Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

XXX, kes 26.07.2013 kandis osaluse üle kostjale. Kostja kandis osaluse üle 29.07.2013 Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid OÜ-le, kelle väärtpaberikontol osalus käesoleval ajal paikneb. Äriseadustiku (ÄS) § 149 lg-st 2 tuleneb osanike ostueesõigus osa võõrandamisel kolmandale isikule. Kostja ei olnud osaluse võõrandamisel OÜ-lt XXX hageja II osanik, mistõttu tekkis teistel osanikel (XXX ja XXX ) võõrandatava osaluse suhtes ostueesõigus. Sama olukord tekkis siis, kui kostja võõrandas osaluse edasi Advokaadibüroole Glikman, Alvin & Partnerid. Vaatamata sellele pole sellest teisi osanikke nõuetekohaselt teavitatud. Seetõttu pole hageja II juhatus saanud kontrollida, kas mõne osaluse ülekandmise aluseks olnud tehingu näol oli tegemist ostuõiguse olukorraga või mitte ning kas hagejal I võiks sellest tulenevalt tekkida õigus esitada avaldus ostueesõiguse teostamiseks. Hagejal I on õigustatud huvi osaluse võõrandamist puudutavate dokumentidega tutvumiseks, sest ilma osaluse võõrandamise tingimusi teadmata ei saa hageja I teostada seadusest ja hageja II põhikirjast tulenevat ostueesõigust. Hageja I on Eesti väärtpaberite keskregistri väljavõttega tõendanud, et hageja I on hageja II osanik ning on omandanud XXX ja XXX õiguse teostada osaluse suhtes võlaõigusseaduse (VÕS) § 249 lg-te 1 ja 2 alusel toimunud tehingute alusel tekkinud ostueesõiguse korral ostueesõigust. Lisaks sellele on hagejal I õigus osaluse ülekandmist puudutavate dokumentidega tutvuda ka VÕS § 1015 alusel. Kuigi OÜ XXX on osaluse kostjale ning kostja Advokaadibüroole Glikman, Alvin & Partnerid OÜ-le üle kandnud makseta väärtpaberiülekandena, siis ei tähenda see seda, et hagejal I poleks võinud tekkida õigus teostada ostueesõigust. Ostueesõigus ei rakendu üksnes olukorras, kus tehing on tehtud tasuta. Osa ülekandmine makseta ei tähenda aga, et osa oleks üle kantud tasuta. Makseta väärtpaberiülekande korral ei toimu väärtpaberiülekande käigus automaatset rahalist arvestust ostjalt müüjale. Kui tehingu osapooled on kokku leppinud väärtpaberite eest tasumise, peavad nad selle teostama vastavalt omavahelisele kokkuleppele. Hagejal II on õigustatud huvi osaluse ülekandmist puudutavate dokumentidega tutvumiseks, et hageja II juhatus saaks täita juhatusele seadusest tulenevaid kohustusi. Hageja II põhikirjast ja ÄS § 149 lg 2 II lausest tuleneb, et osaluse võõrandamisel on osanikul kohustus esitada võõrandamist puudutavad dokumendid osaühingu juhatusele, kes teavitab viivitamatult teisi osanikke müügilepingu sõlmimisest. Selliselt saab äriühingu juhatus kontrollida, kas osa ülekandmisel esineb ostueesõigusolukord, millest tuleks teisi osanikke teavitada, ning vajadusel esitada vastavad dokumendid teistele osanikele, et neil võimaldada ostueesõigust teostada. Olukorras, kus osa võõrandav või muul viisil teisele isikule üle andev osanik ei esita juhatusele vastavaid dokumente, ei saa juhatus ka juhatusele seadusest tulenevaid kohustusi täita. Hagejal II on õigustatud huvi dokumentidega tutvumiseks ka seetõttu, et dokumentides on kajastatud hageja II ning OÜ XXX, kostja ja Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid OÜ vahelise õigussuhte tekkimine ja lõppemine. Osa müügi- või muu võõrandamise leping kajastab alati osaniku ja äriühingu vahelist õigussuhet. Sellest tulenevalt võimaldab osaluse ülekandmist puudutav dokumentatsioon hinnata osaniku ja hageja II vahelist õigussuhet, st tuvastada, kas ja millistel alustel on OÜ XXX, kostja ja Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid õigussuhtes hagejaga II tekkinud või lõppenud, millised õigused on neile üle läinud jne. See on vajalik, et hageja II juhatus suudaks arvestada hageja II juhtimisel ja tegevuse korraldamisel kõigi aktsionäride õiguste ja huvidega (sh nt aktsionäride üldkoosoleku jm toimingute läbiviimisel). Hageja II ei tea, kes tegelikkuses on hageja II osanikud. Hagejatele pole täpsemalt teada, millised dokumendid (nimeliselt) olid OÜ XXX poolt kostjale ja kostjalt Advokaadibüroole Glikman, Alvin & Partnerid osaluse üleandmise aluseks. On tõenäoline, et dokumendid, mille alusel osalus OÜ-lt XXX kostjale üle kanti, on koostatud

perioodil 01.04.2012–30.07.2013. Osaluse ülekandmist puudutavad dokumendid on eelviidatud perioodil koostatud ja/või allkirjastatud dokumentidest eristatavad, kuivõrd peavad sisaldama sõnu XXX osa ja XXX; XXX osa ja XXX; XXX osa ja Glikman; XXX osa ja advokaadibüroo. Kuivõrd kostjal puudus eelviidatud perioodil hagejaga II mistahes seos, siis ei saa kostjal olla muid hageja II ärinime puudutavaid dokumente. Kokkulepped seoses osaluse ülekandmisega ei pruugi olla nn klassikalise lepingu vormis, vaid tingimused osaluse üleandmiseks võivad sisalduda ka e-kirjavahetuses vm dokumentides. Ka juhul, kui pooled on soovinud hoida osaluse ülekandmist puudutavaid dokumente konfidentsiaalsena, siis ei kehti mistahes konfidentsiaalsuskohustused olukorras, kus osanikel on seadusest tulenev kohustus dokumentide esitamiseks. Seaduse mõtteks pole see, et osa notari ametikonto kaudu võõrandades oleks võimalik vältida ostueesõiguse olukorra tekkimist. Vastasel juhul saaks tehinguid notari kaudu tehes vältida ostueesõiguse tekkimist. Hagejad taotlevad kohustada notar Kaata Kartaud esitama tutvumiseks kõik elektrooniliselt või paberkandjal perioodil 01.04.2012–30.07.2013 koostatud ja/või allkirjastatud dokumendid ja ekirjad, mis puudutavad OÜ XXX poolt 26.07.2013 OÜ XXX osa nimiväärtusega 7 727 eurot, mis võrdub 31,14%-iga OÜ XXX osakapitalist, ülekandmist notar Kaata Kartau kontole ja notar Kaata Kartau kontolt 29.07.2013 OÜ XXX osa nimiväärtusega 7 727 eurot, mis võrdub 31,14%iga osakapitalist, ülekandmist Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid OÜ-le ning nimetatud ülekannetega seotud OÜ XXX ja notar Kaata Kartau ning notar Kaata Kartau ja Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid OÜ vahelisi tehinguid ja/või muidu toiminguid, sealhulgas, mille nimetuses esineb või mille pealkirjas või sisus on järgmisi sõnu: XXX osa ja XXX; XXX osa ja XXX; XXX osa ja Glikman; XXX osa ja advokaadibüroo; sealhulgas dokumendid, milles muuhulgas nähtub, millistel alustel ja millise rahalise või mitterahalise kohustuse täitmiseks või muul otstarbel kanti OÜ XXX 31,14%-line osa üle notar Kaata Kartau kontole ja Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid OÜ-le, sh vastavate väärtpaberikontode haldajatele esitatud ülekandekorraldused, pangaülekannete väljavõtted, raamatupidamisdokumendid, notarile tehtud hoiustamise ja muud avaldused ning mistahes muud nimetatud osaluse ülekandmist puudutavad notariaaldokumendid. Kostja vastus Kostja ei ole osalust ei omandanud ega võõrandanud, vaid pakkunud klientidele kostja kui notari juures hoiustamisteenust. Sellele viitab asjaolu, et Eesti väärtpaberite keskregistris olid väärtpaberid notar Kaata Kartau kontol. Mingit muud alust väärtpaberite notari kontole ülekandmiseks kui nende hoiustamine seadus ette ei näe. Seega pidid hagejad järeldama, et tegu on hoiustamisega notari ametikohustuste raames. Hoiustamine notari ametitegevusena on sätestatud notariaadiseaduse (NotS) § 29 lg 3 p-s 9 ja § 32 lg 3 p-s 8. Kuna kostja väärtpabereid ei omandanud ega võõrandanud, ei olnud kostjal ka VÕS § 249 lg-st 1, ÄS § 149 lg-st 2 ega ühingu põhikirja p-st 3.1 tulenevat teavitamiskohustust. NotS § 3 sätestab notari saladuse hoidmise kohustuse. Kellelgi pole ilma vastava kohtulahendita õigust notarilt ametidokumente välja nõuda. Saladuse hoidmise kohustuse rikkumine oleks oluline ametikohustuse rikkumine, mis tooks kaasa notari distsiplinaarvastutuse seaduse järgi. Hagejatel puudub ilma vastava kohtulahendita õigus nõuda dokumentide esitamist. Notari pädevuses pole otsustada, kas kolmandal isikul võib olla õigustatud huvi notari valduses olevate dokumentidega tutvuda või mitte, küll aga on võimalik hinnata seda kohtul. Hagejad poleks pidanud esitama hagi notari vastu, vaid võimalike nende isikute vastu, keda nad said pidada osaluse võõrandajateks ning nende kohtuasjade raames oleks kohus saanud vajadusel ka kostjalt hoiustamise aluseks olevad dokumendid tõendina välja nõuda. Teine võimalus nende

andmete saamiseks olnuks hagita menetlus. Hagimenetlus eeldab üldiselt, et hagejal on nõue kostja vastu, mida kostja oma kohustusi rikkudes ei täida, kuid antud juhul sellist olukorda pole. Seega pole põhjendatud hagimenetlus kostja vastu. Põhjendatud pole jätta menetluskulud kostja kanda. Kostjale ei saa panna menetluskulude tasumise kohustust seoses sellega, et ta täidab kohusetundlikult seadusest tulenevaid ametikohustusi. Kostja palub jätta hagi rahuldamata või kui kohus peab vajalikuks nõuda kostjalt välja andmed NotS § 3 lg 2 alusel, siis määratleda dokumentide ring, mida kostja peab kohtu nõude esitama. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud poolte esitatud kirjalike väidete ning tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hagejad taotlevad tutvuda kõikide elektrooniliste või paberkandjal perioodil 01.04.201230.07.2013 koostatud ja/või allkirjastatud dokumentide või e-kirjadega, mis puudutavad: 1) OÜ XXX poolt 26.07.2013 OÜ XXX osa ülekandmist notar Kaata Kartau kontole ja notar Kaata Kartau kontolt 29.07.2013 osa ülekandmist Advokaadibüroole Glikman, Alvin & Partnerid; 2) notari ja advokaadibüroo vahelisi tehinguid ja/või muid toiminguid, mille nimetuses esineb või mille pealkirjas või sisus on järgmised sõnad: XXX osa ja XXX; XXX osa ja XXX; XXX osa ja Glikman; XXX osa ja advokaadibüroo; 3) seda, millistel alustel ja millise rahalise või mitterahalise kohustuse täitmiseks või muul otstarbel kanti OÜ XXX osa üle notari kontole ja advokaadibüroole, sh vastavate väärtpaberikontode haldajatele esitatud ülekandekorraldused, pangaülekannete väljavõtted, raamatupidamisdokumendid, notarile tehtud hoiustamise ja muud avaldused ning muud osaluse ülekandmist puudutavad notariaaldokumendid. VÕS § 1015 järgi võib teise isiku valduses oleva dokumendiga tutvumise vastu õigustatud huvi omav isik valdajalt nõuda dokumendiga tutvumise lubamist, kui dokument on koostatud dokumendiga tutvuda sooviva isiku huvides või kui dokumendis on kajastatud selle isiku ja dokumendi valdaja vaheline õigussuhe või nendevahelise tehingu ettevalmistamine. Dokumendiga tutvumise eeldused VÕS § 1015 alusel on järgmised: 1) dokument, millega tutvumist nõutakse, on koostatud tutvumist taotleva isiku huvides või kajastab tutvumist taotleva ja dokumendi valdaja vahelist õigussuhet või tehingu ettevalmistamist; 2) dokumendiga tutvumist taotleval isikul on õigustatud huvi dokumendiga tutvumiseks ja 3) dokument, millega tutvumist isik taotleb, on või peab seaduse järgi olema isiku valduses, kellelt dokumendiga tutvuda võimaldamist nõutakse. Riigikohus on leidnud, et dokument on koostatud dokumendiga tutvumist sooviva isiku huvides juhul, kui dokument on seotud isiku õigusliku positsiooniga, st kui dokument on isikule vajalik tõend või vähemalt kinnitab isiku mingisuguse õigusliku positsiooni olemasolu. VÕS § 1015 ei saa mõista kitsalt ning dokumendiga tutvumise lubamiseks piisab ka sellest, kui dokumendi sisu on vaieldava õigussuhtega vahetult seotud. Samuti võib Riigikohtu seisukoha järgi erandlikel juhtudel olla õigus dokumendi valdajalt dokumendiga tutvumist nõuda ka siis, kui see kajastab tema ja mõne kolmanda isiku vahelist õigussuhet, kuid seda üksnes juhul, kui isikul ei ole võimalik muul viisil dokumendiga tutvuda (Riigikohtu 17.01.2011 otsus nr 3-2-1-108-10, p 13). Dokumendid, millega hagejad soovivad tutvuda, puudutavad OÜ XXX osaluse ülekandmist notarile ning notarilt advokaadibüroole. Haginõue on sõnastatud laialt - hagejad soovivad tutvuda kõigi perioodil 01.04.2012–30.07.2013 koostatud dokumentide ja e-kirjadega, mis

puudutavad osaühingu osa ülekandmist, notari ja XXX OÜ ning notari ja Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid vahelisi tehinguid ja toiminguid ning millest nähtub millistel alustel ja millise rahalise või mitterahalise kohustuse täitmiseks osa notari kontole ja sealt advokaadibüroole kanti. Hagejad seovad dokumentidega tutvumise huvi ostueesõiguse eelduste kontrollimise vajadusega. VÕS 244 lg 3 sätestab, et asja suhtes ostueesõigust omav isik võib ostueesõigust teostada, kui müüja on sõlminud ostjaga müügilepingu. Ostueesõigust saab teostada ka muu tasulise võõrandamise korral. ÄS § 149 lg 2 sätestab, et osa võõrandamisel kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest. Müüja esitab müügilepingu osaühingu juhatusele, kes teavitab viivitamatult teisi osanikke müügilepingu sõlmimisest. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele võlaõigusseaduses ostueesõiguse kohta sätestatut. Viidatud sätete alusel võiks hagejatel olla üksnes väärtpaberite võõrandamislepingu esitamise nõue. Võõrandamislepingu osaühingu juhatusele esitamise kohustus on müüjal. Eesti väärtpaberite keskregistri väljavõttest (t lk 15) nähtub, et 26.07.2013 toimus makseta väärtpaberiülekanne (väärtuses 7 727 eurot) OÜ-lt XXX notar Kaata Kartaule. 29.07.2013 toimus makseta väärtpaberiülekanne samas koguses notar Kaata Kartault Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid OÜ-le. Kostja selgitab, et oli üksnes osa väärtpaberite hoiustaja. NotS § 32 lg 3 p 8 sätestab, et notari ametiteenuseks on raha, välja arvatud sularaha, väärtpaberite, dokumentide ja muude esemete hoiule võtmine, kui see ei ole ametitoiming ega sellega kaasnev ametikohustus. NotS § 35 lg 2 sätestab, et hoiustamine on tõestamistoiminguga kaasnev ametikohustus, kui see on seotud sama notari poolt tõestatava tehinguga ja hoiulevõtmist taotlevatel isikutel on tehingust tulenev õigustatud huvi tehingu täitmise tagamiseks hoiustamise teel. Sama sätte lg 3 kohaselt on muu hoiustamine väljaspool VÕS § 120 ja sama paragrahvi lg-t 2 notari ametiteenus. Hagejad pole tõendanud, et Kaata Kartau oleks olnud OÜ XXX osa ostja või müüja. Samuti pole kohtu hinnangul ka selliseks kahtluseks alust, mistõttu pole põhjendatud dokumentidega tutvumise võimaldamine ka õigussuhte olemasolu või puudumise kontrollimise kaalutlusel. Kohus leiab, et on tuvastatud, et notar ei olnud väärtpaberite ostjaks ega müüjaks, vaid väärtpaberite hoiustajaks oma ametitoimingu või ametiteenuse raames. Vastasel korral poleks väärtpaberite keskregistris märgitud Kaata Kartau ette sõna „notar“. Kuna notari ning OÜ XXX OÜ ja Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid vahel väärtpaberite võõrandamise lepingut ei sõlmitud, ei tekkinud notaril ei hageja I ega hageja II suhtes kohustusi ÄS § 149 lg 2 alusel. Kuna haginõue hõlmab kõiki dokumente, mis on osa notarile ülekandmise aluseks, tuleb võtta seisukoht, kas need dokumendid võivad mõjutada hagejate õiguslikku positsiooni, kajastavad hagejate ja dokumendi valdaja vahelist õigussuhet või tehingu ettevalmistamist ning kas neil on õiguslik huvi dokumentidega tutvumiseks. Hageja I on äriregistrist nähtuvalt OÜ XXX osanik. Teiseks osanikuks on Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid OÜ. Notari valduses olevad dokumendid väärtpaberite ülekandmise kohta notari väärtpaberikontole ei kajasta hageja I ja notari vahelist õigussuhet ega tehingu ettevalmistamist. Õigussuhe võiks tekkida hagejal I võimaliku ostueesõiguse olukorra kohta teavet andva dokumendi valdajaga, eelkõige osa müüjaga. Kohus leiab, et notari valduses olevad dokumendid väärtpaberite ülekandmise kohta ei kindlusta ega selgita hageja I õiguslikku positsiooni, kuna neil dokumentidel pole hageja I jaoks ilma võimaliku osa võõrandamist puudutavate dokumentideta tähtsust. Tegemist on dokumendi valdaja (notari) ja kolmanda isiku vahelist õigussuhet kajastavate dokumentidega, mille seos võimalike ostueesõiguse aluseks olevate dokumentidega on liialt kaudne.

Laiemas plaanis võib nõustuda sellega, et hagejal I võib olla teatud huvi saada ostueesõiguse teostamise kontekstis teada väärtpaberiülekannete õigusliku aluse kohta, kuid õigusliku positsiooni kinnitamise vajadust võiks jaatada üksnes selliste tehingute osas, kus võib olla alust kahtlustada osa omaniku muutumist. Tuleb arvestada eelnevalt tuvastatuga, et ostueesõiguse olukorda osa ülekandmisel notarile ja notarilt advokaadibüroole ei tekkinud. Kohus ei välista, et ostueesõiguse olukord võis tekkida XXX OÜ ja Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid vahel sõlmitud võimaliku lepinguga (mis võib samuti olla sama notari vahendusel sõlmitud ning notari valduses), kuid käesolevas asjas kohus seda ei analüüsi, kuivõrd hagi on esitatud üksnes notari vastu. Notari vastu esitatud hagis ei pea kohus võimalikuks rahuldada hagi dokumentide osas, mis puudutavad hageja I suhteid kolmandate isikutega, kuivõrd hagejal I on võimalik esitada dokumentidega tutvumise hagi nende kolmandate isikute vastu. Sama leiab kohus hageja II kohta. Hageja II leiab, et tal on õigustatud huvi dokumentidega tutvumiseks, kuivõrd temal kui äriühingul on äriühingu toimimiseks vajalik teada, millistel isikutel millised suhted hagejal II on. Kohus on seisukohal, et osade hoiustamine ei mõjuta kuidagi hageja II õiguslikku positsiooni, kuna notar polnud pooleks võimalikus väärtpaberite võõrandamise tehingus. Seetõttu ei anna osaühingu osa hoiustamise lepingud infot osa osanike ega nende suhete kohta OÜ-ga XXX. Osa omandisuhteid puudutavate lepingutega tutvumiseks tuleks esitada hagi osaluse omandamist puudutavate lepingute poolte vastu. Eeltoodud põhjendustel jääb hagejate hagi dokumentidega tutvumiseks rahuldamata. Käesoleva hagi hind on TsMS § 132 lg 1 alusel 3 500 eurot, millelt hagejad tasusid riigilõivu 250 eurot. Seoses hagi rahuldamata jätmisega ja lähtuvalt TsMS § 162 lg-st 1 tuleb kostja menetluskulud jätta solidaarselt hagejate kanda. TsMS § 174 lg-st 1 tulenevalt võib kostja nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiiu Hiiuväin Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.