik kohtu järeldus, et kohaldamisele kuulub TsMS § 423 lg 2 p 2. Tartu Ringkonnakohtu 08. jaanuari 2014. a kohtuotsuse resolutsioonis ei ole tuvastatud, et kostja ei ole tegutsenud poolte vahelist üürilepingut lõpetades õigusvastaselt. Otsusega tsiviilasjas nr 2-07-22140 lahendati hageja nõue kostja vastu kostja kohustamiseks 01. oktoobril 2004. a sõlmitud üürilepingus sätestatud kohustuste täitmiseks ja kostja nõue hageja ja A. Shapura vastu üürivõla tasumise kohustamiseks; 4) on ennatlik ja põhjendamatu jätta hageja hagiavaldus läbivaatamata enne hageja poolt taotletud eeltõendamismenetluse läbiviimist, tunnistajate ülekuulamist ja kolmandate isikute kaasamist; 5) on maakohus jätnud tähelepanuta hageja alternatiivse käsundita asjaajamisest tuleneva nõude.
Määruskaebuse esitaja palub TsMS § 212 lg-te 1 ja 2 ja § 216 lg 1 alusel kaasata menetlusse iseseisva nõudega kolmanda isikuna hageja poolel Andres Shapura.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
7.Vastustaja leidis, et maakohtu määrus on õige ja põhjendatud ning määruskaebuses toodud väited ei anna alust kohtumääruse muutmiseks või tühistamiseks. Määruskaebuse esitaja hagi on perspektiivitu ning aegunud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada. Maakohtu määrus hagi läbi vaatamata jätmises tuleb tühistada ning tsiviilasi tuleb saata maakohtule menetluse jätkamiseks. Tartu Maakohtu 09. aprilli 2014. a määruse kohaselt esineb hagi läbivaatamata jätmiseks kaks alust. Esimese alusena hagi läbivaatamata jätmiseks käsitles maakohus kohtu määratud tähtajaks riigilõivu tasumata jätmist (TsMS § 423 lg 1 p 11). Teiseks hagi läbivaatamata jätmise aluseks pidas maakohus võimatust saavutada hagiga hageja taotletavat eesmärki (TsMS § 423 lg 2 p 2). Ringkonnakohus märgib, et maakohtu määrus oli menetlusosalistele kindlasti üllatav, mida kohus peaks asja menetlemisel vältima. Maakohus lubas poolte taotlustest tulenevalt teha asjas vaheotsuse aegumise kohaldamiseks. Vaheotsuse tegemise asemel jättis maakohus hagi
09.aprilli 2014. a määrusega läbi vaatamata.
9.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et maakohus kohaldas hagi läbi vaatamata jätmisel ebaõigesti TsMS § 189 lg 1 p-i 3 ning § 423 lg 1 p-i 11.
9.1.OÜ Romale Restoran poolt 01. juulil 2013. a esitatud hagi hind on 200 346,05 eurot. Riigilõivuseaduse (edaspidi RLS) § 57 lg 1 kohaselt tasutakse riigilõivu hagiavalduse esitamisel hagihinnast lähtuvalt. Hagilt hinnaga kuni 250 000 eurot tuleb tasuda riigilõivu 1 900 eurot. Maakohus rahuldas määruskaebuse esitaja taotluse menetlusabi andmiseks
18.oktoobri 2013. a määrusega. 29. detsembril 2013. a esitas määruskaebuse esitaja taotluse riigilõivu osamaksete tasumise tähtaja muutmiseks. Maakohus andis määruskaebuse esitajale 07. jaanuari 2014. a määrusega menetlusabi, määrates tasumisele kuuluva riigilõivu jäägi 1 266,68 eurot 4 osamaksena. Osamaksed summas 316,66 eurot tuli tasuda kuu viimaseks kuupäevaks alates jaanuarist 2014. a (II kd tl 54-56).
9.2.Vaidlust ei ole, et menetluses on 11. jaanuaril 2014. a riigilõivuna laekunud 316,66 eurot (II kd, tl 57) ning viimane laekumine määruskaebuse esitajalt summas 366,66 eurot (sh 50 eurot riigilõiv eeltõendamismenetluse läbiviimise eest) on toimunud 17. märtsil 2014. a (II kd, tl 96). Kuna veebruari osamakse laekus hilinemisega ning märtsi osamakse oli 08. aprilli 2014. a seisuga tasumata, leidis maakohus, et esineb alus hagi läbivaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 1 p 11 alusel. Kui isikule on antud riigilõivu tasumiseks menetlusabi, rakenduvad riigilõivu tasumise osas erisätted. Isiku poolt menetlusabi saamise tingimuste ja menetlusabi saamisega kaasnenud kohustuste rikkumise esmaseks tagajärjeks on menetlusabi andmise tühistamine ja tähtaja andmine riigilõivu täielikuks tasumiseks. Alles seejärel on kohtul võimalik otsustada hagi läbivaatamata jätmise üle.
9.3.Menetlusabi andmise tühistamisel tekib menetlusabi saajal kohustus tasuda riigilõiv täies ulatuses. Seega menetlusabi tühistamise korral oleks maakohus pidanud andma määruskaebuse esitajale tähtaja tasumata jäänud riigilõivu tasumiseks. Alles siis, kui määruskaebuse esitaja jätaks talle antud tähtajaks riigilõivu tasumata, tekiks maakohtul alus jätta hagi TsMS § 423 lg 1 p 11 alusel läbi vaatamata.
9.4.Käesoleval juhul on määruskaebuse esitaja tasunud neljast osamaksest kaks. TsMS § 189 lg 1 p 3 kohaselt pidanuks maakohus ära ootama kolmanda osamakse tasumise tähtaja ning alles siis tekkinuks kohtul alus menetlusabi andmise tühistamiseks. Maakohus ei ole menetlusabi andmist tühistanud ja maakohtu määruse tegemise ajaks ei olnud tasumata ka kolme kuumakset, mis annaks õigusliku aluse menetlusabi andmise tühistamiseks TsMS § 189 lg 1 p 3 alusel ning seejärel hagi TsMS § 423 lg 1 p 11 alusel läbivaatamata jätmiseks.
9.5.Ringkonnakohus märgib, et maakohtu 09. aprilli 2014. a määruse tühistamisel jääb täies ulatuses kehtima maakohtu 07. jaanuari 2014. a määrus, millega anti määruskaebuse esitajale menetlusabi ning määrati kindlaks riigilõivu tasumise osamaksete suurus ja tähtajad. Ringkonnakohus leiab, et seoses määruskaebuse menetlemisega ning tsiviilasja tagastamisega maakohtule menetluse jätkamiseks tuleb maakohtul anda Romale Restoran OÜ-le tähtaeg tasumata jäänud riigilõivu tasumiseks, milline tähtaeg on ringkonnakohtu määruse tegemise ajaks möödunud.
10.Teise hagi läbivaatamata jätmise alusena käsitles maakohus hagi perspektiivitust, leides, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada (TsMS § 423 lg 2 p 2).
10.1.Ringkonnakohus leiab, et puuduvad alused hagi läbivaatamata jätmiseks ka TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Iseenesest õige on maakohtu väide, et kohus kohaldab seadust ise, olles eelnevalt tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud ning kohus ei ole seotud menetlusosaliste poolt õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga. Samas peab kohus alati oma seisukohti põhjendama. Maakohtu määrusest ei nähtu, miks maakohus on kvalifitseerinud hageja nõude üksnes kahju õigusvastaselt tekitamise nõudena, samas kui hageja on lisaks õigusvastase kahju tekitamise nõudele ise oma nõude alternatiivselt kvalifitseerinud ka alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest tuleneva nõudena. Maakohus on jätnud hageja nõude alternatiivsed alused tähelepanuta ning ei ole selles osas hageja nõude edulootust üldse hinnanud.
10.2.Ringkonnakohus märgib, et olukorras, kui tegemist võib olla keeruka õigusliku küsimusega, tuleks eelistada hagi menetlusse võtmist ja õigusliku probleemi täiendavat analüüsimist. TsMS § 423 lg 2 p 2 ei kohusta kohut jätma hagi läbivaatamata, vaid annab selleks võimaluse. Maakohtul on asjaolusid hinnates kohustus selgitada menetluses osalejatele võimalikke õiguslikke aluseid nõude esitamiseks ning vajadusel anda võimalus nõude täpsustamiseks ja/või muutmiseks.
11.Maakohus tugines hagi läbivaatamata jätmist põhjendades tsiviilasjas nr 2-07-22140 samade poolte vahel tehtud kohtuotsusele.
11.1.Tsiviilasjas nr 2-07-22140 esitas OÜ Romale Restoran nõude A. Berlingi vastu üürilepingu täitmiseks kohustamiseks, valdamisel takistuste tegemisest ja edasisest rikkumisest hoidumiseks ning üürilepingute kohta kinnistusraamatusse märgete tegemiseks. Vastuhagis nõudis A. Berglin üürilepingu lõppemise tuvastamist ning üürivõlgnevuse ja viivise väljamõistmist. Tsiviilasjas nr 2-07-22140 on tuvastatud OÜ Romale Restoran esitatud nõuete puudumine A. Berglini vastu ning A. Berglini üürivõlgnevuse nõude olemasolu OÜ Romale Restoran ja A. Shapura vastu. Nimetatud asjas jättis Tartu Maakohus
5.detsembri 2012 otsusega OÜ Romale Restoran hagi A. Berglini vastu rahuldamata. Maakohtu otsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu 8. jaanuari 2014 otsusega.
TsMS § 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 457 lg 1 järgi toob pooltele õiguslikud tagajärjed kaasa üksnes kohtuotsuse resolutsioon ning otsuse põhjendav osa iseseisvalt võetuna ei mõjuta poolte õigusi ja kohustusi (vt ka Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-88-07). Ringkonnakohus leiab, et üürilepingu lõppemise tuvastamine, OÜ Romale Restoran üürilepingu täitmise nõude rahuldamata jätmine ning OÜ-lt Romale Restoran üürivõlgnevuse A. Berglini kasuks väljamõistmine ei välista üürilepingu täitmisest või üürniku vara hulka kuuluvate vallasasjade (restoranisisustus) väidetavast valduse kaotusest tulenevaid poolte muid rahalisi nõudeid üksteise vastu. Ringkonnakohus viitab, et tsiviilasja nr 2-07-22140 kohtuotsuse p-s 14.1 on kohus leidnud, et asjas esitatud tõendid ei võimalda tõsikindlalt tuvastada valduse rikkumise toimumist ega Romale Restoran OÜ valduse lõppemist äriruumidele, nagu ka A. Berglini esindajate poolt omavoli teostamist. Nimetatud kohtu järeldused sisalduvad kohtuotsuse põhjendavas osas, mitte resolutsioonis, ning ei ole TsMS § 457 lg 1 kohaselt käesolevat asja lahendavale kohtule siduvad.
11.2.Kohtulahend teises kohtuasjas on dokumentaalne tõend (TsMS § 272 lg 1), mida kohus hindab koosmõjus kõigi teiste asja kogutud tõenditega. Hinnangu andmine, kas varasemas tsiviilasjas tehtud lahendiga on mingi asjaolu tuvastatud, tähendab varasema asja lahendi kui dokumentaalse tõendi sisu hindamist (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-13). Ringkonnakohus leiab, et asja läbivaatamata jätmisel edulootuse puudumise tõttu ei saa kohus hinnata asja kogutud tõendeid. Tõendeid hindab kohus asja sisulise arutamise käigus asja sisuliselt lahendades. Seega oli maakohtu otsustus ennatlik ning maakohtul puudus õiguslik alus jätta hagi tuginedes tsiviilasjas nr 2-07-22140 tehtud kohtuotsusele läbi vaatamata.
12.Määruskaebuse esitaja taotleb määruskaebuses muuhulgas A. Shapura kolmanda isikuna menetlusse kaasamist. 10. juunil 2014. a esitas määruskaebuse esitaja Tartu Ringkonnakohtule täiendava taotluse kolmanda isiku, s.o Lindorff Eesti AS, kaasamiseks ja tõendite kogumiseks. Kuna ringkonnakohus saadab asja tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks, tuleb esitatud taotlused lahendada maakohtul menetluse käigus.
13.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab asja maakohtule menetluse jätkamiseks, siis jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.
Kai Kullerkupp
Viivi Tomson
Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.