1.Jätta rahuldamata XXXAS-i hagi XXX ja XXX vastu kahju hüvitamise nõudes.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Mõista XXXAS-ilt Eesti Vabariigi kasuks välja 275 (kakssada seitsekümmend viis) eurot. Väljamõistetud summa tuleb tasuda hiljemalt 15 (viieteistkümne) päeva jooksul pärast lahendi jõustumist Harju Maakohtu kontole (konto nr EE891010220034796011, AS SEB Pank, konto nr EE932002221023778606, Swedbank AS või konto nr EE403300333416110002, Danske Bank A/S Eesti filiaal, EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis), viitenumber 2800072123. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses
sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.XXXoli ajavahemikus 20.10.2009 kuni 16.12.2011 XXXOÜ (endine nimi XXXOÜ) juhatuse liige. XXXon XXXOÜ juhatuse liige alates 16.12.2011. Kostja I tellis hagejalt XXXOÜ nimel kaubateenust. Kostja I oli 20.10.2009 kuni 16.12.2011 XXXOÜ ainus juhatuse liige, seega sai XXXOÜ kohustuste võtmise ajal tegutseda üksnes läbi kostja I tegevuse.
2.Hageja on ajavahemikus 31.07.2011-10.01.2012 XXXOÜ-le esitanud kokku 11 arvet, millest üks on tasutud osaliselt ning ülejäänud arved on jäetud tasumata. Hageja märgib, et kostja I ettevõttel ei olnud piisavalt krediidivõimekust, mistõttu kasutasid XXXOÜ autod hageja kütusekaarte ning selle alusel esitati hagi aluseks olevad arved tankimiste eest. Esitatud arvetel on märgitud ka ajavahemik ja auto registreerimisenumber, millele kütust võeti. Kokku on hagejale jäetud tasumata 12 652,32 euro ulatuses.
3.Hageja on seisukohal, et kostja I ei ole täitnud enda ÄS § 187 lg-st 1 tulenevat kohustust. Hageja leiab, et korraliku ettevõtja hoolsusega juhatuse liikme kohustusi täitev isik täidab kõiki seadusest ja pooltevahelisest lepingust tulenevaid kohustusi. Asjaolu, et kostja I ei ole XXXOÜ nimel hagejale viimase poolt osutatud teenuste eest õigel ajal tasunud, näitab, et kostja I on rikkunud enda kohustust käituda korraliku ettevõtja hoolsusega. Hageja hinnangul ÄS § 187 lg 1 eesmärk on kaheosaline – ühest küljest on ÄS § 187 lg 1 eesmärk kaitsta osaühingut ennast juhatuse liikme kahjuliku tegevuse eest ning teisest küljest on eesmärk kaitsta osaühingu võlausaldajaid pahauskselt käituva juhatuse liikme tegevuse eest. Seega hageja on seisukohal, et käesolevas nõudes on kostja I käitunud heade kommete vastaselt ning on tahtlikult ja põhjendamatult tekitanud hagejale kui ka XXXOÜ-le kahju, võttes osaühingu nimel kohustusi, mida osaühing ei ole võimeline täitma. Hageja märgib, et kostja I oli ettevõtte juhatuse liige võlgnevuse tekkimises ajal, samuti arvete maksetähtaegade saabumisel. Kõik arved muutusid sissenõutavaks enne ettevõtte võõrandamist, seega olid ettevõttel juba võõrandamise ajal võlad.
4.Hageja on ka seisukohal, et juhul, kui XXXOÜ puhul oli tegemist toimiva ettevõttega, oleks kostja I pidanud ettevõtet esindades tasuma arved õigeaegselt või juhul, kui kostja I leidis, et tegemist on alusetu nõudega, oleks kostja I pidanud hagejale esitama vastuväite mõistliku aja jooksul pärast arvete kätte saamist. Lisaks sellele müüs kostja I ettevõtte edasi, teades, et osa arveid on tasumata. Sellest tulenevalt võib hageja hinnangul öelda, et kostja I ei ole käitunud hea usu põhimõttega kooskõlas ning on rikkunud seadusest tulenevat kohustust käituda korraliku ettevõtja hoolsusega. Kostja on enda pahatahtliku käitumisega tekitanud hagejale kahju, millest tulenevalt on hagejal õigus tekitatud kahju kostjalt I välja nõuda. Kostja on hagejale tekitanud kahju nii VÕS § 1045 lg 1 punkti 7 alusel kui ka VÕS § 1045 lg 1 punkti 8 alusel. Hageja on seisukohal, et kuna kostja I tunnistab, et tema arvamuse kohaselt ei peagi transpordisektoris õigel ajal arveid tasuma, tõendab, et kostja I on tahtlikult hagejale heade kommete vastaselt kahju tekitanud.
5.Hageja märgib, et poolte vahel toimus vastastikune koostöö, kuid asjaolu, et XXXOÜ osutas hagejale teenuseid, ei tähenda, et hagejal ei saa olla nõuet ettevõtte või ettevõtte juhatuse liikmete vastu. Hageja ja XXXOÜ vahel toimus pikalt koostöö, mille puhul hageja esitas XXXOÜ-le arveid ning kostja I tasus esitatud arved XXXOÜ nimel. Hageja leiab, et sellest tulenevalt on tõendatud, et pooltevahel toimus koostöö ning ka käesoleva hagi aluseks olevad arved kuuluvad tasumisele.
6.Hageja leiab, et XXXOÜ-le esitatud arved on sissenõutavaks muutnud, kuna arvetel on märgitud maksetähtajad, mis on hagi esitamise ajaks möödunud. VÕS § 76 lg 3 sätestab, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täitetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
7.Kostja II on XXXOÜ praegune juhatuse liige alates 16.12.2011. Hageja leiab, et kostjale II läksid osaühingu juhatuse liikme vahetumisel üle kõik osaühingu liikme kohustused, sealhulgas juhatuse liikme kohustus korraldada osaühingu raamatupidamist ÄS § 183 alusel. Sellest tulenevalt on või peab olema kostja II teadlik osaühingu võlgnevusest hageja ees. Asjaolu, et kostja II ei ole nimetatud võlgnevust tasunud ega näidanud üles huvi ka kõnealuse võlgnevuse tasumiseks, näitab, et ka kostja II käitub hageja suhtes pahatahtlikult, jätte teadlikult võlgnevuse tasumata. Hageja märgib, et seda, et kostja II ei täida juhatuse liikme kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega tõendab ka asjaolu, et XXXOÜ-l on esitamata 10 maksudeklaratsiooni ning 2011 ja 2012 aasta majandusaasta aruanded.
8.ÄS § 187 lg 4 sätestab, et juhatuse liikme poolt osaühingule tekitatud kahju hüvitamist osaühingule võib nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. Kuna hagejal on õigustatud alus eeldada, et ta ei saa enda nõudeid osaühingu vara arvel rahuldada, sest osaühingul puudub aktiivne majandustegevus ning ettevõtte praeguse juhatuse liikmega ei ole võimalik kontakti saada, on õigustatud hageja hagi esitamine ka praeguse osaühingu juhatuse liikmete vastu.
9.Kuna ettevõttel puudub aktiivne majandustegevus, aga samas on võlgnevused, siis hageja leiab, et ettevõtte on püsivalt maksejõuetu. Sellest tulenevalt on mõlemad kostjad rikkunud ka ÄS § 179 lg 51 tulenevat kohustust esitada püsiva maksejõuetuse korral pankrotiavaldus. Kuna XXXOÜ pole hagejale tasunud ühtegi arvet alates 14.09.2011 on hagejal alus eeldada, et osaühing oli maksejõuetu juba 2011 aasta septembris. Sellest tulenevalt oleks osaühingu juhatus pidanud pankrotiavalduse esitama juba 2011 aasta sügisel. Sellel ajal oli osaühingu ainus juhatuse liige kostja I. Ka asjaolu, et kostja I ei esitanud pankrotiavaldust, kuid jätkas hagejalt teenuste tellimist, tõendab, et kostja I tegevus on hagejale kahju tekitanud. Hageja on seisukohal, et ka kostja II ei ole pärast juhatuse liikmeks saamist esitanud pankrotiavaldust, mis tähendab, et ka kostja II on rikkunud ÄS § 179 lg 51 tulenevat kohustust. Sellest tulenevalt on ka kostja II tekitanud hagejale varalist kahju.
10.Eeltooduga hageja leiab, et kostjalt I ja kostjalt II tuleb solidaarselt välja mõista kahjuhüvitis summas 12 652,32 eurot. Kostja I vastuväited
11.Kostja I leiab, et hagi on esitatud vale kostja vastu, kuna XXXAS-i nõue on suunatud XXXOÜ vastu, mille juhatuse liige on kostja II. Kostja I märgib, et oli XXXOÜ juhatuse liige kuni 13.12.2011, samal päeval võõrandas kostja I notariaalselt XXXOÜ koos kõigi kohustuste, nõuete, varade ja lepingutega kostjale II. Seega XXX sai XXXOÜ ainuomanikuks 16.12.2011. Kostja I lisab, et sel hetkel oli ettevõte täiesti toimiv ja maksejõuline ega omanud mingeid võlgasid.
12.Kostja I on seisukohal, et hageja esitatud arved ei ole asjakohased, kuna XXXOÜ osutas sel ajal XXXAS-le alltöövõttu, seega XXXOÜ esitas XXXAS-le arveid osutatud veoteenuste eest aga mitte vastupidi. Hageja väidab, et XXXOÜ on võlgu veoteenuste eest, enamus hageja tõendid sisaldavad tankimist, millega XXXOÜ-l polnud mingit seos. Kostja I ei ole saanud enda valdusesse hagis märgitud arvetel olevate tankimisega seotud küttefirmade tankimiskaarte, kui kostja I oli XXXOÜ juhatuse liige. Samuti kostja I
leiab, et hageja esitatud dokumentides ei kajastu kuskil, et kostja I oleks hagis nimetatud kütusekaardid vastu võtnud. Samuti ei ole sõiduk registreerimismärgiga 0256MDS kunagi olnud XXXOÜ valduses ega sõiduk registreerimismärgiga 461AVT XXXOÜ omandis. Kostja I märgib, et transpordisektoris ei pea keegi kinni 30-40 päevalisest maksetähtajast, reeglina on need kahe kuni kolme kuu pikkused või pikemad.
13.Kostja I kinnitab, et XXXOÜ ei ole pahatahtlikult jätnud mingeid arveid tasumata ning on müünud toimuva ettevõtte heas usus. XXXOÜ-l ei olnud püsivat maksejõuetust sel ajal, kui juhatuse liige oli kostja I, seega ei olnud vajadust esitada ÄS § 150 lg-st 51 tulenevat osaühingu pankrotiavaldus. Kostja II vastuväited
14.Kostja II kohtu määratud tähtaja jooksul oma seisukohta ei esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
15.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja I vastuse, poolte poolt menetluse käigus esitatud seisukohtadega ja tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
16.Kohus tegi käesolevas asjas 06.01.2014 tagaseljaotsuse. Kostja I esitas tagaseljaotsusele kaja, mille kohus 02.04.2014 määrusega rahuldas. Sama määrusega taastas kohus tsiviilasjas nr 2-13-55065 menetluse. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 418 lg-st 1 Harju Maakohtu 06.01.2014 tagaseljaotsus ei jõustunud ning kohus vaatab asja sisuliselt läbi.
17.Antud juhul taotleb hageja kahju hüvitamist võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 ja p 8 alusel, kuna kostjad on XXXOÜ (endise ärinimega XXXOÜ) juhatuse liikmetena põhjustanud hagejale kahju hageja poolt esitatud arvete tähtaegselt tasumata jätmisega. Kostja I vaidleb hageja nõudele vastu ning on seisukohal, et hagi on esitatud kostja I suhtes vale kostja vastu ning poolte vahel puudusid ajal, mil kostja I oli XXXOÜ juhatuse liige, võlasuhted.
18.Kohus märgib, et VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
19.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-80-13 p-s 15 märkinud, et VÕS § 1043 alusel nõude rahuldamise üldise eeldusena peab hageja tõendama esmalt kostja käitumise õigusvastasuse, endal kahju tekkimise ning põhjusliku seose teo ja tagajärje vahel. Nende eelduste tõendamisel vabaneb kostja VÕS § 1050 lg 1 järgi vastutusest, kui ta tõendab, et ei esine ühtegi seaduses sätestatud (eelkõige VÕS § 1045 lg 2 p-des 1–4) õigusvastasust välistavat asjaolu või et nad ei ole kahju tekitamises süüdi (vt ka nt Riigikohtu 10. aprilli 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-13, p 15).
20.Esmalt analüüsib kohus küsimust, kas kostjate käitumine XXXOÜ juhatuse liikmetena oli õigusvastane. Hageja on kahju hüvitamise nõuet esitades tuginenud VÕS § 1045 lg 1 p-le 7 ja VÕS § 1045 lg 1 p-le 8. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-191-12 p-s 17 märkinud, et äriühingu juhtorganite liikmed võivad vastutada otse äriühingu võlausaldajate ees deliktiõiguse sätete alusel VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 järgi juhul, kui nad rikuvad mingit seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud kas ainuüksi või muu hulgas ühingu võlausaldajate kaitseks (vt Riigikohtu 31. märtsi 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-10,
p 30; 22. septembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-05, p 12; 25. aprilli 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-07, p 10).
21.Antud juhul on hageja muuhulgas asunud seisukohale, et kostjate tegevus oli õigusvastane, kuna see ei olnud kooskõlas äriseadustiku (ÄS) § 187 lg-s 1 sätestatuga, mille kohaselt juhatuse liige peab käituma korraliku ettevõtja hoolsusega. Kohus on seisukohal, et juriidilise isiku võlausaldaja ei saa ÄS § 187 lg-s 1 sätestatud kohustuse rikkumisele tuginedes nõuda kahju hüvitamist juriidilise isiku juhatuse liikmelt deliktiõiguse alusel, kuna tegemist on sättega, mis reguleerib juriidilise isiku juhatuse liikme kohustusi ettevõtte, mitte selle võlausaldajate ees. Eelnimetatud seisukoht tuleneb Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-15-09 p-s 12 käsitletust, mille kohaselt isegi, kui oleks tuvastatud, et kostja rikkus ÄS § 187 lg-st 1 tulenevat juhatuse liikme hoolsuskohustust, ei võimaldaks see hagejal nõuda kostjatelt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel kahju hüvitamist, kuivõrd VÕS § 1045 lg-st 3 lähtuvalt ei ole seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitaja rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. ÄS § 187 lg 1 kaitse eesmärk on kaitsta osaühingut, mitte osaühingu võlausaldajaid. Kohus märgib, et juriidilise isiku võlausaldaja ei saa nõuda juriidilise isiku juhtorgani liikmetelt kahju hüvitamist nende rikkumiste eest, mis juriidilise isiku juhtorganite liikmetel on juriidilise isiku enda ees. Juriidilise isiku juhatuse liikme kohustus vastutada juriidilise isiku eraõiguslike kohustuste eest saab tuleneda üksnes juriidilise isiku juhatuse liikme ja juriidilise isiku võlausaldaja vahelisest lepingust, millega juriidilise isiku juhatuse liige tagab isikliku varaga juriidilise isiku kohustusi juriidilise isiku võlausaldaja ees. Seega ÄS § 187 lg 1 nimetatud kohtuse näol on kohustusega, mis juriidilise isiku juhatuse liikmel on juriidilise isiku ees, ning selle kohustuse täitmata jätmine ei kujuta endast juriidilise isiku juhatuse liikme poolt juriidilise isiku võlausaldajate õiguste rikkumist.
22.Kuivõrd kostjate tegevus ei saa olla õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes ÄS § 187 lg 1 sätestatud kohustuse rikkumisel, kontrollib kohus, kas kostjad on rikkunud ÄS §-s 180 lg 51 nimetatud kohustust. Kohus märgib, et TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 järgi ei ole kohus seotud poolte õiguslike väidetega ega õigussuhte kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab õigust vastavalt asjas tuvastatud asjaoludele ise. Riigikohus on lahendi nr 3-21-188-12 p-s 12 märkinud, et juriidilise isiku juhatuse liige võib vastutada juriidilise isiku võlausaldaja ees deliktiõiguse alusel, kui ta on toime pannud õigusvastase teo, milleks võib olla ka seaduses sätestatud kohustuse rikkumine, mida ta pidi täitma isiklikult selleks, et juriidilise isiku võlausaldajal ei tekiks kahju. Selliseks kohustuseks saab olla ÄS § 180 lg-st 51 tulenev kohustus esitada osaühingu püsiva maksejõuetuse korral osaühingu pankrotiavaldus (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17. detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-150-09, p 11).
23.Tulenevalt Riigikohtu lahendi 3-2-1-79-05 p-st 12 on juhatuse liikme pankrotiavalduse esitamise kohustuse eesmärk ühtlasi äriühingu võlausaldajate kaitsmine. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et XXXOÜ-l puudus seisuga 20.11.2013 maksuvõlg ning osaühingul on esitamata 10 maksudeklaratsiooni (lk 20a). Asjaolu, et XXXOÜ-l on esitamata 10 maksudeklaratsiooni 2012 aasta seisuga võib olla indikaatoriks osaühingu maksevõime seisukorra kohta, kuid esitatud registri väljavõtet ei saa pidada kohaseks tõendiks maksejõuetuse tuvastamisel, kuna selle nähtub, et XXXOÜ-l maksuvõlg puudub. Kohus möönab, et XXXOÜ võib maksudeklaratsioonide esitamata jätmisega hoiduda kõrvale oma maksevõimetuse tuvastamise võimaldamisest, kuid kohtule piisavaid tõendeid selle kohta, et XXXOÜ on püsivalt maksejõuetu, esitatud ei ole. Seega ei ole käesoleval juhul tõendatud, et tegemist on olukorraga, kus kostjad on rikkunud ÄS § 180 lg-st 51 tulenevat kohustust ning kostjate tegevuses ei ole tuvastatav õigusvastasus VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 mõttes.
24.Lähtuvalt eeltoodust on kohus seisukohal, et antud juhul ei ole leidnud tuvastamist, et kostjate käitumine oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes ÄS § 180 lg-st 51 nimetatud kohustuse täitamata jätmisel, kuna hageja ei ole kohtule tõendanud XXXOÜ maksejõuetust ajal, mil kostja I oli XXXOÜ juhatuse liige ega ka siis, kui kostja II sai XXXOÜ juhatuse liikmeks.
25.Hageja on seisukohal, et kostjate tegevus oli õigusvastane ka VÕS § 1045 lg 1 p 8 mõttes. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8 alusel saab kahjustatud isik nõuda kahju tekitajalt õigusvastaselt, s.o heade kommete vastase tahtliku käitumisega tekitatud kahju hüvitamist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-7-10 p-s 30 märkinud, et kuigi äriühingu juhtorganite liikmed vastutavad põhimõtteliselt üksnes ühingu enda ees, on võimalik ka nende vastutus kolmandate isikute ees. Võlausaldajate ees vastutavad äriühingu juhtorganite liikmed juhul, kui nad rikuvad mingit seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud kas ainuüksi või sealhulgas ühingu võlausaldajate kaitseks (vt ka nt Riigikohtu 22. septembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-05, p 12; 25. aprilli 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-07, p 10). Sel juhul põhineb juhtorgani liikme vastutus deliktiõigusel, konkreetselt VÕS §-l 1043 ja § 1045 lg 1 p-l 7. Lisaks on võimalik juhtorgani liikmete vastutus nende n-ö isiklike deliktide järgi ka muu deliktiõiguse alusel. Seejuures tuleb kõne alla ka juhtorgani liikmete vastutus VÕS § 1045 lg 1 p-le 8 tuginedes heade kommete vastase tahtliku käitumisega tekitatud kahju eest (vt ka Riigikohtu 2. novembri 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-90-07, p 13).
26.VÕS § 1045 lg 1 p-s 8 nimetatud õigusvastasuse tuvastamiseks tuleb hagejal tõendada, et kostjad on tahtlikult jätnud hagejale XXXOÜ-le esitatud arved tasumata. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole hageja esitanud kohtule selliseid tõendeid, millest nähtuks, et kostjad on hagejale tahtlikult kahju tekitanud arvete maksmata jätmisega. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-62-13 p-s 17 märkinud, et VÕS § 1045 lg 1 p 8 kohaldamiseks peab olema tõendatud, et kostjal oli algusest peale tahe hagejat kahjustada. VÕS § 1045 lg 1 p 8 puhul peab kostja tahtlust tõendama hageja. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul hageja ei ole tõendanud kostjate tahtlust hagejat kahjustada. Seega ei saa pidada kostjate poolt arvete mittetasumist XXXOÜ juhatuse liikmetena lugeda heade kommete vastaseks tahtlikuks käitumiseks VÕS § 1045 lg 1 p 8 mõttes.
27.Kohus peab vajalikus märgida seoses asjaoluga, et kostja I hinnangul on hagi esitatud vale kostja vastu, järgmist. VÕS § 183 lg 1 järgi enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku ajaks muutunud sissenõutavaks või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast üleminekut, vastutab üleandja võlausaldajate ees solidaarselt omandajaga. Eeldatakse, et omavahelises suhtes üleandjaga on kohustatud isikuks ettevõtte omandaja. Seega jääb ettevõtte võõrandaja kolmandate isikute ees solidaarselt kaasvastutajaks nende nõuete osas, mis on ettevõtte ülemineku ajaks muutunud juba sissenõutavaks või muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast ettevõtte üleminekut. Lähtuvalt eeltoodust on ka kostja I käesolevas asjas kohane kostja.
28.Kohus on seisukohal, et hageja nõue välja mõista kostjatelt I ja II solidaarselt 12 652,32 eurot, tuleb jätta rahuldamata.
29.Tulenevalt TsMS § 124 lg 1 on hagi hind 12 652,32 eurot. Menetluskulude jaotus
30.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus jätab käesoleval juhul hagi rahuldamata, tuleb tsiviilasja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda.
31.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
32.TsMS § 190 lg 5 kohaselt, kui kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Menetluskulud, mille tasumisest kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik on vabastatud või mida kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Kuna käesolevas asjas jäeti hagi rahuldamata ning tsiviilasja menetluskulud hageja kanda, tuleb hagejalt riigituludesse välja mõista kostjale I 17.03.2014 määrusega antud menetlusabi kajalt kautsjoni tasumiseks summas 275 eurot.
33.TsMS § 179 lg-st 5 tulenevalt peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus on seisukohal, et antud juhul on hageja kohustatud 275 eurot riigituludesse tasuma 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
34.Väljamõistetud summa tuleb tasuda Harju Maakohtu muude tulude kontole (konto nr EE891010220034796011, AS SEB Pank, konto nr EE932002221023778606, Swedbank AS või konto nr EE403300333416110002, Danske Bank A/S Eesti filiaal, EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis), viitenumber 2800072123. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.