Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tl. 2-3; 30-31). Hageja on seisukohal, et antud juhul on kohtutäitur alustanud täitemenetlust alusetult, kuivõrd sissenõudja nõue võlgniku vastu on rahuldatud. 10.09.2010.a esitas PRIA kohtutäitur Jaanika Pajustele täitmisavalduse, mille kohaselt täitedokumendiks oli PRIA 21.07.2009.a peadirektori käskkiri nr. 1-3.11/173, mille osas kohtutäitur Jaanika Pajuste 26.08.2013.a otsusega lõpetas täitemenetluse täiteasjas nr 185/2010/1879 kuna nõue summas 15 978,80 krooni koos intressi ja viivistega oli täielikult rahuldatud. Nimetatud otsust PRIA ei vaidlustanud. 17.09.2013.a esitas PRIA kohtutäitur Oleg Sirotinile täitmiseavalduse. Täitedokumendiks on sama PRIA peadirektori 21.07.2009 käskkiri nr. 1-3.11/173, mille kohaselt nõudeks on intressid 1048,54 eurot ja viivised 24,93 eurot. Hageja on seisukohal, et nõue on rahuldatud ja et 21.07.2009.a käskkirja nr 1-3.11/173 alusel on nõue aegunud. Kostja peadirektori 21.07.2009.a käskkirja järgi sai sundtäitmist nõuda kuni 21.07.2012.a. Täitmisavaldus esitati 16.09.2013.a. Hageja palub tunnistada PRIA avalduse PRIA peadirektori 21.07.2009.a käskkirja nr 13.11/173 alusel, Tartu kohtutäitur Oleg Sirotini poolt 17.09.2013.a algatatud sundtäitmine täiteasjas 187/2013/1271 lubamatuks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUS HAGIAVALDUSELE (tl. 23-27). Kostja esitatud hagi ei tunnista. Kostja oma vastuses märgib, kohtutäitur Jaanika Pajuste täitemenetluses nr 185/2010/1879 nõuti hagejalt toetus välja 15 978,80 krooni seisuga 31.03.2013.a ning kohtutäitur lõpetas 26.08.2013.a täitemenetluse. Tagasinõutud summad kanti kostjale üle 10.04.2013.a ja 17.04.2013.a. Kuna PRIA peadirektori 21.07.2009.a käskkirjast nr 1-3.11/173 tuleneb ka intressi ja viivisenõue, siis on ajavahemiku 31.03.2010.a kuni 17.04.2013.a eest hageja võlgnevus intressi ja viivise eest 1073,47 eurot, mille sissenõudmiseks esitas kostja 17.09.2013.a täitmisavalduse kohtutäitur Oleg Sirotinile.Vastavalt Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 66 lg 1 pidi hageja tagastama kostjale pindalatoetuse 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest. Sama seaduse § 67 lg 1 ja 2 järgi oli kostjal kohustus tagasimaksmisele kuuluvalt toetussummalt arvestada otsuse tegemise päevast alates intressi ning viivist. Kuna kostjale teadaolemata põhjustel ei arvestanud kohtutäitur 31.03.2010.a võlgnevuse seisule juurde intresse ega viivist jäi hagejal peale 17.04.2013.a üles võla jääk summas 1073,47 eurot. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

KOHTU SEISUKOHT

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Eelnimetatud vastuväited on sama paragrahvi teise lõike järgi kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et PRIA peadirektori 21.07.2009.a käskkirja nr 1-3.11/173 kohaselt tuli hagejal tasuda kostjale tagasi alusetult saadud toetus.

Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas nõue on aegunud (I), kas nõue, mis tuleneb PRIA peadirektori 21.07.2009.a käskkirjast nr 1-3.11/173 on tasutud koos intressidega ja viivistega täitemenetluses nr 185/2010/1879 (II) ja kas hageja võlgneb kostjale sama PRIA peadirektori 21.07.2009.a käskkirja alusel veel intressid ja viivised kokku summas 1073,47 eurot (III). I. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 1 kohaselt jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lõike 4 kohaselt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lõikes 1 aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 2011. aasta 1. märtsi tekkinud aegumata nõuetele. Kui enne 2011. aasta 1. märtsi kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lõike 1 kohane aegumistähtaeg lõpeks varem kui käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaeg, siis kohaldatakse aegumisele enne 2011. aasta 1. märtsi kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lõiget 1. Kohtule esitatud PRIA peadirektori 21.07.2009.a käskkiri nr 1-3.11/173 (tl. 10-13) on täitedokument TMS § 2 lg 1 p 9 mõttes. Kuivõrd täitedokumentidele on tulenevalt TsÜS § 157 lg 1 kehtestatud aegumistähtaeg 10 aastat, siis kostja nõue, mis tuleneb eelpoolnimetatud käskkirjast, ei ole aegunud. II. TMS § 56 lg 1 kohaselt sissenõudja nõue rahuldatakse koos viiviste ja muude kõrvalnõuetega, mille suurus nähtub täitedokumendist. Kohtutäitur Jaanika Pajuste 21.09.2010.a täitmisteatest täiteasjas nr 185/2010/1879 (tl. 32-33) nähtub, et täitedokumendiks on PRIA 21.07.2009.a otsus nr. 1-3.11/173 ning nõude sisuks on alusetult saadud toetuse tagasimakse 15 978,80 krooni (31.03.2010.a seisuga koos intresside ja viivistega). Nimetatud otsuse resolutsiooni p 5 kohaselt arvestab PRIA tagasimaksmisele kuuluvalt toetussummalt otsuse kättesaamises päevast alates Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 67 lg 1 ettenähtud intressi ja p 6 kohaselt viivist 0,1 % iga viivitatud kalendripäeva eest. Poolte vahel ei ole vaidlust, et 15 978,80 krooni on tasutud. Täiendavat viivisenõuet kostja esitanud ei ole. Samuti nähtub 26.08.2013.a täitemenetluse lõpetamise otsusest täiteasjas nr 185/2010/1879 (tl. 14), et nõue, 15 978,80 krooni (31.03.2010.a seisuga koos intresside ja viivistega) on täielikult rahuldatud. III. Kohtule esitatud 17.09.2013.a kohtutäituri Oleg Sirotini täitmisteatest täiteasjas nr 187/2013/1271 (tl. 4-5) nähtub, et täitedokumendiks on sama PRIA 21.07.2009.a käskkiri nr. 13.11/173 ning nõude sisuks viivis 1048,54 eurot ja intress 24,93 eurot. Kuivõrd hageja oli võla tasumisega viivistuses oli kostjal õigus nõuda hagejalt viivist. ELÜPS § 67 lg 1 sätestab, et kui Euroopa Liidu määrustest ei tulene teisiti, nõutakse toetuse tagasinõudmisel tagastatava toetuse summalt intressi sõltuvalt toetuse väljamaksmise valuutale kas eurodes või Eesti kroonides. Intressimäär tagastatava toetuse summalt on eurodes ühe aasta Euribor + 5% aastas või Eesti kroonides ühe aasta Talibor + 5% aastas. Intressimäär fikseeritakse iga aasta 2. jaanuari seisuga ning see kehtib üks aasta. Intressi arvestatakse taotlejale toetuse tagasinõudmise otsuse teatavakstegemise päevast alates kuni toetuse tagasimakse või tasaarveldamise korras mahaarvamiseni. Intressiarvestuse aluseks on tegelik päevade arv kuus ja 360-päevane aasta. ELÜPS § 67 lg 2 kohaselt kui toetust ei tagastata toetuse tagasinõudmise otsuses ettenähtud tähtpäevaks, võib toetuse saajalt nõuda viivist kuni 0,1% toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest, kui Euroopa Liidu määrustest ei tulene teisiti. Asjaolu, et täiteasjades nr 185/2010/1879 ja nr 187/2013/1271 on täitedokumendiks sama PRIA 21.07.2009.a käskkiri nr 1-3.11/173, ei tähenda veel seda, et sundtäitmine oleks lubamatu. Tegelikkuses on täitmata nõude puhul sissenõudjal võimalik pöörduda uuesti kohtutäituri poole. Täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest tulenevalt saab sundkorras täita üksnes selget lahendit, seega peab nõue olema selge ja üheselt mõistetav. Täiteasja nr 185/2010/1879 täitmisteatest nähtub, et nõudesumma on 15 978.80 krooni (31.03.2010.a seisuga koos intresside ja viivistega) kuid nimetatud nõudesummast ei nähtu, mis osa on arvestatud põhisumma, intresside ja viiviste katteks. Kuivõrd esialgses täiteasjas ei nähtu nõude põhisummat, ei saa kohus kontrollida täiteasjas nr

187/2013/1271 kui suur on intressi ja viiviste nõue. Kostjal on kohustus tõendada, et tal on hageja vastu sissenõutav nõue (sh ka kõrvalnõuete osas) ulatuses, milles ta soovib täitemenetlust läbi viia. Kuivõrd kohus ei saa kontrollida, mis summa intressi ja viivise osas täitmisele läheks ja kohtule ei ole esitatud tõendeid, selle kohta, et kostja oleks esitanud hagejale täiendava viivise osas nõude, loeb kohus, et nõue on täidetud. Seega tuleb täitemenetlus TMS § 221 lg 1 alusel lubamatuks tunnistada ning esitatud hagi kuulub rahuldamisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagi, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.