Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1(4)

2-14-51969 I L esitas Viru Maakohtule hagi AS Bigbank vastu täiteasjas nr 066/2013/188 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes. Hagiavalduses on esitatud ka hagi tagamise taotluse. Kohus 14.05.2014 määrusega jättis hagiavalduse käiguta ning andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks: hagi nõude põhistamiseks ning riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks. Sama määrusega jättis kohus käiguta hagi tagamise taotluse. Kohus selgitas hagejale, et hagiavaldusest ei nähtu asjaolusid, millest tulenevalt sundtäitmise lubamatuks tunnustamise eeldused võinuks olla täidetud ning et kohtu arvamusel esitatud hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja esitas kohtule dokumendi nimetusega „puuduste kõrvaldamine“, milles märgib, et tema hagi on suunatud sellele, et käesolevas situatsioonis täitemenetluse jätkamine on seaduse ja täitedokumentiga vastuolus. Täitedokumendi sisu, sissenõudja ja hageja kokkulepped on aluseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Muid põhjendusi ei ole hageja esitanud. Hageja esitas ka menetlusabi taotluse, milles taotleb menetlusabi andmist hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamist.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Hagiavalduses palub hageja tunnistada lubamatuks Narva notar Albina Birjukova poolt tõestatud notariaalakti nr 4567 ja Narva notar Albina Birjukova poolt tõestatud 30.11.2006 notariaalse dokumendi nr 6321 sundtäitmine. Hagiavaldusest nähtuvalt täitemenetluses kohtutäitur pööras sissenõude hageja kinnisvarale. Hageja ei nõustu kohtutäituri poolt määratud kinnisvara hinnaga. Hageja märgib, et vaatamata sellele, et kostja ja hageja saavutasid kokkuleppe kinnisvara arestimishinna osas ning määrasid selle hinnaks 28088,16 eurot, kohtutäitur määras kinnisvara hinnaks 20000 eurot. Hageja on seisukohal, et kohtutäitur tegutseb omavoliliselt, mitte arvestades hageja ja kostja kokkulepet kinnisvara hinna määramisel. Hageja samuti leiab, et kohtutäitur on oluliselt rikkunud hageja õigusi, kuna ei teatanud talle enampakkumisest ja oma tegevusega tekitas hagejale tahtlikult varalise kahju. Hagiavalduse käiguta jätmise määruses kohus selgitas hagejale, et hagiavaldusest ei nähtu asjaolusid, millest tulenevalt sundtäitmine lubamatuks tunnustamise eeldused võinuks olla täidetud. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks eelkõige, kui nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Kuna seadus ei sätesta sundtäitmise lubamatuks tunnistamise õiguslike aluste ammendavat loetelu, võib nimetatud hagi esitada ka muudel TMS § 221 lg 1 nimetamata jäänud alustel. Siin omab tähtsust asjaolu, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamist saab nõuda, kui täitedokumendist nähtuv nõue ei ole mingil põhjusel täidetav. Hagiavalduses ei ole hageja esitanud andmeid, et nõue oleks tema poolt rahuldatud või oli toimunud nõuete tasaarvestamine või nõue oleks ajatatud või täitmine toimus tühise või muul põhjusel kehtetu

2(4)

2-14-51969 täitedokumendi alusel, mistõttu ei pidanud sundtäitmist läbi viia. Täitedokument ei ole hageja poolt vaidlustatud. Hagejale oli selgitatud, et sisuliselt hagiavalduses vaidlustab hageja kohtutäituri tegevust täitemenetluse läbiviimisel, mis ei ole aluseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks. Kohtule esitatud selgituses jäi hageja oma arvamuse juurde, et tal on õigus nõuda sundtäitmise lubamatuks tunnistamist hagiavalduses esitatud alustel ning et tema hagi ei ole suunatud kohtutäituri tegevuse vaidlustamisele vaid sellele, et tekkinud situatsioonis on täitemenetluse jätkamine seaduse ja täitedokumendiga vastuolus. Kohus leiab, et ei ole hageja hagiavalduse puuduseid kõrvaldanud. Ta ei ole esitanud uusi põhjendusi ega selgitusi, millest nähtuks, et hagejal on õiguslikud alused nõude esitamiseks. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et ole esitatud hagiga hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, s.o tunnistada sundtäitmise lubamatuks ning hagi on perspektiivitu TsMS § 371 lg 2 mõttes. Nimetatud alusel keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest. TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Menetlusabi taotlus Vastavalt TsMS § 181 lg 1 p 2, lg 2 ja lg 3, menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Menetluses osalemise edukust eeldatakse, kui taotlus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse ka asja tähendust menetlusabi taotlejale. Isikule ei anta menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik, eelkõige kui tema taotletu saab saavutada lihtsamalt, kiiremini või odavamalt. Kuna kohus keeldus hagi menetlusse võtmisest, ei ole hageja menetluses osalemine edukas. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu ei ole hagejal kohustust riigilõivu tasuda, seega ei ole menetlusabi andmine (riigilõivu tasumisest vabastamine hagi ja hagi tagamise esitamisel) hagejale vajalik. Kohus jätab hageja menetlusabi taotluse rahuldamata. Hagi tagamise taotlus Hageja esitas taotluse hagi tagamiseks. Kohus jättis taotluse käiguta kuni hagi menetlusse võtmise otsustamiseni. TsMS § 377 lg 1 alusel võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.

3(4)

2-14-51969 Kohus keeldus hagi menetlusse võtmast ja seega tuleb jätta taotlus hagi tagamiseks rahuldamata. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.