Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Hageja suhtes algatatud täitemenetluses täidetakse 20.04.2007 hüpoteegi loovutamise, hüpoteegi seadmise- ja asjaõiguslepingut (TMS § 2 lg 1 p 19). Lepinguga tagab hagejale kuuluvulvale XXXXX kinnisasjale (registriosa nr XXXXXX) XXXXX XXXXX XXXXXX XXXXX XXXXX XXX X seatud I järjekoha hüpoteek summas 2 600 000 krooni (166 170,28 eurot) ja II järjekoha hüpoteek summas 780 000 krooni (49 851,08 eurot) TT kohustusi AS Parex bank (kostja on panga õigusjärglane) ees. Hüpoteekidega on tagatud TT ja panga vahel 17.04.2007 sõlmitud laenulepingust nr 842-07F ja selle lisadest tulenevad kohustused. 07.07.2010 arestis kohtutäitur kinnisasja ja seadis sellele käsutamise keelumärke. Kinnisasja enampakkumine oli väljakuulutatud 30.07.2013 alghinnaga 226 000 eurot. Seatud hüpoteek annab kostjale võimaluse rahuldada nõue hageja varast juhul, kui TT oma kohustusi sissenõudja ees ei täida. Hageja võttis kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele juhul, kui laenusaaja kohustust ei täida või ei täida kohustust nõuetekohaselt. Kohustuse täitmise nõude esmane eeldus on - kinnisasja omaniku teavitamine lepingu ülesütlemisest ja nõude sissenõutavaks muutumisest, kuna see võimaldab kinnisasja omanikul vältida kinnisasja sundrealiseerimist ja täitekulude tasumist. Kuna kostja ei ole TT-le kätte toimetanud teadet lepingu ülesütlemise kohta, siis ei ole kostja nõue muutunud sissenõutavaks. Hageja taotles sundtäitmise lubamatuks tunnistamist. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja saatis laenulepingu ülesütlemise teate 26.05.2009 tähitud kirjaga, mille TT sai kätte 28.05.2009 kell 13.30. Alaealise hageja seaduslikuks esindajaks on TT, kes oli lepingu pooleks ja kellele ülesütlemise teade saadeti. Seega oli ka alaealine hageja läbi oma esindaja ülesütlemisest teadlik. TT esimene võlgnevus kostjale tekkis juba 04.11.2008, vastuväiteid täitemenetluse algamisele ja läbiviimisele ta ei esitanud. Maakohtu otsus ja põhjendused Maakohus jättis hagi rahuldamata (TMS § 221 lg 1 alusel. Kohus mõistis hagejalt välja menetluskulu (riigilõiv) 350 eurot Eesti Vabariigi kasuks. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda. AS-lt Parex banka võttis laenu TT 17.04.2007 sõlmitud laenulepingu alusel 2 600 000 krooni. Lepingu järgi oli laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaks 02.04.2022. Nõue tagati hageja kinnisasjale seadud hüpoteegiga. Hüpoteegi loovutamise, hüpoteegi seadmise- ja asjaõiguslepingu p 3 kohaselt kohustus kinnisasja igakordne omanik alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude mittetäitmisel. Hüpoteek tagas ka ülalviidatud laenulepingu täitmist. Hageja seaduslik esindaja sai 27.02.2007 Harku Vallavalitsuse korraldusega nõusoleku oma alaealisele lapsele (hageja) kuuluva kinnistu XXXXX XXX X XXXXXX XXXX XXXXX XXXX, registriosa nr XXXXXX, koormamiseks hüpoteegiga ja

2(5)

hüpoteegi loovutamisega TT laenu tagatiseks, laenu refinantseerimiseks ja suurendamiseks 800 000 krooni võrra. Täitemenetluses nr 007/2010/7532 on sissenõudjaks kostja, kelle õiguseelneja Parex banka esitas kohtutäiturile täitmisavalduse täitemenetluse läbiviimiseks hageja suhtes. Lepingu ülesütlemise tõendamiseks esitas kostja kohtule tõendina 25.09.2009 teatise lepingu ennetähtaegse ülesütlemise kohta ning nõude lepingust tulenevate kõigi varaliste kohtutuste täitmiseks. Kostja väitel saatis ta teatise tähitud kirjaga TT-le, selle tõendamiseks esitas kostja tähitud kirja kviitungi. Teatises ja kviitungis on märgitud sama aadress, mille hageja seaduslik esindaja TT märkis oma elukohaks kohtule esitatud hagiavalduses. Tähitud kirja kättetoimetamist TT-le aadressil XXXXX XXX X XXXXXX XXXX XXXXX XXXX kinnitab AS Eesti Post 30.05.2013 tõend nr 3.2-2/1091. Hageja väitel ei tõenda tähitud kirja väljastamine selle kättetoimetamist vastavalt Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-13813. Hageja esitas kohtule tõendina AS Eesti Post vastuse oma järelepärimisele (e-kiri lk 25, 26), milles teatatakse, et AS Eesti Post teostab postisaadetiste järelotsimist 6 kuu jooksul alates saadetise postile üleandmise järgnevast päevast. AS Eesti Post 30.05.2013 tõendiga on tõendatud asjaolu, et laenulepingu ülesütlemise teatise sai laenusaaja kätte. Tõendis on märgitud kuupäev (28.05.2009) ja täpne kellaaeg (13:30), millal TT-le tähitud kiri numbriga RR154301412EE kätte toimetati. Kohtul puudub alus arvata, et nimetatud andmed tõendis ei vastaks tegelikkusele. Kostja poolt väljastatud teatis kannab 25.05.2009 kuupäeva. Arvestades teatise kuupäeva ja posti kättetoimetamise aega AS Eesti Post tõendi järgi, on eluliselt usutav, et tõendis märgitud ajal toimetati TT-le kätte just lepingu ülesütlemise teatis. Isegi juhul, kui TT ei oleks nimetatud teatist kätte saanud AS Eesti Post tõendis märgitud ajal, sai ta selle kätte koos täitmisteatega. AS Eesti Post vastus hageja seadusliku esindaja järelepärimisele ei kummuta ülalmärgitud kostja poolt esitatud AS Eesti Post tõendis märgitut. Hageja seaduslikule esindajale on vaid selgitatud, et AS Eesti Post teostab postisaadetiste järelotsimist 6 kuu jooksul alates saadetise postile üleandmise järgnevast päevast. See ei tähenda, et AS Eesti Post ei võinuks teostada järelotsimist pärast märgitud tähtaja möödumist kostja palvel. Käesolevas asjas on hagejaks alaealine, kelle seaduslik esindaja on tema isa TT. Sellest tulenevalt, et lepingu ülesütlemise teatise sai kätte TT, sai selle oma seadusliku esindaja kaudu kätte ka hageja. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha asjas uus otsus, millega tunnistada täiteasjas nr 007/2010/75432 sundtäitmine lubamatuks kogu nõudesumma 174 233,10 eurot ulatuses ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus on laenulepingu ülesütlemist tõendavate tõendite hindamisel eksinud ning jõudnud seetõttu valele järeldusele, et hageja on laenulepingu ülesütlemise teatise kätte saanud. Kohus asus ekslikult seisukohale, et hageja esitatud tõend (AS Eesti Post kiri 13.06.2013) on vaid postiasutuse selgitus selle kohta, kui pika aja jooksul postisaadetiste järelotsimist tehakse. Nimetatud kirjas on märgitud, et: „AS Eesti Post teostab postisaadetiste järelotsimist 6 kuu jooksul alates saadetise postile üleandmisele järgnevast päevast“. Nimetatud kirjas ei ole seega öeldud, et postiasutus ei väljasta rohkem kui kuus kuud tagasi saadetud tähtkirjade allkirjalehtede koopiaid, vaid et AS-l Eesti Post ei ole võimalik rohkem kui kuus kuud tagasi saadetud tähtkirjade järelotsimist teha. Millest tuleb järeldada, et järelepärimisele eelnenud rohkem kui kuus kuud tagasi saadetud tähtkirjade allkirjalehtede koopiaid ei väljastata, kuna neid nii pikalt ei säilitata. Juhul, kui tähtkirjade järelotsimist rohkem kui kuus kuud tagasi saadetud postisaadetiste kohta ei tehta, siis on arusaamatu, kuidas võis postiasutus

3(5)

seda teha kostja palvel, kui ta on ometi hagejale väitnud, et järelotsimist enam teha ei saa. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta leiab, et kostja tõend on eluliselt usutav, samas kui hageja esitatud tõendi kohaselt ei oleks postiasutus saanud sellise sisuga tõendit kostjale üldse väljastada. TT-le ülesütlemisavaldust kättetoimetatuks ei saa lugeda ka kostja esitatud tähtkirja kviitungiga nr 644089, kuna kviitungi alusel ei ole võimalik väita, et sellega saadeti just laenulepingu ülesütlemisavaldus. Antud juhul ei ole tõendatud ka see, et tähtkirja saabumise teade pandi hageja postkasti. Asjaolu, et AS Eesti Post 30.05.2013 tõendis on märgitud kuupäev (28.05.2009) ja täpne kellaaeg (13:30), ei tõenda seda, et TT sai tähtkirja kätte, kuna puudub tõend, et tähtkirja kätte saamise oleks TT või tema asemel keegi teine andnud oma allkirja. Kohus ei ole pööranud tähelepanu ka sellele, kas kohtutäitur on asja menetlusse võtmisel piisavalt kontrollinud täiteasja aluseks olevaid tõendeid. Kohtutäitur oleks pidanud kontrollima, kas laenulepingu ülesütlemise avaldus on kätte toimetatud nõuete kohaselt. Kui kohtutäitur oleks seda teinud, siis ta oleks saanud teha järelduse, kas laenuleping on nõuetekohaselt üles öeldud ning kas on tekkinud alus täitemenetluse alustamiseks. Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega täies ulatuses ning ei pea TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust tulenevalt vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Vaidlus poolte vahel taandub küsimusele, kas hageja oli kätte saanud lepingu ülesütlemise teate. Nimetatust sõltub, kas kostja nõue on muutunud sissenõutavaks. Hageja väitis menetluses, et ta ei ole saanud üleütlemisteadet. Negatiivset asjaolu ei pidanud hageja tõendama. Hageja esitas siiski 07.06.2013 järelpärimise Eesti Postile, millele Eesti Post vastas 13.06.2013, et sellele ei ole võimalik vastata, kuna andmeid ei säilitata üle kuue kuu (tl 25-26). Kostja tõendas oma väiteid ülesütlemisteate saatmise kohta teatega 26. maist 2009 (tl 81-82), tähitud kirja saatmise kviitungiga 26. maist 2009 (tl 83) ja Eesti Posti 30.05.2013 kirjaga hagejale teate kättetoimetamise kohta 28.05.2009 kell 13:30 (tl 84).Kostja tugines asjaolule, et kuigi Eesti Post teostab postisaadetiste järelotsimist 6 kuu jooksul alates saadetise postile üleandmisele järgnevast päevast, on postiasutusel kasutusel alates 2009 aastast elektrooniline register. Registrisse tehakse märge tähtsaadetise saajale kättetoimetamise kohta. Maakohus leidis põhjendatult poolte väiteid analüüsides, et sellega oli kostja täitnud oma tõendamiskoormuse ja tõendanud ülesütlemisteate kättetoimetamise hagejale. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta (TsMS § 232 lg 1). Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti (TsMS § 232 lg 2). Hageja ei ole tuginenud asjaolule, et samal ajal saadeti talle kostja poolt mingeid muid teateid tähitud kirjaga. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, et ta ei saanud kohtuotsuses tuvastatud ajal tähtkirja vastu võtta, kuna viibis nt mujal. Seetõttu luges maakohus kostja väite ülesütlemisteate tähtkirjaga kättetoimetamise kohta põhjendatult tõendatuks.

4(5)

Kostja tugines asjaolule, et tähtkiri anti hagejale tema seadusliku esindaja kaudu üle. Kostja ei ole väitnud, et tähtkirja teade jäeti hageja postkasti, mistõttu ei pidanud kostja ka vastavat väidet tõendama. Apellandi viited Riigikohtu lahenditele 3-2-1-8-09 ja 3-2-1-151-11 ei ole seetõttu asjakohased. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine ei ole kohane viis vaidlustada kohtutäituri tegevust. Seetõttu jätab ringkonnakohus tähelepanuta hageja väited seoses kohtutäituri tegevusega. Eelpooltoodud põhjustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Kuna kohtuotsus jääb lõppjäreldustes muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata, jäävad poolte ringkonnakohtu menetluskulud apellandi kanda (TsMS § 171 lg 1). Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Apellatsioonimenetluses sai kostja menetlusabi riigilõivu tasumiseks 350 euro ulatuses. Nimetatud summa kuulub väljamõistmisele kostjalt riigituludesse TsMS § 179 lg 1 ja § 190 lg 3 alusel.

Tiit Kollom

Ele Liiv

Ulvi Loonurm

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.