Eesti Vabariigi hagi Enn Rohula vastu 670 000 euro väljamõistmiseks Hagi tagamine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 21. aprilli 2014 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Enn Rohula määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (kostja): Enn Rohula (isikukood XXX), esindajad vandeadvokaat Eerik Entsik ja advokaat Mari-Liis Mets
esindajad
Vastustaja (hageja): Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (registrikood 70000349), esindaja Triin Raaper
RESOLUTSIOON
Jätta Tartu Maakohtu 21. aprilli 2014 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti
ASJAOLUD
1.Eesti Vabariik (hageja) Maksu- ja Tolliameti kaudu esitas 15.04.2014 hagi Enn Rohula (kostja) vastu 670 000 euro väljamõistmiseks.
Koos hagiavaldusega esitas hageja ka hagi tagamise taotluse, milles palus kanda hagi tagamise korras kinnistusraamatu registriosa number XXX III jakku Eesti Vabariigi kasuks märge, mis keelab Enn Rohulal kinnisasja käsutamise. Samuti palus hageja arestida Enn Rohulale kuuluvad sõidukid ja haagised registreerimismärkidega XXX, XXX, XXX ja XXX ja väikelaev registreerimisnumbriga XX-XXX ning kanda selle alusel käsutuskeelu nähtavaks tegevad kanded liiklusregistrisse Eesti Vabariigi kasuks. Hageja on seisukohal, et hagi tagamine on vajalik registervara võõrandamise vältimiseks.
MAAKOHTU SEISUKOHT
3.Tartu Maakohus rahuldas 21. aprilli 2014 määrusega hagi tagamise taotluse osaliselt, määrates, et hagi tagamiseks tuleb arestida ja kanda Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti) kasuks liiklusregistrisse käsutamise keelumärked järgmisele Enn Rohula varale: paadiveok Tiki Treiler XXX (reg märk XXX, ehitusaasta 1999), paadiveok Tiki Treiler VTL-600 (reg märk XXX, ehitusaasta 1998), mootorsaan Arctic Cat Bearcat Z1 xT (reg märk XXX, ehitusaasta 2014), mootorsaan Lynx Adventure GT 600 GE-TEC (reg märk XXX, ehitusaasta 2011), kalapaat Hexin AB-E370 (reg märk XXX, ehitusaasta 2012). Maakohtu põhjenduste kohaselt on hageja esitatud asjaolusid arvestades alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks, seega esineb hagi tagamise alus TsMS § 377 lg 1 järgi. Käsutamise keelumärke seadmine kostja ja Liidia Rohula ühisomandis olevale kinnistule ei ole põhjendatud. Kohus ei saa rahalise nõudega hagi tagamiseks koormata kolmanda isiku vara. Tagada saaks vaid kostja osa, mis ühisomandi tõttu ei ole määratletud. Asjaolusid arvestades on põhjendatud hagi tagamise abinõuna TsMS § 378 lg 1 p 2 alusel arestida kostja nimel liiklusregistris registreeritud sõidukid, haagised ja väikelaev. Nimetatud abinõu ei kahjusta kostjat liigselt. Kohus lähtub hageja poolt välja toodud esemete väärtusest.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.Enn Rohula esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 21. aprilli 2014 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on maakohus hagi taganud üksnes Eesti Vabariigi alusetute ning paljasõnaliste väidete alusel ning olukorras, kus seda ei saa pidada Eesti Vabariigi õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Nõuet, mille tagamise soovitakse ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid tuleb hagi tagamise avalduses põhistada (TsMS § 381 lg 2). Eesti Vabariigi hagi tagamise taotlus ei ole selles osas põhistatud; 2) on maakohtu poolt kohaldatud hagi tagamise abinõud väga koormavad. Need piiravad Enn Rohula omandi vaba kasutamist, valdamist ja käsutamist, s.o Enn Rohula põhiõiguste ja – vabaduste teostamist; 3) puudub igasugune alus eeldada, et kostjal ei pruugi hagi rahuldamise korral olla piisavalt vahendeid hageja nõude täitmiseks. Hagi tagamise aluseks ei saa olla asjaolud, et kostja ei ole vabatahtlikult asunud täitma käenduslepingust tulenevaid väidetavaid kohustusi ning et ta ei ole alates 2013 detsembrist saanud sotsiaalmaksuga maksustavaid väljamakseid. Hageja ei ole
piisavalt motiveerinud hagi tagamise vajadust ning kohtulahendi täitmise võimatust. Kostjal on piisavalt vara (sh kinnisvara); 4) on hagi tagamiseks alust eelkõige olukorras, kus kostja asub oma vara pahatahtlikult võõrandama või lahkub kohtu jurisdiktsioonist (TsMS § 377 lg 1). Nimetatud asjaolusid ei esine.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED
5.Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei nõustu vastustaja määruskaebuse esitaja väitega, et hageja ei ole põhistanud ega tõendanud hagi tagamise vajadust. Ühtegi hageja väidet ei ole määruskaebuses ümber lükatud. Pärast hagi tagamise taotluse lahendamist on Lindaliini AS esitanud aprillikuu maksudeklaratsiooni, millest nähtub väljamakse tegemine Enn Rohulale, kuid igakuist deklareeritud sissetulekut pole kostjal nelja kuu vältel olnud. Määruskaebuse esitaja ei ole märkinud, kas tal on muid sissetulekuid, kas maksukohustuslaste registrite andmed ei ole tõesed või on tal muu alus hageja väiteid ebaõigeks pidada; 2) on kummastav määruskaebuse esitaja väide, et tal on piisavalt vara MTA nõude täitmiseks. Selle tõendamiseks ei ole kaebaja esitanud ühtki tõendit ega seda mitte kuidagi põhistanud. Hageja on vastupidist näidanud. Kuna määruskaebuse esitaja ei ole isegi üldiselt nimetanud, mis on see vara, millest peaks võimaliku kohtuotsuse täitmiseks piisama, saab MTA toetuda üksnes vararegistrite andmetele. Regulaarse sissetuleku kaotamine on kindlasti asjaolu, mis mõjutab võimaliku kohtuotsuse täitmise võimet ning asjaolu, mis võib võlgniku viia oma vara võõrandamisele; 3) ei ole õige määruskaebuse esitaja väide, et ta pole asunud oma vara võõrandama. Pärast käenduslepingu sõlmimist 18.08.2013 on kostja võõrandanud talle kuulunud 88 Lindaliini AS aktsiat ning 925 RPM Grupp AS aktsiat; 4) ei nõustu hageja määruskaebuse esitaja seisukohaga, et hagi tagamine on kaebajale põhjendamatult koormav. Arestitud vara väärtus on oluliselt väiksem hagi hinnast, mistõttu ei ole hagi tagatud ebaproportsionaalselt suures ulatuses. Vastustajale ei ole teada, et mootorsaanide, paadiveokite ja paadi käsutamine oleks eluliselt vajalik näiteks elatise teenimiseks või majandustegevuseks; 5) on keelumärke seadmine põhjendatud, kui muid hagi tagamise viise ei ole võimalik kasutada ning hageja õigustatud huvid seda nõuavad. Määruskaebuse esitaja ei ole nimetanud, milline oleks tema arvates antud juhul leebem ja sobivam hagi tagamise vahend või milliste faktide tõttu peaks olema kohus veendunud, et hagi tagamata jätmisel on kohtuotsuse täitmine kindlustatud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 21. aprilli 2014 määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väite ei ole maakohtu vaidlustatud määruse tühistamise aluseks.
7.Ebaõige on määruskaebuse esitaja seisukoht, et hageja ei ole nõuet, mille tagamist soovitakse, ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid hagi tagamise avalduses põhistanud. Hageja on hagiavalduses nii hagi kui hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid piisavalt põhistanud ning maakohus on neile ka oma hinnangu andnud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata.
Esitatud haginõue summas 670 000 eurot on piisavalt suur ja suure nõude korral on üldjuhul alati oht, et võib tekkida raskusi selle täitmisel. Määruskaebuse esitaja väite kohaselt puudub alus eeldada, et kostjal ei pruugi hagi rahuldamise korral olla piisavalt vahendeid hageja nõude täitmiseks, sest tal on piisavalt vara (sh kinnisvara) ning ta ei ole asunud seda võõrandama ega vara väärtust vähendama. Asjaolu, et kostja ei ole enne menetlust asunud talle kuuluvat vara võõrandama, ei taga seda, et kostja vara koosseis ei muutuks kuni asjas lahendi tegemiseni. Tagamaks kostja vara koosseisu säilimise menetluse kestel selleks, et kohtuotsuse täitmine ei oleks raskendatud või ei muutuks võimatu, ongi antud juhul õigustatud hagi tagamise abinõu rakendamine.
8.Määruskaebuse esitaja ei ole piisavate vahendite olemasolu põhjendanud ega tõendanud. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja ja Liidia Rohula ühisomandis kinnistu (registriosa number XXX), millel on kaks hüpoteeki summas 5 200 000 krooni (s.o 332 340,57 eurot). Hagi tagamise taotluses on hageja kinnistu hinnanguliseks väärtuseks hinnanud ca 270 000 eurot. Nimetatud väärtusele pole määruskaebuse esitaja vastu vaielnud. Asja materjalidest nähtuvalt kuuluvad kostjale Lindaliini AS 22 lihtaktsiat nimiväärtuses 14 080 eurot, kuid need on panditud. Kostjal puudub püsiv sissetulek. Määruskaebuse esitaja ei ole põhjendatud, millise vara arvelt oleks kohtuotsuse täitmine võimalik.
9.Alusetu on määruskaebuse esitaja väide, et hagi tagamine on temale põhjendamatult koormav. Maakohtu määrusest nähtuvalt on arestitud vara väärtus kokku 20 900 eurot. Arestitud vara väärtust ei ole määruskaebuse esitaja vaidlustanud. Hageja nõue on arestitud vara väärtusest ca 32 korda suurem. Maakohtu poolt kohaldatud hagi tagamise abinõu ei piira kostjat rohkem, kui on vajalik hagi rahuldamise ja kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Määruskaebusest ei selgu, millised negatiivsed tagajärjed kaasnevad mootorsaanide, paadiveokite ja paadi käsutamise piiramisega. Ringkonnakohus märgib, et vastavalt vaidlustatud määruse resolutsiooni punktile 3 on kostjal võimalik koormatud vara arestist vabastada, kui ta tasub tagatise kontole vastava summa või esitab samas ulatuses pangagarantii.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.