Kohtulahend

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagejal II on õigustatud huvi osaluse ülekandmist puudutavate dokumentidega tutvumiseks, et hageja II juhatus saaks täita juhatusele seadusest tulenevaid kohustusi. Hageja II põhikirjast ja ÄS § 149 lg 2 II lausest tuleneb, et osaluse võõrandamisel on osanikul kohustus esitada võõrandamist puudutavad dokumendid osaühingu juhatusele, kes teavitab viivitamatult teisi osanikke müügilepingu sõlmimisest. Selliselt saab äriühingu juhatus kontrollida, kas osa ülekandmisel esineb ostueesõigusolukord, millest tuleks teisi osanikke teavitada, ning vajadusel esitada vastavad dokumendid teistele osanikele, et neil võimaldada ostueesõigust teostada. Olukorras, kus osa võõrandav või muul viisil teisele isikule üle andev osanik ei esita juhatusele vastavaid dokumente, ei saa juhatus ka juhatusele seadusest tulenevaid kohustusi täita. Hagejal II on õigustatud huvi dokumentidega tutvumiseks ka seetõttu, et dokumentides on kajastatud hageja II ning OÜ Taali Grupp, kostja ja Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid OÜ vahelise õigussuhte tekkimine ja lõppemine. Osa müügi- või muu võõrandamise leping kajastab alati osaniku ja äriühingu vahelist õigussuhet. Sellest tulenevalt võimaldab osaluse ülekandmist puudutav dokumentatsioon hinnata osaniku ja hageja II vahelist õigussuhet, st tuvastada, kas ja millistel alustel on OÜ Taali Grupp, kostja ja Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid õigussuhtes hagejaga II tekkinud või lõppenud, millised õigused on neile üle läinud jne. See on vajalik, et hageja II juhatus suudaks arvestada hageja II juhtimisel ja tegevuse korraldamisel kõigi aktsionäride õiguste ja huvidega (sh nt aktsionäride üldkoosoleku jm toimingute läbiviimisel). Hageja II ei tea, kes tegelikkuses on hageja II osanikud. Hagejatele pole täpsemalt teada, millised dokumendid (nimeliselt) olid OÜ Taali Grupp poolt kostjale ja kostjalt Advokaadibüroole Glikman, Alvin & Partnerid osaluse üleandmise aluseks. On tõenäoline, et dokumendid, mille alusel osalus OÜ-lt Taali Grupp kostjale üle kanti, on koostatud perioodil 01.04.2012–30.07.2013. Osaluse ülekandmist puudutavad dokumendid on eelviidatud perioodil koostatud ja/või allkirjastatud dokumentidest eristatavad, kuivõrd peavad sisaldama sõnu Andrada osa ja Taali; Andrada osa ja Miil; Andrada osa ja Glikman; Andrada osa ja advokaadibüroo. Kuivõrd kostjal puudus eelviidatud perioodil hagejaga II mistahes seos, siis ei saa kostjal olla muid hageja II ärinime puudutavaid dokumente. Kokkulepped seoses osaluse ülekandmisega ei pruugi olla nn klassikalise lepingu vormis, vaid tingimused osaluse üleandmiseks võivad sisalduda ka e-kirjavahetuses vm dokumentides. Ka juhul, kui pooled on soovinud hoida osaluse ülekandmist puudutavaid dokumente konfidentsiaalsena, siis ei kehti mistahes konfidentsiaalsuskohustused olukorras, kus osanikel on seadusest tulenev kohustus dokumentide esitamiseks. Seaduse mõtteks pole see, et osa notari ametikonto kaudu võõrandades oleks võimalik vältida ostueesõiguse olukorra tekkimist. Vastasel juhul saaks tehinguid notari kaudu tehes vältida ostueesõiguse tekkimist. Hagejad taotlevad kohustada notar Kaata Kartaud esitama tutvumiseks kõik elektrooniliselt või paberkandjal perioodil 01.04.2012–30.07.2013 koostatud ja/või allkirjastatud dokumendid ja ekirjad, mis puudutavad OÜ Taali Grupp poolt 26.07.2013 OÜ Andrada osa nimiväärtusega 7727 eurot, mis võrdub 31,14%-iga OÜ Andrada osakapitalist, ülekandmist notar Kaata Kartau kontole ja notar Kaata Kartau kontolt 29.07.2013 OÜ Andrada osa nimiväärtusega 7727 eurot, mis võrdub 31,14%-iga osakapitalist, ülekandmist Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid OÜ-le ning nimetatud ülekannetega seotud OÜ Taali Grupp ja notar Kaata Kartau ning notar Kaata Kartau ja Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid OÜ vahelisi tehinguid ja/või muidu toiminguid, sealhulgas, mille nimetuses esineb või mille pealkirjas või sisus on järgmisi sõnu: Andrada osa ja

3(9)

Taali; Andrada osa ja Miil; Andrada osa ja Glikman; Andrada osa ja advokaadibüroo; sealhulgas dokumendid, milles muuhulgas nähtub, millistel alustel ja millise rahalise või mitterahalise kohustuse täitmiseks või muul otstarbel kanti OÜ Andrada 31,14%-line osa üle notar Kaata Kartau kontole ja Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid OÜ-le, sh vastavate väärtpaberikontode haldajatele esitatud ülekandekorraldused, pangaülekannete väljavõtted, raamatupidamisdokumendid, notarile tehtud hoiustamise ja muud avaldused ning mistahes muud nimetatud osaluse ülekandmist puudutavad notariaaldokumendid. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei ole osalust ei omandanud ega võõrandanud, vaid pakkunud klientidele kostja kui notari juures hoiustamisteenust. Sellele viitab asjaolu, et Eesti väärtpaberite keskregistris olid väärtpaberid notar Kaata Kartau kontol. Mingit muud alust väärtpaberite notari kontole ülekandmiseks, kui nende hoiustamine, seadus ette ei näe. Seega pidid hagejad järeldama, et tegu on hoiustamisega notari ametikohustuste raames. Hoiustamine notari ametitegevusena on sätestatud notariaadiseaduse (NotS) § 29 lg 3 p-s 9 ja § 32 lg 3 p-s 8. Kuna kostja väärtpabereid ei omandanud ega võõrandanud, ei olnud kostjal ka VÕS § 249 lg-st 1, ÄS § 149 lg-st 2 ega ühingu põhikirja p-st 3.1 tulenevat teavitamiskohustust. NotS § 3 sätestab notari saladuse hoidmise kohustuse. Kellelgi pole ilma vastava kohtulahendita õigust notarilt ametidokumente välja nõuda. Saladuse hoidmise kohustuse rikkumine oleks oluline ametikohustuse rikkumine, mis tooks kaasa notari distsiplinaarvastutuse seaduse järgi. Hagejatel puudub ilma vastava kohtulahendita õigus nõuda dokumentide esitamist. Notari pädevuses pole otsustada, kas kolmandal isikul võib olla õigustatud huvi notari valduses olevate dokumentidega tutvuda või mitte, küll aga on võimalik hinnata seda kohtul. Hagejad poleks pidanud esitama hagi notari vastu, vaid võimalike nende isikute vastu, keda nad said pidada osaluse võõrandajateks ning nende kohtuasjade raames oleks kohus saanud vajadusel ka kostjalt hoiustamise aluseks olevad dokumendid tõendina välja nõuda. Teine võimalus nende andmete saamiseks olnuks hagita menetlus. Hagimenetlus eeldab üldiselt, et hagejal on nõue kostja vastu, mida kostja oma kohustusi rikkudes ei täida, kuid antud juhul sellist olukorda pole. Seega pole põhjendatud hagimenetlus kostja vastu. Põhjendatud pole jätta menetluskulud kostja kanda. Kostjale ei saa panna menetluskulude tasumise kohustust seoses sellega, et ta täidab kohusetundlikult seadusest tulenevaid ametikohustusi. Kui kohus peab vajalikuks nõuda kostjalt välja andmed NotS § 3 lg 2 alusel, siis tuleb määratleda dokumentide ring, mida kostja peab kohtu nõudel esitama. Esimese astme kohtu otsus Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. VÕS § 1015 järgi võib teise isiku valduses oleva dokumendiga tutvumise vastu õigustatud huvi omav isik valdajalt nõuda dokumendiga tutvumise lubamist, kui dokument on koostatud dokumendiga tutvuda sooviva isiku huvides või kui dokumendis on kajastatud selle isiku ja dokumendi valdaja vaheline õigussuhe või nendevahelise tehingu ettevalmistamine. Dokumendiga tutvumise eeldused VÕS § 1015 alusel on järgmised: 1) dokument, millega tutvumist nõutakse, on koostatud tutvumist taotleva isiku huvides või kajastab tutvumist taotleva ja dokumendi valdaja vahelist õigussuhet või tehingu ettevalmistamist; 2) dokumendiga tutvumist taotleval isikul on õigustatud huvi dokumendiga tutvumiseks ja 3) dokument, millega tutvumist isik

4(9)

taotleb, on või peab seaduse järgi olema isiku valduses, kellelt dokumendiga tutvuda võimaldamist nõutakse. Riigikohus on leidnud, et dokument on koostatud dokumendiga tutvumist sooviva isiku huvides juhul, kui dokument on seotud isiku õigusliku positsiooniga, st kui dokument on isikule vajalik tõend või vähemalt kinnitab isiku mingisuguse õigusliku positsiooni olemasolu. VÕS § 1015 ei saa mõista kitsalt ning dokumendiga tutvumise lubamiseks piisab ka sellest, kui dokumendi sisu on vaieldava õigussuhtega vahetult seotud. Samuti võib Riigikohtu seisukoha järgi erandlikel juhtudel olla õigus dokumendi valdajalt dokumendiga tutvumist nõuda ka siis, kui see kajastab tema ja mõne kolmanda isiku vahelist õigussuhet, kuid seda üksnes juhul, kui isikul ei ole võimalik muul viisil dokumendiga tutvuda (Riigikohtu 17.01.2011 otsus nr 3-2-1-108-10, p 13). Dokumendid, millega hagejad soovivad tutvuda, puudutavad OÜ Andrada osaluse ülekandmist notarile ning notarilt advokaadibüroole. Haginõue on sõnastatud laialt - hagejad soovivad tutvuda kõigi perioodil 01.04.2012–30.07.2013 koostatud dokumentide ja e-kirjadega, mis puudutavad osaühingu osa ülekandmist, notari ja Taali Grupp OÜ ning notari ja Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid vahelisi tehinguid ja toiminguid ning millest nähtub millistel alustel ja millise rahalise või mitterahalise kohustuse täitmiseks osa notari kontole ja sealt advokaadibüroole kanti. Hagejad seovad dokumentidega tutvumise huvi ostueesõiguse eelduste kontrollimise vajadusega. VÕS 244 lg 3 sätestab, et asja suhtes ostueesõigust omav isik võib ostueesõigust teostada, kui müüja on sõlminud ostjaga müügilepingu. Ostueesõigust saab teostada ka muu tasulise võõrandamise korral. ÄS § 149 lg 2 sätestab, et osa võõrandamisel kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest. Müüja esitab müügilepingu osaühingu juhatusele, kes teavitab viivitamatult teisi osanikke müügilepingu sõlmimisest. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele võlaõigusseaduses ostueesõiguse kohta sätestatut. Viidatud sätete alusel võiks hagejatel olla üksnes väärtpaberite võõrandamislepingu esitamise nõue. Võõrandamislepingu osaühingu juhatusele esitamise kohustus on müüjal. Eesti väärtpaberite keskregistri väljavõttest (tlk 15) nähtub, et 26.07.2013 toimus makseta väärtpaberiülekanne (väärtuses 7727 eurot) OÜ-lt Taali Grupp notar Kaata Kartaule. 29.07.2013 toimus makseta väärtpaberiülekanne samas koguses notar Kaata Kartault Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid OÜ-le. Kostja selgitab, et oli üksnes osa väärtpaberite hoiustaja. NotS § 32 lg 3 p 8 sätestab, et notari ametiteenuseks on raha, välja arvatud sularaha, väärtpaberite, dokumentide ja muude esemete hoiule võtmine, kui see ei ole ametitoiming ega sellega kaasnev ametikohustus. NotS § 35 lg 2 sätestab, et hoiustamine on tõestamistoiminguga kaasnev ametikohustus, kui see on seotud sama notari poolt tõestatava tehinguga ja hoiulevõtmist taotlevatel isikutel on tehingust tulenev õigustatud huvi tehingu täitmise tagamiseks hoiustamise teel. Sama sätte lg 3 kohaselt on muu hoiustamine väljaspool VÕS § 120 ja sama paragrahvi lg-t 2 notari ametiteenus. Hagejad pole tõendanud, et Kaata Kartau oleks olnud OÜ Andrada osa ostja või müüja. Samuti pole kohtu hinnangul ka selliseks kahtluseks alust, mistõttu pole põhjendatud dokumentidega tutvumise võimaldamine ka õigussuhte olemasolu või puudumise kontrollimise kaalutlusel. Kohus tuvastas, et notar ei olnud väärtpaberite ostjaks ega müüjaks, vaid väärtpaberite hoiustajaks oma ametitoimingu või ametiteenuse raames. Vastasel korral poleks väärtpaberite keskregistris märgitud Kaata Kartau ette sõna „notar“. Kuna notari ning OÜ Taali Grupp OÜ ja Advokaadibüroo Glikman, Alvin &

5(9)

Partnerid vahel väärtpaberite võõrandamise lepingut ei sõlmitud, ei tekkinud notaril ei hageja I ega hageja II suhtes kohustusi ÄS § 149 lg 2 alusel. Kuna haginõue hõlmab kõiki dokumente, mis on osa notarile ülekandmise aluseks, tuleb võtta seisukoht, kas need dokumendid võivad mõjutada hagejate õiguslikku positsiooni, kajastavad hagejate ja dokumendi valdaja vahelist õigussuhet või tehingu ettevalmistamist ning kas neil on õiguslik huvi dokumentidega tutvumiseks. Hageja I on äriregistrist nähtuvalt OÜ Andrada osanik. Teiseks osanikuks on Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid OÜ. Notari valduses olevad dokumendid väärtpaberite ülekandmise kohta notari väärtpaberikontole ei kajasta hageja I ja notari vahelist õigussuhet ega tehingu ettevalmistamist. Õigussuhe võiks tekkida hagejal I võimaliku ostueesõiguse olukorra kohta teavet andva dokumendi valdajaga, eelkõige osa müüjaga. Notari valduses olevad dokumendid väärtpaberite ülekandmise kohta ei kindlusta ega selgita hageja I õiguslikku positsiooni, kuna neil dokumentidel pole hageja I jaoks ilma võimaliku osa võõrandamist puudutavate dokumentideta tähtsust. Tegemist on dokumendi valdaja (notari) ja kolmanda isiku vahelist õigussuhet kajastavate dokumentidega, mille seos võimalike ostueesõiguse aluseks olevate dokumentidega on liialt kaudne. Laiemas plaanis võib nõustuda sellega, et hagejal I võib olla teatud huvi saada ostueesõiguse teostamise kontekstis teada väärtpaberiülekannete õigusliku aluse kohta, kuid õigusliku positsiooni kinnitamise vajadust võiks jaatada üksnes selliste tehingute osas, kus võib olla alust kahtlustada osa omaniku muutumist. Tuleb arvestada eelnevalt tuvastatuga, et ostueesõiguse olukorda osa ülekandmisel notarile ja notarilt advokaadibüroole ei tekkinud. Kohus ei välista, et ostueesõiguse olukord võis tekkida Taali Grupp OÜ ja Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid vahel sõlmitud võimaliku lepinguga (mis võib samuti olla sama notari vahendusel sõlmitud ning notari valduses), kuid käesolevas asjas kohus seda ei analüüsi, kuivõrd hagi on esitatud üksnes notari vastu. Notari vastu esitatud hagis ei pea kohus võimalikuks rahuldada hagi dokumentide osas, mis puudutavad hageja I suhteid kolmandate isikutega, kuivõrd hagejal I on võimalik esitada dokumentidega tutvumise hagi nende kolmandate isikute vastu. Sama leiab kohus hageja II kohta. Hageja II leiab, et tal on õigustatud huvi dokumentidega tutvumiseks, kuivõrd temal kui äriühingul on äriühingu toimimiseks vajalik teada, millistel isikutel millised suhted hagejal II on. Kohtu hinnangul osade hoiustamine ei mõjuta kuidagi hageja II õiguslikku positsiooni, kuna notar polnud pooleks võimalikus väärtpaberite võõrandamise tehingus. Seetõttu ei anna osaühingu osa hoiustamise lepingud infot osa osanike ega nende suhete kohta OÜga Andrada. Osa omandisuhteid puudutavate lepingutega tutvumiseks tuleks esitada hagi osaluse omandamist puudutavate lepingute poolte vastu. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Hagejad paluvad tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja kõik menetluskulud jätta notar Kaata Kartau kanda. Eesti Väärtpaberite Keskregistri väljavõttest nähtub, et 26.07.2013 kanti osalus kostja väärtpaberikontole ja 29.07.2013 sealt edasi. Seega vähemalt formaalselt nähtub, et kostja sai osaluse omanikuks ja kandis selle edasi. Hagejatele ei ole esitatud mis tahes dokumente, mis hagejate väidet ümber lükkaksid. Sellest tulenevalt on maakohus ebaõigesti tuvastanud, et hagejad ei ole tõendanud, et notar oleks olnud osaluse müüjaks. Hagejatel on vähemalt kostjalt osaluse edasi kandmist puudutavate dokumentide osas õigus nõuda ÄS § 149 lg 2, VÕS § 244 lg 3, VÕS § 249 lg 1 ja hageja II põhikirja punkti 3.1 alusel hagiavalduses nõutud dokumentidega tutvumist.

6(9)

Maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et hagejatel ei ole õigust nõuda dokumentidega tutvumist VÕS § 1015 alusel. VÕS § 1015 eeldused on täidetud hageja I suhtes. Kui ka kostja üksnes deponeeris osalust enda ametikontol, siis esitati kostjale mingid dokumendid, mille alusel osalus kostja kontole kanti ning mingid dokumendid või mingi tasu, mille laekumisel kostja osaluse edasi kandis. Viidatud dokumendid on koostatud hageja I huvides, sest kui ka tegelikkuses toimus tehing OÜ Taali Grupp ja Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid OÜ vahel, siis tekkis osaluse ülekandmisel ostueesõiguse olukord, millisel juhul on dokumentides kajastatud tingimustel hagejal I õigus astuda OÜ Taali Grupp ja Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid OÜ vahelises tehingus osaluse omandaja ehk Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid OÜ asemele. VÕS § 1015 eeldused on täidetud ka hageja II suhtes. Ka juhul, kui kostja ei olnud tehingupooleks osaluse omandamisel ja edasi kandmisel, siis kajastavad kostja valduses olevad osaluse ülekandmise aluseks olevad dokumendid igal juhul hageja II ja OÜ Taali Grupp ning Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid OÜ õigussuhete lõppemist ja tekkimist hagejaga II. Hageja II igapäevase majandustegevuse läbiviimine on oluliselt takistatud, kui hageja II ei tea, kellel millised suhted hagejaga II on. Maakohtu poolt viidatu justkui võiksid hagejad nõuda dokumentidega tutvumist OÜ-lt Taali Grupp ja Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid OÜ-lt ei ole asjakohane. Hagejatel on õigus nõuda dokumentidega tutvumist mis tahes isikutelt, kelle valduses on dokumendid, mis puudutavad hagejaid ja milliste tutvumise vastu on hagejatel õigustatud huvi ning asjaolu, et need dokumendid võiksid olla ka veel kellegi teise valduses ei takista kuidagi hagejatel käesoleva nõude esitamist. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud apellatsioonkaebusega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Kuna kolleegium nõustub maakohtu otsuses toodud põhjendustega ja järgib neid, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 kolleegium ei korda maakohtu otsuse põhjendusi. TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti on maakohus õigesti kohaldanud materiaalõigust. Apellatsioonkaebuses on apellandid esitanud samad väited, mis nad esitasid maakohtule, ja maakohus on vaidlustatud otsuses neid põhjalikult käsitlenud. See, et apellandid maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohtu järeldused oleksid ebaõiged. VÕS § 1015 lg 1 järgi teise isiku valduses oleva dokumendiga tutvumise vastu õigustatud huvi omav isik võib valdajalt nõuda dokumendiga tutvumise lubamist, kui dokument on koostatud dokumendiga tutvuda sooviva isiku huvides või kui dokumendis on kajastatud selle isiku ja dokumendi valdaja vaheline õigussuhe või nendevahelise tehingu ettevalmistamine.

7(9)

Käesolevas tsiviilasjas soovisid hagejad, et kostja, kes on notar, esitaks neile tutvumiseks kõik elektrooniliselt või paberkandjal perioodil 01.04.2012–30.07.2013 koostatud ja/või allkirjastatud dokumendid ja e-kirjad, mis puudutavad OÜ Taali Grupp poolt 26.07.2013 OÜ Andrada osa nimiväärtusega 7727 eurot, mis võrdub 31,14%-iga OÜ Andrada osakapitalist, ülekandmist notar Kaata Kartau kontole ja notar Kaata Kartau kontolt 29.07.2013 OÜ Andrada osa nimiväärtusega 7727 eurot, mis võrdub 31,14%-iga osakapitalist, ülekandmist Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid OÜ-le ning nimetatud ülekannetega seotud OÜ Taali Grupp ja notar Kaata Kartau ning notar Kaata Kartau ja Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid OÜ vahelisi tehinguid ja/või muidu toiminguid, sealhulgas, mille nimetuses esineb või mille pealkirjas või sisus on järgmisi sõnu: Andrada osa ja Taali; Andrada osa ja Miil; Andrada osa ja Glikman; Andrada osa ja advokaadibüroo; sealhulgas dokumendid, milles muuhulgas nähtub, millistel alustel ja millise rahalise või mitterahalise kohustuse täitmiseks või muul otstarbel kanti OÜ Andrada 31,14%-line osa üle notar Kaata Kartau kontole ja Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid OÜ-le, sh vastavate väärtpaberikontode haldajatele esitatud ülekandekorraldused, pangaülekannete väljavõtted, raamatupidamis-dokumendid, notarile tehtud hoiustamise ja muud avaldused ning mistahes muud nimetatud osaluse ülekandmist puudutavad notariaaldokumendid. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hagejal I, kes on OÜ Andrada osanik, võib olla ÄS § 149 lg 2 järgi hageja II osa võõrandamisel kolmandale isikule ostueesõigus. ÄS § 149 lg 2 järgi lasub osa müüjal kohustus müügilepingu osaühingu juhatusele esitamiseks. Hagejate selgituse kohaselt ei ole neile osa võõrandamislepingut esitatud. Ostueesõiguse teostamise eelduseks on müügilepingu esitamine, mistõttu võib hagejal I olla õigustatud huvi müügilepingu saamiseks, küll aga ei saa olla põhjendatud kõigi hagejate poolt loetletud dokumentide esitamise nõue põhjendusega, et need on vajalikud ostueesõiguse teostamiseks. Kolleegiumi arvates saab hageja II suhtes õigustatud huvi nõutud dokumentide osas tuleneda ainult seadusest või põhikirjas sätestatud alustest. Hageja II väide, et tal on vajalik teada, kes on tema osanikud, kolleegiumi arvates talle selleks õigust ei anna. Kuna hageja I osad on registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris, siis kolleegiumi arvates on hagejal II võimalik saada vastav teave registrist. Küll võib aga osa müügilepingu osas olla ÄS § 149 lg-st 2 tulenevalt hagejal II vajalik tutvuda osa müügilepinguga, kuna hageja II juhatusel on kohustus teavitada teisi osanikke müügilepingu sõlmimisest. Samas ei ole aga oma ametikohustusi täitev notar see isik, kellelt hagejatel on õigus nõuda müügilepingu esitamist VÕS § 1015 järgi. Hagejad väitsid hagiavalduses, et Eesti väärtpaberite keskregistri andmetest nähtuvalt on neil alust arvata, et kostja on olnud hageja II osa omanik. Kostja vaidles sellele vastu ja selgitas, et tema ametikontol oli osa 3 päeva seoses ametiteenuse osutamisega. NotS § 32 lg 3 p 8 järgi on notari ametiteenuseks raha, välja arvatud sularaha, väärtpaberite, dokumentide ja muude esemete hoiule võtmine, kui see ei ole ametitoiming ega sellega kaasnev ametikohustus. Kostja seletuse kohaselt oli hageja I osa tema ametikontole Eesti väärtpaberite keskregistris kantud seoses ametiteenuse osutamisega, millele viitas tema kui konto omaja nimele lisatud sõna „notar“. NotS § 12 lg 2 p 1 järgi ei või notar tegeleda ettevõtlusega ega kuuluda äriühingusse ja lg 3 sätestab, et notar võib omandada ainult avalikult emiteeritud väärtpabereid, sealhulgas aktsiaid ja vahetusvõlakirju. Arvestades eeltoodud kitsendusi ja seda, et väärtpaberikonto omanikuna oli märgitud „notar Kaata Kartau“, leiab kolleegium, et kostja väärtpaberikontol oli hageja II osa perioodil 26.07.2013 kuni 29.07.2013 seoses ametiteenuse osutamisega. NotS § 3 lg 1 sätestab, et notar on kohustatud saladuses hoidma talle seoses ametitegevusega teatavaks saanud andmed. See kohustus jääb püsima ka pärast notari ametist lahkumist ning laieneb notaribüroo töötajatele, tõlkidele ning teistele isikutele, kellel on juurdepääs nimetatud andmetele.

8(9)

Käesolevas paragrahvis sätestatu kehtib NotS §-s 32 nimetatud ametiteenuste suhtes niivõrd, kuivõrd seadusega ei ole sätestatud teisiti. NotS § 3 lg 2 järgi annab notar andmeid oma ametitoimingute kohta ainult neile isikutele, kelle ülesandel või kelle suhtes ametitoimingud tehti. Kohtu nõudmisel annab notar andmeid ametitoimingute kohta neis kriminaal-, tsiviil- või haldusasjades, mis on kohtu menetluses. Kolleegium leiab, et eeltoodud säte ei anna hagejatele alust esitada notarile tema ametiteenusega seonduvalt vormistatud dokumentide saamiseks nõuet VÕS § 1015 alusel. NotS § 3 lg 2 teeb erandi sama paragrahvi lg-s 1 sätestatud saladuse hoidmise kohustusest ja lubab notaril kohtule dokumente esitada siis, kui kohtu menetluses on juba kohtuasi, mille lahendamiseks vajalikud tõendid on notari valduses ja kohus nõuab sellega seoses notarilt tõendite (dokumentide) esitamist. Selline olukord esineks, kui hageja I esitaks ostueesõiguse teostamisega seotud nõude ja selle nõudega seoses nõuaks kohus TsMS § 279 lg 1 järgi kostjalt välja vajalikud dokumendid. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb TsMS 171 lg 1 järgi ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta solidaarselt apellantide kanda. Maakohus on jaganud menetluskulud TsMS § 165 lg-st 1 tulenevalt õigesti.

Margo Klaar

Ande Tänav

Iko Nõmm

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.