Kohtulahend

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest määruse teinud kohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Asjaolud Harju Maakohus rahuldas 03.05.2013 otsusega AS-i DNB Pank hagi XXXja XXXvastu võlgnevuse väljamõistmiseks ning jättis menetluskulud 85% ulatuses solidaarselt kostjate ning 15% ulatuses hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 28.02.2014 otsusega maakohtu otsuse osaliselt, muutes mh menetluskulude jaotust. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt jäid kahes kohtuastmes kantud menetluskulud 78,5% ulatuses solidaarselt kostjate ja 21,5% ulatuses hageja kanda. 12.05.2014 kohtumäärusega jättis Riigikohus kostja I kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ning kassatsiooniastme menetluskulud kostja I kanda. 09.05.2014 esitasid kostjad menetluskulude kindlaksmääramise avaldused. Kostja I avalduse kohaselt tekkis kostjal I maakohtu menetluses 4 446 eurot õigusabikulu ja ringkonnakohtu menetluses 2 550 eurot õigusabikulu. Samuti tasus kostja I apellatsioonkaebuse esitamiselt riigilõivu 850 eurot. Kokku tekkis kostjal I seega menetluskulu 7 846 eurot, millest 1 686,89 eurot ehk 21,5% palub ta enda kasuks välja mõista hagejalt. Kostja I palub kohtul ka ära märkida, et hagejal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS (võlaõigusseadus) § 113 lg 1 sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja II avalduse kohaselt tekkis kostjal II maa- ja ringkonnakohtu menetluses kokku 7 050 eurot õigusabikulu. Kostja II palub hagejalt kostja II kasuks välja mõista nimetatud summast 21,5% ehk 1 515,75 eurot. Kostja II palub kohtul ka ära märkida, et hagejal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS (võlaõigusseadus) § 113 lg 1 sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kohus edastas kostjate avaldused hagejale. 23.05.2014 esitas hageja omapoolse avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv hagi esitamiselt 3 515,14 eurot, ekspertiisitasu 360 eurot ja õigusabikulu 3 760,34 eurot. Hagejal tekkis menetluskulu kokku seega 7 635,48 eurot, mille palub enda kasuks solidaarselt välja mõista kostjatelt. Hageja palub kohtul ka ära märkida, et kostjatel tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS (võlaõigusseadus) § 113 lg 1 sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Hageja esitas 23.05.2014 ka oma seisukoha kostjate menetluskulude kindlaksmääramise avaldustele. Seisukoha kohaselt ei nõustu hageja kostjate poolt esitatud menetluskulude suurusega. Kulude kandmine on tõendamata, õigusabikulud ületavad Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäära, õigusabikulud on põhjendamatult suured. Kostjate menetluskulud on hageja arvates ülepaisutatud ning hageja palub neid vähendada vastavalt koostatud menetlusdokumentide lehekülgede arvule. 03.06.2014 esitasid kostjad seisukoha hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. Kostja I leiab, et hageja on tasunud riigilõivu ülemäära, so põhiseadusvastase sätte alusel. Ekspertiisitasu hüvitamise nõudmine koos käibemaksuga ei ole põhjendatud. Mõned arvetel kajastuvad menetlustoimingud ei olnud vajalikud või on põhjendamatu märgitud ajakulu.

Hageja ei ole arvesse võtnud menetluskulude protsentuaalset jaotust, paludes oma kulu kostjatelt tervikuna välja mõista. Kostja II vastuväited hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele on analoogsed. Kostja II on välja toonud, et vaidlustab lepingulise esindaja kulu kogusummas 908,33 eurot ja õigusabikulu ei tuleks hageja kasuks välja mõista üle 2 238,74 euro. Kohtumääruse põhjendused Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus 12.05.2014. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kostjad esitasid avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks 09.05.2014, seega tähtaegselt. TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. RLS § 57 lg 15 järgi apellatsioonkaebuse esitamisel, samuti hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Apellatsioonkaebuse hind oli ringkonnakohtu otsuse kohaselt 30 032,70 eurot, millise hinnaga hagi esitamiselt tulnuks tasuda riigilõivu 850 eurot. Kostja I tasus apellatsioonkaebuse esitamiselt õigesti 850 eurot (kd II, lk 117). TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kuna hagejal on kostjate lepinguliste esindajate kuludele vastuväiteid, kontrollib kohus järgnevalt nimetatud kulude põhjendatust. Vastavalt kostja I menetluskulude nimekirjale olid kostja I lepingulise esindaja tehtud toimingud maakohtus ja ajakulu toimingutele järgmine: Kuupäev Toiming 15.06.2012.a. hagiavalduse ja selle lisadega tutvumine, nõupidamine kliendiga, kostja 1 vastuse koostamine ja kohtule esitamine 01.10.2012.a. kostja 2 23.07.2012.a. vastusega tutvumine ja nõupidamine kliendiga 23.10.2013.a. hageja 22.10.2012.a. vastusega tutvumine, nõupidamine ja kliendiga, kostja 1 vastuse koostamine ja kohtule 02.11.2013.a. esitamine 13.11.2012.a. kostja 2 seisukohtadega tutvumine 05.12.2012.a. kohtu eelistungil osalemine 08.02.2013.a. ekspertiisiaktiga tutvumine, analüüs, nõupidamine kliendiga 22.03.2013.a. täiendavate seisukohtade ja tõendite kohtule esitamine 28.03.2013.a. hageja nõude täpsustusega tutvumine 24.03.2013.a hageja vastusega tutvumine

Aeg 8h

4h 12h

2h 1h 4h 4h 0,5h 0,5h

05.04.2013.a. kohtuistungiks ettevalmistamine ja osalemine 2h kohtuistungi protokolliga tutvumine ja selle parandamise 1h 10.04.2013.a taotluse koostamine ja kohtule esitamine

KOKKU

39h Esindaja tunnitasu maakohtu menetluses oli 95 eurot (ilma käibemaksuta). Tehtud toimingud ringkonnakohtus koos ajakuluga olid järgmised: Kuupäev

Toiming Aeg Tsiviilasja nr 2-12-23771 materjalidega tutvumine ja 3h 10m 30.05.2013.a. analüüs 5.06.2013.a. Nõupidamine kliendiga 1h 11.06.2013.a. apellatsioonkaebuse koostamine ja täiendamine 7h 6.01.2014.a. nõupidamine kliendiga telefoni teel 20m 7.01.2014.a. ettevalmistus ringkonnakohtu istungiks 1h 10m 8.01.2014.a. kohtuvaidluse kirjalike seisukohtade koostamine istungiks 1h 20m 9.01.2014.a. esindus ringkonnakohtu istungil 20m 21.01.2014.a. vastuse koostamine hagejale (e-kiri) 10m 24.01.2014.a. kompromissläbirääkimised hageja esindajaga 20m 29.01.2014.a. ettevalmistus ringkonnakohtu istungiks 30m 30.01.2014.a. esindus ringkonnakohtu istungil 30m 19.02.2014.a. lõplike seisukohtade koostamine 2h 10m

KOKKU

17h Esindaja tunnitasu ringkonnakohtu menetluses oli 125 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et põhjendamatu oli 01.10.2012 kulutada kostja II vastusega tutvumisele ning nõupidamisele kliendiga 4 tundi. Kostja I esindaja oli selleks ajaks kulutanud 8 tundi hagiga tutvumiseks, nõupidamiseks ja vastuse koostamiseks, seega pidi kostja I esindaja olema vaidluse asjaoludega hästi kursis ning selgusetuks jääb täiendava nõupidamise vajadus. Kostja II ei pidanud koostama ka seisukohta kostja I vastusele. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu 01.10.2012 menetlustoimingutele mitte enam kui 0,5 tundi. Kohtu arvates on 23.10.2013 ja 02.11.2013 toimingutele, so hageja 22.10.2012 vastusega tutvumine, nõupidamine, kostja I vastuse koostamine ja kohtule esitamine, märgitud ajakulu 12 tundi selgelt ülemäärane. Hageja vastus oli koostatud vastuseks kostjate vastuväidetele, seega ei sisaldunud selles uusi asjaolusid, millega tulnuks ennast kurssi viia. Asja keerukusega ei ole ilmselt kooskõlas 12 tunni kulutamine vastamiseks hageja vastusele. Samuti jääb jätkuvalt ebaselgeks kliendiga põhjaliku nõupidamise läbiviimise vajadus. Võttes arvesse nimetatut ning koostatud menetlusdokumendi mahtu, peab kohus põhjendatud ajakuluks 23.10.2013 ja 02.11.2013 toimingutele mitte enam kui 3 tundi. Analoogselt 01.10.2012 toimingu kohta toodud põhjendustele, loeb kohus põhjendatud ajakuluks 13.11.2012 toimunud kostja II seisukohtadega tutvumiseks 0,5 tundi. Võttes arvesse ekspertiisiakti mahtu ja keerukust, on kohtu arvates põhjendatud ajakulu sellega tutvumisele, analüüsimisele ning kliendiga arutamisele mitte enam kui 2 tundi. 22.03.2013 täiendavate seisukohtade ja tõendite kohtule esitamisele ei olnud, arvestades menetlusdokumendi sisulist osa mahuga 1,5 lk, põhjendatud kulutada üle 1 tunni. Kohtuistungi protokolliga tutvumisele ja parandamise taotluse koostamisele ei võinud põhjendatult kuluda üle 15 minuti. 30.05.2013 toimunud asja materjalidega tutvumisest võib põhjendatuks lugeda eelkõige ajakulu kohtuotsusega tutvumiseks, kuivõrd muude materjalidega pidi esindaja olema juba kursis. Vajalikuks

ajakuluks võib seejuures, võttes arvesse lepingulise esindaja eeldatavat professionaalsust ja vilumust, pidada 20 minutit. 06.01.2014 nõupidamist kliendiga ei pea kohus menetluses vajalikuks toiminguks, kuna apellatsioonkaebusesse puutuvalt oli esindaja juba 05.06.2013 tund aega nõu pidanud. Põhjendatud ajakuluks 08.01.2014 kohtuvaidluse kirjalike seisukohtade koostamiseks istungiks peab kohus mitte enam kui 1 tund, sest tegemist sai olla juba väljakujundatud ning menetluses varasemalt esitatud seisukohtade kokkuvõttega. Samal põhjusel arvestab kohus 19.02.2014 lõplike seisukohtade koostamise põhjendatud ajakuluks 1 tunni. Ülejäänud osas on kostja I märgitud ajakulu toimingutele kohtu arvates põhjendatud. Kokkuvõtlikult on kostja I esindaja põhjendatud ajakulu menetlustoimingutele järgmine: Kuupäev Toiming 15.06.2012.a. hagiavalduse ja selle lisadega tutvumine, nõupidamine kliendiga, kostja 1 vastuse koostamine ja kohtule esitamine 01.10.2012.a. kostja 2 23.07.2012.a. vastusega tutvumine ja nõupidamine kliendiga 23.10.2013.a. hageja 22.10.2012.a. vastusega tutvumine, nõupidamine ja kliendiga, kostja 1 vastuse koostamine ja kohtule 02.11.2013.a. esitamine 13.11.2012.a. kostja 2 seisukohtadega tutvumine 05.12.2012.a. kohtu eelistungil osalemine 08.02.2013.a. ekspertiisiaktiga tutvumine, analüüs, nõupidamine kliendiga 22.03.2013.a. täiendavate seisukohtade ja tõendite kohtule esitamine 28.03.2013.a. hageja nõude täpsustusega tutvumine 24.03.2013.a hageja vastusega tutvumine 05.04.2013.a. kohtuistungiks ettevalmistamine ja osalemine kohtuistungi protokolliga tutvumine ja selle parandamise 10.04.2013.a taotluse koostamine ja kohtule esitamine

KOKKU

Aeg 8h

0,5h 3h

0,5h 1h 2h 1h 0,5h 0,5h 2h 0,25h 19,25h

Kuupäev

Toiming Aeg Tsiviilasja nr 2-12-23771 materjalidega tutvumine ja 30.05.2013.a. analüüs 20m 5.06.2013.a. Nõupidamine kliendiga 1h 11.06.2013.a. apellatsioonkaebuse koostamine ja täiendamine 7h 6.01.2014.a. nõupidamine kliendiga telefoni teel 0h 7.01.2014.a. ettevalmistus ringkonnakohtu istungiks 1h 10m 8.01.2014.a. kohtuvaidluse kirjalike seisukohtade koostamine istungiks 1h 9.01.2014.a. esindus ringkonnakohtu istungil 20m 21.01.2014.a. vastuse koostamine hagejale (e-kiri) 10m 24.01.2014.a. kompromissläbirääkimised hageja esindajaga 20m 29.01.2014.a. ettevalmistus ringkonnakohtu istungiks 30m 30.01.2014.a. esindus ringkonnakohtu istungil 30m 19.02.2014.a. lõplike seisukohtade koostamine 1h 13h

KOKKU

20m Vastavalt kostja II menetluskulude nimekirjale olid kostja II lepingulise esindaja tehtud toimingud maa- ja ringkonnakohtus ja ajakulu toimingutele järgmine:

Kuupäev Toiming 15.06.2012.a. hagiavalduse ja selle lisadega tutvumine, nõupidamine kliendiga, 23.07.2012.a. vastuse koostamine ja kohtule esitamine 13.11.2012.a. hageja 22.10.2012.a. seisukohtadega tutvumine, nõupidamine kliendiga, kostja 2 vastuse hageja seisukohtadele koostamine ja kohtule esitamine 05.12.2012.a. kohtu eelistungil osalemine 08.02.2013.a. ekspertiisiaktiga tutvumine, analüüs, nõupidamine kliendiga 05.04.2013.a. kohtuistungiks ettevalmistamine ja osalemine 03.05.2013.a. kohtuistungiga tutvumine, analüüsimine, 03.05.2013.a apellatsioonkaebuse koostamine ja kohtule esitamine

KOKKU

Aeg 8h

12h

1h 6h 4h 16h 47h

Esindaja tunnitasu oli 125 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul ei olnud põhjendatud kulutada 13.11.2012 menetlustoimingutele 12 tundi. Hageja 22.10.2012 seisukoht oli koostatud vastuseks kostjate vastuväidetele hagile. Hagiavaldusega tutvumisele, vastamisele ja seonduvale nõupidamisele oli esindaja kulutanud juba 8 tundi. Vastamine hageja vastusele vastuväidetele on kostja vastuse esitamisest vähemmahukas töö. Võttes arvesse tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumendi mahtu ning asjaolu, et esindaja oli saanud vaidluse asjaoludega varasemalt põhjalikult tutvuda, leiab kohus, et põhjendatud ajakulu 13.11.2012 menetlustoimingutele oli mitte enam kui 3 tundi. Arvestades ekspertiisiakti mahtu ja keerukust, on kohtu arvates põhjendatud ajakulu sellega tutvumisele, analüüsimisele ning kliendiga arutamisele (08.02.2013 toimingud) mitte enam kui 2 tundi. 05.04.2013 kohtuistung kestis protokolli kohaselt 1 tund ja 5 minutit. Kui arvestada juurde aeg, mis võis mõistlikult kuluda istungil osalemise ettevalmistamiseks, ei pea kohus põhjendatuks ajakulu 05.04.2013 kohtuistungiga seonduvalt üle 3 tunni. 03.05.2013 kuupäevaga on märgitud erinevaid toiminguid seoses maakohtu otsusega tutvumisega ning apellatsioonkaebuse koostamisega. Kohus leiab, et võttes arvesse lepingulise esindaja eeldatavat professionaalsust ja vilumust, võis kohtuotsusega tutvumisele põhjendatult kuluda mitte üle 20 minuti ning apellatsioonkaebuse koostamisele koos kõige selle juurde vajaminevaga mitte üle 7 tunni. Ülejäänud osas on märgitud ajakulu kohtu hinnangul põhjendatud. Kokkuvõtlikult on kostja II esindaja põhjendatud ajakulu menetlustoimingutele seega järgmine: Kuupäev Toiming 15.06.2012.a. hagiavalduse ja selle lisadega tutvumine, nõupidamine kliendiga, 23.07.2012.a. vastuse koostamine ja kohtule esitamine 13.11.2012.a. hageja 22.10.2012.a. seisukohtadega tutvumine, nõupidamine kliendiga, kostja 2 vastuse hageja seisukohtadele koostamine ja kohtule esitamine 05.12.2012.a. kohtu eelistungil osalemine 08.02.2013.a. ekspertiisiaktiga tutvumine, analüüs, nõupidamine kliendiga 05.04.2013.a. kohtuistungiks ettevalmistamine ja osalemine 03.05.2013.a. kohtuistungiga tutvumine, analüüsimine, 03.05.2013.a apellatsioonkaebuse koostamine ja kohtule esitamine

Aeg 8h

3h

1h 2h 3h 7h 20m

KOKKU

24h 20m

Hageja heidab kostjatele ette, et kostjad ei ole esitanud kuludokumente. Seetõttu ei ole kostjad tõendanud kulude kandmist. Riigikohus on lahendis 3-2-1-112-09 (p 15) leidnud, et õigusabikulude kohta tuleb esitada dokument, millest nähtuks õigusabi osutamisele kulutatud aeg ning tehtud toimingud. Kohus leiab, et hageja etteheide ei ole põhjendatud. Viidatud Riigikohtu lahendis selgitab Riigikohus, et nähtuma peab nähtuks õigusabi osutamisele kulutatud aeg ning tehtud toimingud, et oleks võimalik hinnata õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust. Kostjate menetluskulude kindlaksmääramise avaldustes on välja toodud nii konkreetselt tehtud toimingud, kui neile kulunud aeg. Aja ja toimingud võib välja tuua ükskõik millises dokumendis, ei ole tingimata vajalik esitada arveid. Vastavalt Riigikohtu lahendile 3-2-1-65-13 (p 18) ei ole menetluskulude kindlaksmääramisel lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt väljamõistmise tingimuseks asjaolu, et menetlusosalised on need kulud kandnud. Hageja leiab, et kostjate õigusabikulud ületavad TsMS § 175 lg 4 alusel kehtestatud määruse järgi lepingulise esindaja kulu sissenõudmise piirmäära. Ringkonnakohtu otsuse järgi oli hagihind 30 032,70 eurot, mistõttu teiselt menetlusosaliselt maksimaalselt sissenõutav lepingulise esindaja kulu on 10 230 eurot, kostjate taotlused kokku on aga 15 221 eurot, so üle lubatud piiri. Hageja sai ette näha, et maksimaalne kostjate menetluskulu on 10 230 eurot ning suuremas ulatuses ei saa temalt lepingulise esindaja kulusid sisse nõuda. Kohus hageja käsitlusega ei nõustu. Esmalt märgib kohus, et hagihinna määras kindlaks maakohus summas 35 272,43 eurot ning selles osas ringkonnakohus maakohtu otsust ei muutnud. Ringkonnakohtu otsusele märgitud 30 032,70 eurot on apellatsioonkaebuste hind. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusele nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 1 on varalise nõudega tsiviilasjas teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäär hagi puhul hinnaga kuni 38 300 eurot 11 500 eurot. Kohus ei nõustu, et kostjad saavad kokku nõuda lepingulise esindaja kulu hüvitamist üksnes kuni 11 500 euro ulatuses. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 võib asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel nõuda iga menetlusosaline. TsMS § 175 lg 4 alusel kehtestatud määrus näeb ette ühe menetlusosaline, mitte poole, lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäära. Kui hageja otsustas esitada hagi kahe kostja vastu, pidi talle olema ettenähtav, et neil mõlemal võivad tekkida menetluskulud määruses sätestatud piirmäära ulatuses. Seega saab kumbki kostja nõuda hagejalt lepingulise esindaja kulu hüvitamist kuni 11 500 euro ulatuses. Kostjad paluvad õigusabikulu hagejalt välja mõista koos käibemaksuga. TsMS § 174 lg 6 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostjad on kinnitanud, et nad ei ole käibemaksukohustuslased ega saa ka muul põhjusel lepingulise esindaja kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostjate põhjendatud ja vajalike menetluskulude summa kujuneb seega järgnevalt. Kostja I apellatsioonkaebuse esitamiselt tasutud riigilõiv 850 eurot + lepingulise esindaja kulu maakohtus 1 828,75 eurot (95 x 19,25) + käibemaks lepingulise esindaja kulult maakohtus 365,75 eurot (1 828,75 x 20%) + lepingulise esindaja kulu ringkonnakohtus 1 666,25 eurot (125 x 13,33) + käibemaks lepingulise esindaja kulult ringkonnakohtus 333,25 eurot (1 666,25 x 20%) = 5 044 eurot. Kostja II lepingulise esindaja kulu maa- ja ringkonnakohtus

3 041,25 eurot (125 x 24,33) + käibemaks lepingulise esindaja kulult maa- ja ringkonnakohtus 608,25 eurot (3 041,25 x 20%) = 3 649,50 eurot. Võttes arvesse lahendis sisaldunud menetluskulude jaotust, tuleb hagejalt kostja I kasuks välja mõista 1 084,46 eurot (5 044 x 21,5%) ja kostja II kasuks välja mõista 784,64 eurot (3 649,50 x 21,5%). TsMS § 176 lg 2 järgi kui menetluskulud jagati täielikult või osaliselt murdosade või protsentide järgi, nõuab kohus pärast kulude kindlaksmääramise avalduse talle esitamist, et vastaspool esitaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul ka oma menetluskulude nimekirja ja vajaduse korral ka seda tõendavad dokumendid. Kohus edastas 19.05.2014 kirjaga kostjate menetluskulude kindlaksmääramise avaldused hagejale ning määras hagejale tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks 7 päeva kirja kättesaamisest arvates. Hageja esitas oma menetluskulude nimekirja 23.05.2014, seega tähtaegselt. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on üheks kantud menetluskuluks riigilõiv hagi esitamiselt summas 3 515,14 eurot. Hagihind oli 35 272,43 eurot. Hagi esitamise ajal (15.06.2012) kehtinud riigilõivuseaduse kohaselt tuli hagilt hinnaga vahemikus 31 955,82 eurot kuni 38 346,98 eurot tasuda riigilõivu 3 515,14 eurot. Hageja tasus riigilõivu vastavalt. Kostjad on juhtinud tähelepanu, et hageja on tasunud riigilõivu põhiseadusvastase sätte alusel. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on 14.01.2014 lahendis 3-4-1-53-13 tunnistanud, et riigilõivuseaduse § 57 lõige 1 ja lisa 1 olid 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 31 955 euro 82 sendi kuni 38 346 eurot 98 senti tuli hagi esitamisel tasuda riigilõivu 3 515 eurot 14 senti. Vastavalt Riigikohtu lahendis 3-2-1-115-13 (p 22) avaldatud seisukohale leiab kohus, et menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei saa mõista teiselt poolelt välja riigilõivu, mida on tasutud seaduses ettenähtust rohkem. See kehtib ka olukorras, kus riigilõivu on tasutud põhiseadusevastase sätte alusel. Kohus peab kindlaks määrama põhiseaduspärase riigilõivu. Kohtupraktikas on proportsionaalse riigilõivu määramisel lähtutud enne 01.01.2009 toimunud riigilõivude tõstmist kehtinud lõivumääradest (nt Riigikohtu lahendid 3-3-1-22-11 p 33-34; 3-2-1-67-11, p 29; 3-2-1-27-13 p 30). Kuni 31.12.2008 kehtinud RLS § 56 lg 1 ja lisa 1 järgi tuli hagi esitamiselt hagihinna 551 893,60 krooni (35 272,43 eurot) puhul tasuda riigilõivu 25 750 krooni (1 645,72 eurot). Kohus määrab kindlaks, et põhiseaduspärane riigilõiv, mis tulnuks tasuda hagi esitamiselt, on 1 645,72 eurot. Hageja on välja toonud, et tal on tekkinud menetluskulu 360 eurot seoses ekspertiisitasu tasumisega (maksekorraldus kd II, lk 147). TsMS § 143 p 1 ja § 138 lg 1 ja 2 alusel on menetluskuluks eksperdikulu. Kostjad vaidlevad vastu, et summas 360 eurot sisaldub ka käibemaks 45 eurot, aga hageja on käibemaksukohustuslane. Nähtuvalt 23.01.2013 eksperdi esitatud arvest (kd I, lk 148) on tasu ekspertiisi teostamise eest 300 eurot ja käibemaks 60 eurot. Hageja on avaldanud, et on käibemaksukohustuslane. Seetõttu ei saa ta TsMS § 174 lg 6 järgi menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamist nõuda. Hageja arvel nr 113-11-13 kajastub 19.11.2013 äriregistri väljavõtte tegemise kulu 2 eurot. TsMS § 143 p 2 ja § 138 lg 1 ja 2 alusel on menetluskuluks dokumentaalse tõendi saamise kulu. Kostjad on esitanud vastuväiteid hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatusele ja vajalikkusele. Seetõttu kontrollib kohus järgnevalt nimetatud kulude põhjendatust. Vastavalt

hageja menetluskulude nimekirjale olid hageja lepingulise esindaja tehtud toimingud ja ajakulu toimingutele järgmine: Kuupäev Toiming 13.06.2012.a. hagiavalduse koostamine 15.06.2012.a. hagiavalduse täiendamine, tõendite kogumine ja kohtule edastamine 02.07.2012.a. puuduste kõrvaldamine 16.10.2012.a. vastuse koostamine kostja I 28.08.2012 ja kostja II 23.07.2012 vastustele ning ekspertiisitaotlus sõiduki väärtuse kindlaks määramiseks 04.12.2012.a. kohtuistungiks valmistumine 05.12.2012.a. istungil osalemine (1h istungiaega) 27.03.2013.a. hageja nõude täpsustuse koostamine 27.03.2013.a. ekspertiisiarvamusega tutvumine, nõude täpsustuse arvestamine 01.04.2013.a täiendavate tõendite analüüs, vastuse koostamine 05.04.2013.a. istungiks valmistumine 05.04.2013.a istungil osalemine 27.06.2013.a maakohtu 03.05.2013 otsusega tutvumine 27.06.2013.a apellatsioonkaebusega tutvumine 27.06.2013.a vastuse koostamine apellatsioonkaebusele 08.07.2013.a apellatsioonkaebuse vastuse täiendamine 19.11.2013.a vastuse koostamine M. Metsa apellatsioonkaebusele 09.01.2014.a kohtuistungiks valmistumine/istungil osalemine 14.01.2014.a kompromiss: arutelu ja e-kirja koostamine 17.01.2014.a kompromiss: kompromissiettepanek 22.01.2014.a telefonivestlus kliendiga, e-kiri: kompromissiga mittenõustumine 23.01.2014.a kompromissiläbirääkimised 24.01.2014.a kompromissiläbirääkimised 28.01.2014.a kompromissiläbirääkimised 29.01.2014.a kohtuistungiks valmistumine 30.01.2014.a kohtuistungiks valmistumine/istungil osalemine 07.02.2014.a protokolliga tutvumine 18.02.2014.a kohtukõne teeside koostamine 10.03.2014.a kohtuotsuse analüüs, e-kiri kliendile

KOKKU

Aeg 1h 30m 40m 30m 3h 20m

50m 1h 30m 1h 30m 30m 1h 25m 45m 1h 50m 20m 40m 5h 40m 1h 40m 2h 45m 3h 55m 20m 15m 1h 25m 30m 15m 1h 1h 45m 10m 1h 45m 50m 37h 35m

Esindaja tunnitasu oli 100 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et ajakulu 02.07.2012 menetlustoimingule „puuduste kõrvaldamine“ ei ole põhjendatud, kuna toimikust ei nähtu, et hageja oleks esitanud avalduse puuduste kõrvaldamiseks. 05.12.2012 kohta on märgitud istungil osalemise ajakulu 1 tund ja 30 minutit ning et istung kestis 1 tund. Kui istung kestis 1 tunni, ei ole põhjendatud nõuda ajakulu hüvitamist enam kui tunni aja eest, võttes arvesse, et eraldi on välja toodud istungi ettevalmistamiseks kulunud aeg. Vastavalt Riigikohtu lahendile 3-2-1-64-13 (p 13) menetluskuluks ei ole menetlusosalise esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu. Esindaja sõidule kulunud aja hüvitamist ei ole võimalik nõuda teiselt poolelt. Võttes arvesse

27.03.2013 hageja nõude täpsustuse mahtu, võib selle koostamise põhjendatud ajakuluks pidada mitte enam kui 1 tund, eriti arvestades, et aega on eraldi kulutatud ka täpsustuse väljaarvestamisele. Täiendavate tõendite analüüsile ning 1 lk vastuse koostamisele ei võinud lepingulise esindaja eeldatavat professionaalsust ja vilumust silmas pidades kohtu hinnangul põhjendatult kuluda enam kui 45 minutit. 05.04.2013 kohtuistung kestis protokolli kohaselt 1 tund ja 5 minutit, kohus vähendab analoogsetel põhjustel 05.12.2012 istungi kohta märgituga põhjendatud ajakulu istungil osalemisele vastavalt. 09.01.2014 on märgitud nii kohtuistungil osalemisele kui istungil osalemisele kulunud ajaks 3 tundi, nähtuvalt ringkonnakohtu protokollist kestis nimetatud istung 18 minutit. Koos istungiks ettevalmistamisega saab kohtu hinnangul põhjendatud ajakuluks pidada seetõttu mitte enam kui 1,5 tundi. Perioodi 14.01.2014-28.01.2014 kohta on hageja välja toonud mitmeid kompromissläbirääkimistega seonduvaid toiminguid, koguajakuluga 3 tundi ja 40 minutit. Kostjate arvates ei saanud kompromissiga seonduvaks suhtlemiseks kuluda enam kui 40 minutit. Kohus leiab, et lähtudes menetlusstaadiumist, kus läbirääkimised toimusid, ning asjaolust, et kompromissi ei sõlmitud, tuleb mõistlikuks ajaks kompromissläbirääkimistega seonduvateks toiminguteks pidada mitte enam kui 1 tund. 30.01.2014 kohtuistungiks valmistumiseks ei olnud kohtu hinnates põhjendatud kulutada enam kui 0,5 tundi, kuivõrd kõik asjas tähendust omav pidi esindajale selleks ajaks juba selge olema, seda enam, et ta valmistus põhjalikult 09.01.2014 kohtuistungiks. Samal põhjusel ei olnud põhjendatud kulutada kohtukõne teeside koostamisele üle tunni aja. Põhjendatud ajakuluks 09.01.2014 istungil osalemisele tuleb vastavalt protokollis märgitud istungi kestusele lugeda 36 minutit. Arvestades asja keerukust peab kohus kohtuotsuse analüüsile ja kliendiga suhtlemisele mõistlikuks ajakuluks mitte enam kui 30 minutit. Ülejäänud osas oli märgitud ajakulu kohtu hinnangul põhjendatud. Kohus ei nõustu kostjate seisukohaga, et teiselt poolelt saab välja mõista kulusid üksnes kuni otsuse tegemiseni. Selline seisukoht ei põhine seadusel. Menetlus kestab kuni menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni, kuni menetlus ei ole veel lõppenud, võivad tekkida ka menetluskulud. Kokkuvõtlikult on hageja esindaja põhjendatud ajakulu menetlustoimingutele seega järgmine: Kuupäev Toiming 13.06.2012.a. hagiavalduse koostamine 15.06.2012.a. hagiavalduse täiendamine, tõendite kogumine ja kohtule edastamine 02.07.2012.a. puuduste kõrvaldamine 16.10.2012.a. vastuse koostamine kostja I 28.08.2012 ja kostja II 23.07.2012 vastustele ning ekspertiisitaotlus sõiduki väärtuse kindlaks määramiseks 04.12.2012.a. kohtuistungiks valmistumine 05.12.2012.a. istungil osalemine (1h istungiaega) 27.03.2013.a. hageja nõude täpsustuse koostamine 27.03.2013.a. ekspertiisiarvamusega tutvumine, nõude täpsustuse arvestamine 01.04.2013.a täiendavate tõendite analüüs, vastuse koostamine 05.04.2013.a. istungiks valmistumine 05.04.2013.a istungil osalemine 27.06.2013.a maakohtu 03.05.2013 otsusega tutvumine 27.06.2013.a apellatsioonkaebusega tutvumine 27.06.2013.a vastuse koostamine apellatsioonkaebusele 08.07.2013.a apellatsioonkaebuse vastuse täiendamine 19.11.2013.a vastuse koostamine M. Metsa apellatsioonkaebusele

Aeg 1h 30m 40m 0m 3h 20m

50m 1h 30m 30m 45m 45m 1h 5m 20m 40m 5h 40m 1h 40m 2h 45m

09.01.2014.a 14.01.2014.a28.01.2014.a 29.01.2014.a 30.01.2014.a 07.02.2014.a 18.02.2014.a 10.03.2014.a

kohtuistungiks valmistumine/istungil osalemine kompromissiga seonduvad toimingud

1h 30m 1h

kohtuistungiks valmistumine kohtuistungiks valmistumine/istungil osalemine protokolliga tutvumine kohtukõne teeside koostamine kohtuotsuse analüüs, e-kiri kliendile

KOKKU

30m 36m 10m 1h 30m 27h 16m

Hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude summa kujuneb seega järgnevalt põhiseaduspärane riigilõiv hagi esitamiselt 1 645,72 eurot + ekspertiisikulu 300 eurot + tõendi saamise kulu 2 eurot + lepingulise esindaja kulu 2 727 eurot (100 x 27,27) = 4 674,72 eurot. Võttes arvesse lahendis sisaldunud menetluskulude jaotust, tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista 3 669,66 eurot (4 674,72 x 78,5%). TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt tasaarvestatakse kohtulahendi resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 sätestab, et määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust tasaarvestab kohus hageja ja kostjate vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud, mille tulemusena tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 1 800,56 eurot (3 669,66 - 1 084,46 - 784,64). TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjatel tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagejal ei saa tekkida kohustust tasuda kostjatele hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist, sest kostjate menetluskulude hüvitamise nõuded lõpevad tasaarvestusega. TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.