M. P.i hagi KÜ Aru 11 juhatuse 10.12.2012. a otsuse tühisuse tuvastamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: M. P. (IK xxx; elukoht: xxx) Hageja esindaja: [email protected]
P.
P.,
volikirja
alusel,
e-post:
Kostja: KÜ Aru 11 (RK xxx; asukoht: xxx) Kostja esindaja: S. G., [email protected] Kohtuistungi toimumise aeg
volikirja
alusel,
e-post:
29.05.2014. a
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada. Tuvastada, et KÜ Aru 11 juhatuse 10.12.2012. a otsuse punkt 2, korteri nr 43 osas on tühine.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta hageja ja kostja menetluskulud kostja kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
M. P. (Aru 11-43 korteriomanik, KÜ Aru 11 liige) esitas 11.03.2013. a kohtule hagi KÜ Aru 11 juhatuse 10.12.2012. a otsuse punkti 2 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt juhatuse 10.12.2012. a otsuse p 2 kehtetuks tunnistamiseks korteri nr 43 osas.
2.Hagi põhjenduste kohaselt anti hagejale 17.12.2012. a korteriühistu juhatuse 10.12.2012. a koosoleku protokoll, mille kohaselt KÜ Aru 11 15.06.2012. a üldkoosoleku otsuse alusel kinnitati tasu soojuse eest korterite 32, 38, 43, 49, 3 ja 42 omanikele (kes ei olnud läbinud registreerimist ehitisregistris) lähtuvalt nende tarbitavast soojusest elamispinna 1 m2 kohta, kuna soojuse eest tasu arvestamise aluseks on soojusenergia tarnija arve eelmisel kuul kasutatud soojusenergia koguse eest kinnistusraamatusse kantud korteriomandi 1 m2 kohta. KÜ 15.06.2012. a üldkoosoleku punkti 4 kohaselt arvestatakse alternatiivküttele üle läinud korteriomanikele keskkütte eest 15% korteri pindalast. Hageja korteris on 1997. aastal eemaldatud keskkütteradiaatorid ja vannitoast siugtoru. 1997. aastal on hageja korterisse paigaldatud elektriboiler ja kaks elektriradiaatorit, mis on kostjale teada. Alates 1997. a alternatiivküttele üleminekust on hagejale kogu aeg keskkütte arvestamisel võetud arvesse ainult 15% hageja korteriomandi suurusest. Praegu arvestab KÜ hagejale tasu 100% ulatuses. Hageja leiab, et KÜ juhatuse otsus ei vasta seadusele, sest KÜ juhatusel puudub pädevus üldkoosoleku otsuste muutmiseks. Juhatuse otsus on vastuolus ka mõistlikkuse põhimõtte ja heade kommetega. Ebamõistlik ja heade kommetega vastuolus on kohustada korteriomanikku tasuma teenuste eest mahus, mida korteriomanik ei ole tarbinud, ehk tasuma 100% keskkütte eest olukorras, kus korterist on eemaldatud keskkütteradiaatorid ja korterisse on paigaldatud alternatiivküttena elektriküte ning olukorrast on teadlik ning aastate jooksul aktsepteerinud KÜ juhatus.
KOSTJA VASTUS
3.Kostja hagi ei tunnista. Kirjalikus vastuses hagile märkis kostja, et KÜ põhikirja kohaselt võetakse kütte arvestuse aluseks kinnistusraamatusse kantud korteriomandi suurus. 15.06.2012. a KÜ üldkoosoleku otsuse järgi pidid korteriomanikud esitama dokumendid, mis tõendavad nende korterite ülemineku seaduslikkust alternatiivküttele (ehitisregistrist) kuni 01. septembrini 2012. a. 10.12.2012. a KÜ juhatuse otsusega kinnitati 100% kütte tasu nendele korteriomanikele, kes ei esitanud dokumente korteri seaduslikust üleminekust alternatiivküttele (sh ehitisregistrist).
Hageja ei ole esitanud ühtegi dokumenti, tõendamaks fakti, et tema korteris on on seaduslikel alustel paigaldatud alternatiivküte – seega on KÜ juhatuse otsus seaduslik ega ole vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega.
KOHTUISTUNG
4.Kohtuistungil hageja esindaja selgitas, et 14.10.2013. a on hageja korter ühendatud maja küttesüsteemiga (keskküttega) kuid kostja peaks ümber arvestama kütte, mis hagejale on alusetult tasumiseks arvestatud. Esindaja täpsustas, et hageja taotleb KÜ juhatuse otsuse tühisuse tuvastamist korteri nr 43 osas.
5.Kostja esindaja selgitas, et kuna hageja ei esitanud dokumente alternatiivküttele ülemineku kohta, siis KÜ juhatus käsitles hageja korterit kui keskküttega korterit. Alternatiivküttele üleminekuks pidi hageja esitama järgmised dokumendid: akt keskkütte väljalülitamise kohta, eksperthinnang kütmisele kuuluva jääkpinna kohta, kõikide korteriomanike nõusolekud, ehitisregistri andmed küttesüsteemi muudatuse kohta. Hagejale arvestati 15. aasta vältel 15% kütte eest. Kostja ei saa kinnitada, et 1997. aastast olid hageja korterist radiaatorid eemaldatud, sest hageja pole vastavat dokumenti esitanud. KÜ juhatuse 10.12.2012. a otsus oli suunatud korra loomisele elumaja küttesüsteemis.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
7.Asja materjalidest tuleneb, et 26.11.1997. a on koostatud akt selle kohta, et ühetoalises korteris, xxx, on maha võetud soojusradiaatorid, toru (püstak) on isoleeritud. Korterisse on paigaldatud elektriboiler 1200VT – 26.11.1997. a ja elektriradiaatorid (2 tk). Aktile on käsikirjas lisatud KÜ juhatuse esimehe Svetlana Vlasova märge, et siugtoru on vannitoas demonteeritud 26.11.1997. a (tl 103). Seega ei ole põhjendatud kostja vastuväide, et kostja ei teadnud, et korteris on radiaatorid lahti ühendatud maja keskküttesüsteemist ja korteris on elektriküte ning seetõttu käsitles hageja korterit kui keskküttesüsteemiga korterit. Seda enam, et kostja on arvestanud hagejale tasu 15% korteri pinna eest 15 aasta vältel.
8.15.06.20012. a KÜ üldkoosoleku protokollist tuleneb, et üldkoosolek otsustas: alternatiivküttele üle läinud korteriomanikud peavad hiljemalt 01.09.2012. a esitama KÜ juhatusele dokumendid ehitisregistrist (punkt 2), korteriomanikud, kes on osaliselt radiaatorid korterist eemaldanud, peavad taastama keskkütte täies ulatuses või esitama dokumendid ehitusregistrist (punkt 3), alternatiivküttega korteritele kehtestada tasu keskkütte eest 15% ulatuses korteri pinnast (punkt 4, tl 13-14). Üldkoosoleku otsusest tuleneb, et hageja pidanuks esitama kostjale hiljemalt 01.09.2012. a dokumendid ehitisregistrist (punkt 2) ning talle arvestatakse tasu 15% korteri pinnast (punkt 4).
9.KÜ 10.12.2012. a juhatuse koosoleku protokollist tuleneb, et korteriomanikele 32, 38, 43 (hageja korteriomand), 49, 3 ja 42 kehtestati alates 01.10.2013. a tasu korteriomandi üldpinna järgi (100%). Põhjendusena on sulgudes märgitud: ei ole läbinud registreerimist ehitisregistris. Kohus märgib kostjale, et hageja esitas 3.12. 2012. a taotluse ehitise muudetud tehnosüsteemile
kasutusloa saamiseks. Registripidaja hinnangul on alternatiivküttele üleminek tehtud 1997. aastal ja kõik esitatud dokumendid on korras, mistõttu pole põhjust kasutusloa väljaandmisest keelduda. Korteriühistut paluti kinnitada, kas korteris nr 43 on maha võetud keskkütteradiaatorid, torud on isoleeritud, korteris on paigaldatud elektriboiler ja elektriradiaatrorid (2 tk) ning korteriühistu ei oma pretensioone seoses alternatiivküttega (tl 74). Korteriühistu Aru 11 on päringule vastanud ning teatanud, et korter nr 43 on keskküttega korter, seal pole mingisugust alternatiivkütet ning KÜ on kategooriliselt vastu korterite nr 3 ja 43 ( ja üleüldse mistahes Aru 11 korterite) üleminekule alternatiivküttele (tl 76). Kohus leiab, et KÜ esitas Kohtla-Järve Linnavalitsuse ehitusjärelevalve vanemspetsialistile eksitavaid andmeid, et korteris 43 on keskküte ning nimetatud alusel ei olnud hagejal võimalik saada kasutusluba ning täita KÜ nõudmist dokumendi esitamiseks ehitisregistrist. Kostja on ühest küljest nõudnud korteriomanikelt kasutusloa esitamist ehitisregistrist ning samas teatanud registripidajale, et ta on kategooriliselt vastu mistahes korterite üleminekule alternatiivküttele. Selline olukord, kus KÜ nõuab ühistu liikmelt kohustuse täitmist ning samal ajal takistab oma tegevusega kohustust täitmast, on ebamõistlik ega vasta heale kombele.
10.Asja materjalidest tuleneb, et vähemalt 08.06.2012. a oli hageja korteris alternatiivküte (elektriküte), mis vastas standardile (elektripaigaldise nõuetekohasuse deklaratsioon ja visuaalkontrolli protokoll, tl 101).
11.Kütte eest tasu nõudmine (100%) olukorras, kus hageja korteris puudusid keskkütteradiaatorid ning püstakud olid isoleeritud ning 15 aastat arvestatakse hagejale 15% kütmisele kuuluvast pinnast, on kohtu arvates vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega.
12.KÜ juhatuse 10.12.2012. a otsuse punkt 2 on tühine korteri nr 43 (hageja) osas, sest on vastuolus heade kommetega (MTÜS § 24-1 lg 1, TsÜS § 38 lg 2.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
13.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (lg 4). Vastavalt TsMS § 162 lg 1, kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi. Seega kannab menetluskulud kostja.
14.Menetlusosaline võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendis jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1).
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.