AS hagi OÜ Eviman, Swedbank Liising AS ja Lindorff Eesti AS vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 022/2009/3831, 022/2011/6716 ja 022/2013/3822 ning õigussuhte puudumise tuvastamiseks ja täitedokumendi täitmise viisi selgitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.09.2014 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
AS määruskaebus Hageja: AS (isikukood XXXXXXXXXXX, postiaadress
XXXX-XXXXXXXX XXXX, XXXXXX XXXX, XXXXXX
XXXX, XXXXX XXXXXXX XXXXX)
Kostja I: OÜ Eviman (registrikood 10347822, asukoht Ehitajate tee 110, 12618 Tallinn) Kostja II: Swedbank Liising AS (registrikood 10434248, asukoht Liivalaia 8, 15039 Tallinn) Kostja III: Lindorff Eesti AS (registrikood 10231048, asukoht Sakala 10/Kentmanni 4, 10141 Tallinn)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Muuta Harju Maakohtu 19.09.2014 määrust põhjenduste osas ja täiendada määruse resolutsiooni. Sõnastada määruse resolutsioon järgmiselt: Keelduda AS hagi OÜ Eviman, Swedbank Liising AS ja Lindorff Eesti AS vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 022/2009/3831, 022/2011/6716 ja 022/2013/3822 ning õigussuhte puudumise tuvastamiseks ja täitedokumendi täitmise viisi selgitamiseks menetlusse võtmisest.
Edasikaebe kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada, üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline ise võib esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti seisukohti ja vastuväiteid teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.AS esitas 07.09.2014 Harju Maakohtule hagi OÜ Eviman, Swedbank Liising AS ja Lindorff Eesti AS vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 022/2009/3831, 022/2011/6716 ja 022/2013/3822, õigussuhte puudumise tuvastamiseks ja täitedokumendi täitmise viisi selgitamiseks. Hagiavalduses sisaldus ühtlasi hagi tagamise abinõu kohaldamise taotlus, milles hageja palus peatada täiteasjade nr 022/2009/3831, 022/2011/6716 ja 022/2013/3822 sundtäitmise kuni asjas kohtulahendi jõustumiseni.
2.Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt on kohtutäitur Elin Vilippuse menetluses: - täiteasi nr 022/2009/3831, milles on sissenõudjaks Eviman OÜ, täitedokumendiks Harju Maakohtu 02.03.2009 maksekäsk tsiviilasjas nr 2-08-11789 ning nõudeks 6743,47 eurot, millele lisanduvad kohtutäituri põhitasu 768,75 eurot, menetluse alustamise tasu 19,17 eurot ja täitekulu 1,21 eurot; - täiteasi nr 022/2011/6716, milles on sissenõudjaks Swedbank Liising AS, täitedokumendiks Harju Maakohtu 25.09.2009 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-07-51851 ning nõudeks solidaarselt Romale Restoran OÜ-ga kokku 2276,14 eurot (sissenõudja nõue 1818,98 eurot, kohtutäituri põhitasu 416,40 eurot, menetluse alustamise tasu 19,16 eurot, täitekulu 1,22 eurot, solidaarvõlgniku menetluse alustamise tasu 19,16 eurot ja solidaarvõlgniku täitekulu 1,22 eurot); - täiteasi nr 022/2013/3822, milles on sissenõudjaks Swedbank Liising AS, täitedokumendiks Harju Maakohtu 30.11.2012 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-07-51851 ning nõudeks solidaarselt Romale Restoran OÜ-ga kokku 1151,60 eurot (sissenõudja nõue 872,08 eurot, kohtutäituri põhitasu 241,20 eurot, menetluse alustamise tasu 19,16 eurot ja solidaarvõlgniku menetluse alustamise tasu 19,16 eurot).
3.02.06.2014 teavitas kohtutäitur Elin Vilippus hagejat, et Swedbank Liising AS-i teate kohaselt on 07.05.2014 Tallinna notar Kaata Kartau koostanud nõuete loovutamise lepingu nr 2592, mille alusel on Swedbank Liising AS loovutanud Harju Maakohtu 25.09.2009 otsusest ja 30.11.2012 määrusest tsiviilasjas nr 2-07-51851 tulenevad nõuded Lindorff Eesti AS-le.
4.Täiteasjas nr 022/2009/3831 on kohtutäitur asunud ekslikult seisukohale, et täitmisteade on võlgnikule kätte toimetatud 06.06.2009. Kohtutäituri poolt näidatud võlgniku aadress XXXXXX X-XX, XXXX linn, ei ole kunagi olnud võlgniku elukohaks. Võlgniku
elukohta, s.o XXXXXX XXX XXX-XX, Tallinn, ei ole kohtutäitur täitmisteadet saatnud. Kuivõrd täiteasja nr 022/2009/3831 täitmisteadet ei ole hagejale TsMS § 326 lg 1 kohaselt kätte toimetatud ning TMS § 25 lg 1 kohaselt vabatahtliku täitmise tähtaega hagejale antud, siis on kohtutäituri poolt hagejale kuuluvate arvelduskontode arestimine ja vallasvara arestimise akt tühised. Lisaks on täiteasjas vaidlus Harju Maakohtu 02.03.2009 maksekäsu osas järgmistel põhjustel: hagejale ei antud võimalust makseettepaneku osas vastuväiteid esitada; maksekäsk ei ole hagejale TsMS § 326 lg 1 kohaselt kättetoimetatud; hageja ja sissenõudja vahel puudub VÕS §-st 3 tulenev võlasuhe; Incure Inkasso Agentuur OÜ kui nõude omanik ei ole pöördunud maksekäsuga kohtu poole TsÜS § 146 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul; Incure Inkasso Agentuur OÜ nõue on TsÜS § 146 lg 1 tulenevalt aegunud; täitmisavalduses esitatud nõue summas 6743,47 eurot on põhjendamatu, võimalik nõude suurus sai olla 4828,44 eurot. Vaidlusaluse täitedokumendi alusel läbiviidav täitemenetlus on hageja suhtes ka ebaõiglane kuna: 02.03.2009 maksekäsu osas on vaidlus; täiteasja nr 022/2009/3831 täitmisteadet ei ole hagejale TsMS § 326 lõike 1 kohaselt kättetoimetatud; TMS § 25 lõike 1 kohaselt ei ole vabatahtliku täitmise tähtaega hagejale antud. Täiteasjas nr 022/2009/3831 tuleb sundtäitmine lubamatuks tunnistada, kuna hageja ja sissenõudja vahel puudub võlasuhe ning Incure Inkasso Agentuur OÜ nõue on aegunud. TsMS § 368 lg 1 alusel tuleb tuvastada hageja ja sissenõudja vahel õigussuhte puudumine, mille lahendamisel tuvastada, kas Harju Maakohtu 02.03.2009 maksekäsk tsiviilasjas nr 2-08-11789 on täitedokumendiks, mida saab sundtäita.
5.TsMS § 368 lg 2 võimaldab täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimisel võlgnikul esitada nii sissenõudja kui ka kohtutäituri vastu tuvastushagi täitmiseks vajalike asjaolude tuvastamiseks ja täitedokumendi selgitamiseks kui ka TMS § 221 lg 1 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks kohtutäituri tasu ja täitekulude osas. Hageja solidaarvõlgnik Romale Restoran OÜ esitas 01.07.2013 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles taotleb AB-lt (sündinud XX.XX.XXXX) alusetu rikastumise, kahju õigusvastase tekitamise ning käsundita asjaajamise alusel hüvitist (tsiviilasi nr 2-1331909). Romale Restoran OÜ taotleb ka Harju Maakohtu 25.09.2009 ja 30.11.2012 kohtulahenditega tsiviilasjas nr 2-07-51851 solidaarvõlgnikelt väljamõistetud nõuete, mis on täitmisel kohtutäitur Elin Vilippuse poolt täiteasjades nr 022/2011/6716 ja 022/2013/3822, väljamõistmist AB-lt. Täiteasjades nr 022/2011/6716 ja 022/2013/3822 tuleb sundtäitmine lubamatuks tunnistada kuna: käsundita asjaajamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 149 esimese lause järgi kümme aastat nõude sissenõutavaks muutumisest; kohtulahendid ei ole viivitamatult täidetavad, vaid need on täidetavad 10 aasta jooksul; kohtulahenditest tulenev nõue on peale täitemenetluse alustamist muutunud sissenõutavaks tsiviilasjas nr 2-13-31909; hagejale kuuluva Romale Restoran OÜ osa võõrandamine enne tsiviilasjas nr 2-13-31909 tehtava otsuse jõustumist kahjustaks pöördumatult hageja õigusi ning tooks hagejale kaasa ilmselt pankrotistumise.
6.Alternatiivselt eeltoodule palus hageja kohtul tuvastada, et täiteasjad nr 022/2009/3831, nr 022/2011/6716 ja nr 022/2013/3822 loetakse täidetuks juhul, kui hageja tasub täitedokumentidest tulenevad võlgnevused kohtutäituri ametialasele arveldusarvele hiljemalt 3 aasta jooksul, s.o hiljemalt 06.09.2017. Esimese astme kohtu määrus
7.19.09.2014 määrusega maakohus keeldus hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks menetlusse võtmisest ning jättis menetluskulud hageja kanda.
8.Hagiavaldusega ei ole hageja taotletavat eesmärki, st täitemenetluste ajatamist ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamist, võimalik saavutada. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt ei võta kohus mh hagiavaldust menetlusse, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
9.TMS § 221 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise puhul on tegemist täitmisõigussuhte kujundamise hagiga, mille eesmärgiks on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mitte täitedokumendi enda või selle jõustumise kõrvaldamine (Riigikohtu 31.01.2008 otsus nr 3-2-1-134-07 punkt 11).
10.Hageja taotleb sundtäitmise lubamatuks tunnistamist täiteasjas nr 022/2009/3831järgmistel alustel: - tsiviilasja raames koostatud makseettepanek toimetati hagejale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; - maksekäsk on koostatud ilma hagejale võimalust andmata makseettepaneku osas vastuväiteid esitada; - maksekäsk ei ole hagejale TsMS § 326 lg 1 kohaselt kättetoimetatud; - hageja ja sissenõudja vahel puudub võlasuhe, kuna Incure Inkasso Agentuur OÜ kui nõude omanik ei ole pöördunud maksekäsuga kohtu poole TsÜS § 146 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul; - Incure Inkasso Agentuur OÜ nõue on TsÜS § 146 lg 1 tulenevalt aegunud ning hagejal on TsÜS § 142 lg 1 tulenevalt õigus keelduda kohustuse täitmisest; - täitmisavalduses esitatud nõue sumas 6743,47 eurot on põhjendamatu, kuna nõude suuruseks sai olla 4828,44 eurot.
11.Seega vaidlustab hageja sundtäitmise põhjusel, et Harju Maakohtu 02.03.2009 maksekäsk tsiviilasjas nr 2-08-11789 ei ole kehtiv täitedokument. Hageja viited mittekohase makseettepaneku ja maksekäsu kättetoimetamise ja vastuväidete esitamise võimaluse mitteandmise osas on konkreetselt suunatud täitedokumendi jõustumise kõrvaldamisele, mistõttu ei ole need sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetluses lubatavad vastuväited.
12.Hageja viited OÜ-ga Eviman võlasuhte puudumisest on samuti põhjendamatud, kuivõrd täitedokumendist nähtub, et hagejal oli võlgnevus just OÜ Eviman ees. Samuti on täitemenetluses sissenõudjaks sama osaühing. Kohtule ei ole esitatud konkreetseid tõendeid, millest nähtuks selgelt ja üheselt, et sissenõudja on nõude loovutanud. Kui sissenõudja oleks nõude loovutanud, peaks hagejal olema nõude loovutamise leping, vastav kinnituskiri mõlemalt osapoolelt vms. Kohtule selliseid tõendeid esitatud ei ole.
13.Hageja tugineb ka nõude aegumisele. Maksekäsk tsiviilasjas nr 2-08-11789 tehti 02.03.2009. Vastavalt TsÜS § 157 lg 1 on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Seega ei saa täiteasjas nr 022/2009/3831sundtäidetav nõue olla hetkel aegunud ning avaldajal ei oleks avaldusega taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
14.Täitmisavalduses esitatud nõue on otseselt täitedokumendist tulenev. Nõue summas 6743,47 eurot koosneb võlgnevusest 5698,58 eurot ja menetluskulude hüvitisest 1044,89 eurot. Nimetatud põhjendusel ei ole võimalik sundtäitmise lubamatuks tunnistamist saavutada.
15.Lisaks eeltoodule on hageja väitnud, et vaidlusaluse täitedokumendi alusel läbiviidav täitemenetlus ei ole hageja suhtes õiglane, kuna täiteasja nr 022/2009/3831 täitmisteadet ei ole hagejale TsMS § 326 lg 1 kohaselt kättetoimetatud ning TMS § 25 lg 1 kohaselt vabatahtliku täitmise tähtaega antud. Sellistel hageja põhjendustel ei ole sundtäitmise lubamatuks tunnistamine asjakohane õiguskaitsevahend. Hageja ei ole vaidlustanud täitedokumendist tulenevat nõuet vaid täitedokumendi kehtivust ja kohtutäituri tegevust selle täitedokumendi täitmisel. Hageja pidanuks vaidlustama kohtutäituri tegevuse TMS
§-s 217 sätestatud kaebuse esitamisega, kuivõrd hageja leiab, et kohtutäitur on täitemenetluse alustamisel ja läbiviimisel eksinud, alustades täitemenetluse jõustumata täitedokumendi alusel või jättes võlgnikule täitmisteate kätte toimetamata.
16.Hageja on taotlenud sundtäitmise lubamatuks tunnistamist täiteasjades nr 022/2011/6716 ja 022/2013/3822 täitedokumentideks olevate Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-07-51851 tehtud 25.09.2009 ja 30.11.2012 lahendite alusel, leides et: kohtulahendid ei ole viivitamatult täidetavad, kohtulahendid on täidetavad 10 aasta jooksul; kohtulahenditest tulenev nõue on peale kohtulahendite täitmisele võttu muutunud sissenõutavaks tsiviilasjas nr 2-13-31909, kus hageja taotleb Harju Maakohtu 25.09.2009 ja 30.11.2012 kohtulahenditega tsiviilasjas nr 2-07-51851 solidaarvõlgnikelt väljamõistetud nõuete väljamõistmist AB-lt alusetu rikastumise, kahju õigusvastase tekitamise hüvitamise ja käsundita asjaajamise alusel; hagejale kuuluva Romale Restoran OÜ osa võõrandamine enne tsiviilasjas nr 2-13-31909 tehtava otsuse jõustumist kahjustaks pöördumatult hageja õigusi ning tooks hagejale kaasa ilmselt pankrotistumise.
17.Täiteasjades nr 022/2011/6716 ja 022/2013/3822 on täitedokumentideks Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-07-51851 tehtud 25.09.2009 ja 30.11.2012 jõustunud kohtulahendid. TsMS § 457 lg 1 järgi on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega on nimetatud lahendite alusel täitemenetluse läbiviimine lubatav. Tsiviilasjas nr 2-13-31909 puudub käesoleval ajal lõpplahend. Seega ei ole selge, kas hagejal on AB vastu alusetust rikastumisest, kahju õigusvastasest tekitamisest ja käsundita asjaajamisest tulenev nõue. Sedavõrd ebamäärasel alusel ei ole võimalik taotletavat eesmärki, s.o sundtäitmise lubamatuks tunnistamist täiteasjades nr 022/2011/6716 ja 022/2013/3822, saavutada. Tsiviilasjas nr 2-13-31909 ei ole ka menetlusosaliseks hageja käesolevas hagis - AS. Hageja viited sellele, et kohtulahendid ei ole viivitamatult täidetavad ja et kohtulahendid on täidetavad 10 aasta jooksul, on seosetud ja ebaselged.
18.Hageja palub alternatiivselt kohtul tuvastada, et täiteasjas nr 022/2009/3831 võlgnevus ning täiteasjades nr 022/2011/6716 ja nr 022/2013/3822 solidaarvõlgnevus Romale Restoran OÜ-ga loetakse täidetuks, kui hageja või solidaarvõlgnik tasub täitedokumentidest tuleneva koguvõlgnevuse kohtutäituri ametialasele arveldusarvele hiljemalt 3 aasta jooksul, s.o hiljemalt 06.09.2017. Hageja nõudest võib aru saada, et hageja taotleb TsMS § 368 lg 2 alusel täitedokumendi täitmise viisi kindlaksmääramist. Nimetatud nõudega pole võimalik nimetatud alusel soovitud eesmärki saavutada. TsMS § 368 lg-s 2 nimetatud nõude eelduseks on Riigikohtu praktika kohaselt osapoolte vaheline vaidlus selle üle, kuidas täitmine peab toimuma. Käesoleval juhul ei nähtu asja materjalidest, et võlgniku ja sissenõudja vahel oleks nõude täitmise raames tekkinud mingisugune vaidlus. Seega pole sellise nõude esitamise eeldused täidetud.
19.Hageja eeltoodud nõudest võib aru saada ka selliselt, et võlgnik soovib täitemenetluses nõutavaid summasid tasuda osamaksetena 3 aasta jooksul. TMS § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Avaldaja ei ole TMS § 45 tulenevalt esitanud täitemenetluse ajatamise aluseks olevaid asjaolusid ja selgitanud, kuidas arvestab menetluse ajatamine sissenõudja huvisid. Avaldusest ei selgu, millised on need erandlikud asjaolud, millest lähtuvalt on TMS § 45 kohaldamine avaldaja suhtes põhjendatud ning mis kaaluksid üle sissenõudja huvi nõude rahuldamisele. Avaldusest selgub, et avaldaja soovib nõude tasuda 3 aasta jooksul, mis ei ole kindlasti sissenõudja huve arvestav. Samuti ei arvesta selline tasumise kord TMS § 45 sätte erandlikku iseloomu. Maksegraafiku sõlmimiseks peab võlgnik jõudma kokkuleppele sissenõudjaga.
20.Eeltoodust tulenevalt on hagiavaldus perspektiivitu ning selle menetlusse võtmine ja edasine menetlemine ei ole mõistlik ega otstarbekas, seetõttu tuleb jätta lahendamata ka hagiavaldusele lisatud hagi tagamise taotlus. Määruskaebus
21.Hageja palub maakohtu 19.09.2014 määruse tühistada ja saata asi tagasi samale kohtule uueks lahendamiseks, ühtlasi peatada täitemenetlused täiteasjades nr 022/2009/3831, 022/2011/6716 ja 022/2013/3822 ilma täiendava tagatiseta kuni tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni.
22.Maakohtu lahend on üllatuslik. Kuna vaidlustatud määruses ei ole hagejale etteheiteid seoses hagiavalduse puuduste kõrvaldamisega, siis ei ole asjas kohaldatav TsMS § 3401 lg 2. Kuna hagi rahuldamiseks on õiguslik alus, on kohus ebaõigesti keeldunud hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Asjas puudub vaidlus, et hageja on võlgnikuks täiteasjades nr 022/2009/3831, 022/2011/6716 ja 022/2013/3822, seega võimaldab riik hagejale õiguskaitset ning sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi saab hageja esitada TMS § 221 lg 3 alusel täitemenetluse lõpuni.
23.Täiteasjas nr 022/2009/3831 tuleb kohtul hinnata täitedokumendi kehtivust ja sellest kohustuste tekkimise või tekkimata jäämise asjaolusid. Kohus peab võtma täiteasjas nr 022/2009/3831 seisukoha selle kohta, kas võlgniku ja sissenõudja OÜ Eviman vahel on VÕS §-st 3 tulenev võlasuhe ning kas võlgnikul on VÕS § 76 lg 1 tulenev kohustus sissenõudja ees, mille täitmist võib kostja hagejalt nõuda. Sellest tulenevalt on vaidluse lahendamiseks vajalik ka hinnata nende asjaolude kohta poolte esitatud tõendeid. Asjas tuleb hinnata, kas sissenõudja OÜ Eviman on loovutanud nõuded 18.05.2007 sõlmitud nõudeõiguse loovutamise lepinguga nr 698 30.10.2007 Incure Inkasso Agentuur OÜ-le. Ilmselgelt ei saa kohus hinnata hageja poolt 12.09.2014 esitatud Incure Inkasso Agentuur OÜ 30.10.2007 nõudekirja nr 3027 kui tõendi usaldusväärsust hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega, kuna see ei taga hageja kohtumenetluslike õiguste realiseerumist. Arusaamatuks jääb kohtu seisukoht, et kohtule ei ole esitatud konkreetseid tõendeid, millest nähtuks selgelt ja üheselt, et sissenõudja on nõude loovutanud. Lepingupooleks mitteolev isik ei saa esitada kohtule lepingut, mida hagejale kui kolmandale isikule ei ole esitatud.
24.Seoses kohtutäituri tegevuse mitteõiguspärasusega on maakohus ekslikult leidnud, et hageja ei ole kohtutäituri tegevust vaidlustanud. Hageja esitas 09.03.2014 TMS § 217 lg 1 alusel kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, mis jäeti 03.04.2014 otsusega rahuldamata. Kaebust kohtule hageja ei esitanud, kuna Harju Maakohtule oli esitatud määruskaebus Harju Maakohtu 02.03.2009 maksekäsu tsiviilasjas nr 2-08-11789 tühistamiseks, mis jäeti Tallinna Ringkonnakohtu 16.04.2014 kohtumäärusega läbi vaatamata seoses asjaoluga, et määruskaebus esitati peaaegu 5 aastat pärast kaevatava määruse tegemist. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrusega tsiviilasjas nr 3-7-1-2-530 keelduti TsMS § 704 lg 3 alusel teistmisavalduse menetlusse võtmisest. Eeltoodust saab järeldada, et tegemist on keeruka õigusliku küsimusega, mille puhul tuleb eelistada hagi menetlusse võtmist ning keeruka õigusliku küsimuse täiendavat analüüsimist.
25.Seega on täiteasjas nr 022/2009/3831 vaidlus täitedokumendi üle, sissenõudja osas, nõude suuruse osas ning nõude tegeliku omaniku nõude aegumise küsimuses.
26.Täiteasjades nr 022/2011/6716 ja 022/2013/3822, milles on täitedokumentideks Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-07-51851 tehtud 25.09.2009 ja 30.11.2012 kohtulahendid, taotleb hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamist eelkõige viisil, millega kaasneks hagejale kuuluva OÜ Romale Restoran osa võõrandamine enne tsiviilasjas nr 2-13-31909 tehtava lahendi jõustumist. Seega on ekslik maakohtu seisukoht et võlgniku ja sissenõudja vahel puudub vaidlus täitedokumentide täitmise viisi osas. Kohtu järeldus ei tugine asjas esitatud tõenditel (nt kohtutäituri 09.07.2014 vastus hageja taotlusele peatada menetlus).
27.Arusaamatuks jääb maakohtu järeldus, et peale täiteasjade nr 022/2011/6716 ja 022/2013/3822 täitmisele võttu ei ole nõue täidetav tsiviilasjas nr 2-13-31909 tehtava kohtulahendiga. Maakohtu poolt ei ole nimetatud seisukoha põhistamiseks toodud Riigikohtu lahendeid ega viiteid õiguslikule alusele. Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-0751851 tehtud 25.09.2009 ja 30.11.2012 kohtulahendite nõudeid ning kohtutäituri tasusid on võimalik välja mõista käsundita asjaajamise sätete alusel AB-lt tsiviilasja nr 2-1331909 raames tehtava kohtulahendiga. Asjaolu, et tsiviilasjas nr 2-13-31909 puudub käesoleval ajal lõpplahend, ei saa kahjustada täiteasjades nr 022/2011/6716 ja 022/2013/3822 sissenõudja huve, kuna neil on õigus osaleda menetluses kolmandate isikutena. Asjaolu, et hageja ei ole käesoleval hetkel tsiviilasjas nr 2-13-31909 menetlusosaliseks, ei muuda kohustuse täitmist võimatuks, kuna kohustuse täitmine on võimalik VÕS §-st 69 lähtudes ka solidaarvõlgniku OÜ Romale Restoran poolt.
28.Arvestades, et Harju Maakohtu 25.09.2009 ja 30.11.2012 lahendid tsiviilasjas nr 2-0751851 ei ole viivitamatult täidetavad ning tsiviilasjas nr 2-07-51851 hageja (Swedbank Liising AS) ei ole TsMS § 445 lg 1 tulenevalt taotlenud kohtulahendite täitmist viivitamatult ega ka tähtaega määrates, kohaldub kohtulahendite täitmisele TsÜS § 157 lg 1 sätestatud aegumistähtaeg 10 aastat. Eeltoodust lähtuvalt on ekslik maakohtu järeldus, et sissenõudjate nõuet ei ole võimalik TMS §-st 45 lähtudes ajatada, kuna võlgnevuse likvideerimine 3 aasta jooksul kahjustaks sissenõudjate huve. Sissenõudjate nõue on tagatud hagejale kuuluva vallas- ja kinnisvara arestimisega. Maakohtu seisukoht, et hageja soov tasuda nõue 3 aasta jooksul ei ole kindlasti sissenõudja huve arvestav, ei tugine ühelgi tõendil. Tegemist on kohtu uitmõttega, kuna sissenõudjatelt arvamust küsitud ei ole ning kohus ei ole arvestanud asjaoluga, et ühe sissenõudja näol on tegemist Eesti Vabariigis registreeritud krediidiettevõttega ning teise sissenõudja näol on tegemist „hapude laenude“ kokkuostjaga, ehk kohus ei ole arvestanud sissenõudjate tegevuse eripärasust, kuna mõlema ettevõtte tegevusloogika seisneb nii pikaajalises krediteerimises kui ka pikaajaliste võlanõuete omandamises. TMS § 45 ei tulene hagejale kui isikule, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei ole võimeline eelduslikult varem kui 3 aasta jooksul tasuma võlgnevust, ajalist piirangut. TMS § 45 sätte eesmärgiks on makseraskustes füüsilisele isikule võimaldada kohustuse täitmise tähtaja pikendamist, ületamaks makseraskusi ja vältimaks pankrotimenetlust.
29.Maakohus on rikkunud tõendite hindamise ja asja sisulise arutamise kohustust. Täiteasjas nr 022/2009/3831 hinnangu andmine, kas varasemas tsiviilasjas tehtud lahendiga, s.o Harju Maakohtu 02.03.2009 maksekäsuga tsiviilasjas nr 2-08-11789, on mingi asjaolu tuvastatud, tähendab varasema asja lahendi kui dokumentaalse tõendi sisu hindamist, mida kohus saab TsMS § 272 lg 1 kohaselt hinnata koosmõjus kõigi teiste asjas kogutud ja esitatud tõenditega asja sisulise arutamise käigus, mitte aga hagi menetlusse võtmisel (vt Riigikohtu 13.11.2013 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-13, p 8).
30.Maakohus on ebaõigesti määranud täitemenetluse nr 022/2009/3831 lubamatuks tunnistamisel hagi eseme. Hageja on täitemenetluse nr 022/2009/3831 lubamatuks tunnistamise raames esitanud kaks taotlust - tuvastusliku taotluse (tuvastada võlasuhte puudumine võlgniku ja sissenõudja vahel) ja selle rahuldamise juhuks taotluse tunnistada sundtäitmine lubamatuks.
31.Kohtu selgitus, et maksegraafiku sõlmimiseks peab võlgnik jõudma kokkuleppele sissenõudjaga, kuna kohtutäitur sissenõudja nõusolekuta maksegraafikut sõlmida ei tohi, on deklaratiivne avaldus, mis ei kaitse hageja huve, kuna asja materjalidest on ilmne, et sissenõudjad ei soovi hagejaga maksegraafiku osas kokku leppida ning sellisel alusel ei saa kohus keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest, kuna see on põhjendamatu. Edasine menetluse käik
32.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
33.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohus on õigesti jätnud menetlusse võtmata sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, kuid maakohtu määruse resolutsiooni tuleb täiendada tuvastusnõuete osas seisukohavõtuga. Samuti tuleb osaliselt muuta ja täiendada maakohtu määruse põhjendusi.
34.Maakohus on keeldunud hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel põhjendusega, et esitatud hagiga ei ole võimalik saavutada taotletavat eesmärki. Määruskaebuse esitaja väitel on ta vaidlusalustes täiteasjades võlgnik ja seetõttu võimaldab riik talle õiguskaitset TMS § 221 lg 1 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise võimaldamisega. Ringkonnakohus leiab, et väide on iseenesest põhjendatud. Maakohtul ei olnud alust keelduda sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna seadus võimaldab võlgnikul kaitsta ennast lubamatu sundtäitmise vastu vastava hagi esitamisega. Ringkonnakohus leiab, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohane alus on TsMS § 371 lg 2 p 1, mille järgi võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Samas leiab ringkonnakohus, et hagis TsMS § 368 lg 1 ja 2 alusel esitatud tuvastusnõuded tuleb jätta menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel õigustatud huvi puudumise tõttu.
35.TMS § 221 lg 1 järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud, hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sama paragrahvi lõike 11 järgi muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis TMS § 2 lg 1 punktides 18-191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Sama paragrahvi teise lõike järgi lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Tegemist on hagiga, mille eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mitte täitedokumendi enda või selle jõustumise kõrvaldamine.
36.Käesoleval juhul on täidetavateks täitedokumentideks jõustunud kohtulahendid (TMS § 2 lg 1 p 1). TMS § 221 lg 11 järgi ei saa sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi alusena esitada väiteid jõustunud kohtulahendiga tuvastatud nõude olemasolu ja kehtivuse suhtes. Nimetatud säte võimaldab esitada kõiki vastuväiteid ainult nendest täitedokumenditest tulenevate nõuete olemasolule ja kehtivusele, mis ei ole kohtulahendiga tuvastatud. Jõustunud kohtulahendile materiaalõiguslike vastuväidete esitamise võimaldamine tähendaks seda, et jõustunud kohtuotsusega tuvastatud nõude üle saaks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga algatada samas asjas uue vaidluse, mis oleks vastuolus TsMS § 371 lg 1 p-st 4 tuleneva põhimõttega, et jõustunud kohtuotsusega lahendatud või jõustunud määrusega lõpetatud asjas ei saa uuesti kohtusse pöörduda. Ka Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-114-13 p 12 selgitanud, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga ei saa väärata jõustunud kohtulahendit, mille toime ei ole suunatud tulevikku. Vaidlusalustes täiteasjades täidetakse jõustunud kohtulahendeid rahaliste nõuete väljamõistmise kohta, mis kuuluvad seaduse alusel sundtäitmisele ja millede toime ei ole suunatud tulevikku.
37.Eeltoodud põhjendustel ei saa käesoleval juhul sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi alusena esitada vastuväiteid nõuete olemasolule ja kehtivusele ja seetõttu ei ole
põhjendatud määruskaebuse esitaja väide, et kohtul tuleb hinnata täiteasjas nr 022/2009/3831 täitedokumendiks oleva kohtumääruse kehtivust ja sellest võlgnikule kohustuste tekkimist või tekkimata jäämist, samuti seda, kas täitemenetluses sissenõudjaks olev isik on loovutanud nõudeid, mis ei tulene täitedokumendist.
38.Määruskaebuse väide, et vastuväited täiteasjades nr 022/2011/6716 ja 022/2013/3822 täitedokumentideks olevatele 25.09.2009 ja 30.11.2012 kohtulahenditele on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetluses lubatavad seetõttu, et need põhinevad hilisemalt algatatud tsiviilasja nr 2-13-31909 menetlusele, ei ole põhjendatud. Ringkonnakohtu arvates ei saa teisel tsiviilasjal olla puutumust ega mõju vaidlusalustes täiteasjades jõustunud kohtulahendite täitmisele. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi asjaoluna ei ole põhimõtteliselt käsitatav teiste menetlusosalistega teise tsiviilasja algatamine ja menetlemine, sest teises tsiviilasjas tehtav lahend ei saa mõjutada käesolevates täiteasjades täidetavate jõustunud kohtulahendite kehtivust ja täidetavust. Seetõttu on asjakohatu ka määruskaebuse esitaja väide, et 25.09.2009 kohtuotsusega ja 30.11.2012 kohtumäärusega välja mõistetud summasid ning kohtutäituri tasusid on võimalik välja mõista tsiviilasja nr 2-13-31909 raames tehtava kohtulahendiga. See ei ole võimalik juba üksnes seetõttu, et tegemist on erinevate võlasuhetega ja teiste isikute vahelises vaidluses tehtava kohtulahendiga. Seetõttu on ekslik ka määruskaebuse esitaja arusaam, et vaidlusalustes täiteasjades täidetavate kohtulahendite järgi kohustatud isiku vastu rahuldatud nõudeid saaks teises tsiviilasjas tehtava lahendiga nö ümber suunata täitmiseks teises tsiviilasjas tehtava lahendiga kohustatud isiku vastu. Seadus sellist võimalust ette ei näe ja seetõttu ei saa esitatud väide olla ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi aluseks.
39.Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi alusena ei saa esitada ka väiteid kohtutäituri toimingute ja/või otsuste (täitmisteate kättetoimetamine, vara arestimine, enampakkumise korraldamine) võimaliku seadusvastasuse kohta, sest need saavad olla üksnes TMS § 217 lg 1 alusel kohtutäituri otsuse või tegevuse peale esitatava kaebuse aluseks. Seetõttu on määruskaebuse esitaja väide, et maakohus on ekslikult leidnud, et hageja ei ole kohtutäituri tegevust vaidlustanud, asjasse puutumatu.
40.Ringkonnakohus leiab, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi alusena võib esitada asjaolu, et sissenõudja on täitedokumendist tuleneva nõude loovutanud (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07, p 11), sest VÕS § 164 lg 2 järgi nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele ehk tekib olukord, kus nõuet ei ole alust täita nõude loovutanud võlausaldajale. Hagiavalduses on hageja märkinud asjaoluna, et tsiviilasjas nr 2-07-51851 25.09.2009 tehtud kohtuotsusest ja 30.11.2012 kohtumäärusest tulenevad nõuded on võlausaldaja Swedbank AS loovutanud Lindorff Eesti AS-le. Maakohus ei ole nimetatud väite osas seisukohta võtnud. Samas ei ole hageja hagiavalduses esitanud ka väidet, et kohtutäitur täidaks loovutatud nõudeid lubamatult senisele võlausaldajale, mis annaks aluse tunnistada sundtäitmine senisele võlausaldajale lubamatuks. Seega ei saaks ka juhul, kui hagi esitatud kujul menetlusse võtta, seda eelduslikult ikkagi rahuldada.
41.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka hageja väited seoses taotlusega tuvastada TsMS § 368 lg 1 alusel õigussuhte puudumine nõude osas, mis tuleneb täiteasjas nr 022/2009/3831 täitedokumendiks olevast 02.03.2009 kohtumäärusest. Nagu eespool märgitud, ei saa sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi alusena esitada materiaalõiguslikke vastuväiteid nende nõuete osas, mis tulenevad jõustunud kohtulahenditest. Sellise tuvastusnõude esitamise õiguslik huvi on välistatud juba üksnes seetõttu, et tegemist oleks sisuliselt samas vaidluses uuesti kohtusse pöördumisega (TsMS § 371 lg 1 p 4) ja sellise nõudega tuvastushagi menetlusse võtmisest on alus keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.
42.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka määruskaebuse väited TsMS § 368 lg-s 2 sätestatud tuvastusnõude menetlusse võtmisest keeldumise
põhjendamatuse kohta. Hageja palus alternatiivselt tuvastada, et vaidlusalustes täiteasjades täitedokumentidest tulenevad hageja võlgnevused loetakse täidetuks, kui hageja või solidaarvõlgnik tasub koguvõlgnevuse kohtutäituri ametialasele arveldusarvele hiljemalt 3 aasta jooksul, s.o hiljemalt 06.09.2017. Selles osas on maakohus põhjendatult leidnud, et sellise tuvastusnõude eeldused ei ole täidetud, kuna hageja ei ole esitanud asjaolusid, et täidetavate kohtulahendite osas oleks ebaselgus nende täitmise viisi või korra osas. TsMS § 368 lg 2 esimese lause järgi piisab hagi esitamiseks õigusliku huvi olemasoluks sellest, kui hageja põhistab, et täitedokumendi täitmiseks on algatatud täitemenetlus, mille toimingute tegemisel on tekkinud vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel või kohtutäituriga selle üle, kuidas täitmine peab toimuma. Määruskaebuse esitaja ei esita ühtegi asjaolu või põhjendust, millest saaks järeldada vaidluse tekkimist täitmise üle ja samuti seda, kust vaidlusalustes täiteasjades täidetavate kohtulahendite täitmise selline viis, st moel nagu hageja selle tuvastamist taotleb, võiks tuleneda. Asjakohatu on ka määruskaebuse esitaja väide, et lubamatu on täita 25.09.2009 kohtuotsust ja 30.11.2012 kohtumäärust viisil, et hagejale kuuluv OÜ Romale Restoran osa võõrandatakse enne tsiviilasjas nr 2-13-31909 tehtava lahendi jõustumist. Nagu eespool märgitud, ei ole tsiviilasjas nr 2-13-31909 tehtaval lahendil mingit mõju vaidlusalustes täiteasjades täidetavate täitedokumentide täitmisele.
43.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited täitemenetluse ajatamise osas, on samuti asjasse mittepuutuvad, kuivõrd hageja ei ole hagiavalduses ega selle täienduses esitanud taotlust TMS § 45 alusel täitemenetluste ajatamiseks. Hageja on hagis esitanud nõude sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ning TsMS 368 lg 1 ja 2 alusel palunud tuvastada õigussuhte puudumist ja täitmisviisi selgitamist (tuvastamist), põhjendades seejuures vaidlust täitmisviisi osas asjaoludega, et kohtuotsused on täidetavad 10 aasta jooksul, nõue on aegunud, täitemenetluse läbiviimine enne teises tsiviilasjas tehtava otsuse jõustumist kahjustaks pöördumatult hageja õigusi jmt. Hagis ja selle täienduses ei ole hageja esitanud asjaolusid, mis annaks alust kvalifitseerida hageja soovi tasuda täitemenetlustest tulenevad nõuded 3 aasta jooksul TMS § 45 alusel esitatud taotlusena. Sellised asjaolud oleksid näiteks hageja raske haigus, perekondlik olukord vmt. Hageja küll märgib hagis, et täitmine on tema suhtes ebaõiglane, kuid seda põhjustel, et täitedokumendi üle on vaidlus, täitmisteadet ei ole nõuetekohaselt kätte toimetatud ning antud ei ole ka vabatahtliku täitmise tähtaega, kuid nimetatud asjaolud ei ole käsitatavad TMS § 45 alusel täitemenetluse ajatamise avalduse alustena. Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebuse esitajal on soovi korral võimalik täitemenetluse kestel esitada kohtule avaldus TMS § 45 alusel ja tingimustel täitemenetluse peatamiseks, täitmise pikendamiseks või ajatamiseks.
44.Ringkonnakohus leiab, et ka ülejäänud määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Eelkäsitletust lähtuvalt ringkonnakohus täiendab maakohtu määruse resolutsiooni, märkides selles ka tuvastusnõuete menetlusse võtmisest keeldumise.
45.Kuivõrd ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu hagi menetlusse võtmisest keeldumise määruse jõusse, ei lahenda ringkonnakohus määruskaebusele lisatud hagi tagamise taotlust. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
Kaija Kaijanen
Kaupo Paal
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.