Hageja lepinguline esindaja Andrus Post, aadress Posti 30 Haapsalu 90504, tel *, e-post * Kostja Urve Saunik, isikukood *, elukoht *, e-post *
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt Urve Saunik'ult hageja Marika Pärnapuu kasuks viivitusintressi võlgnevus summas 80,96€ ja sissenõudmiskulu 40€, so kokku 120,96€ (ükssada kakskümmend eurot ja 96 senti).
Edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kätte toimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta
2-13-31496
Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.1.Hageja Marika Pärnapuu on 19.11.2013.a. esitanud Pärnu Maakohtule hagiavalduse, millega nõuab kostjalt Urve Saunikult hageja kasuks põhivõlalt arvestatud viivise 85,51 ja sissenõudmiskulu 40 euro väljamõistmist /tl 24-26/.
1.2.Hagiavalduse kohaselt laenas hageja Marika Pärnapuu 02.02.2012.a. kostjale Urve Saunik`ule 1000 eurot. 23.02.2012.a. allkirjastatud võlatunnistuse kohaselt kohustus kostja laenusumma tagastama 16.02.2012.a., mida kostja seda ei teinud. Kuna kostja oli eiranud esialgset kokkulepet ja tagastas kuni 06.12.2012.a. laenu väikeste osamaksetena ja peale 06.12.2012.a. lõpetas ka väikeste osamaksete tegemise, saatis hageja 29.05.2013.a. kostjale võlateatise, milles kohustasime kostjat tasuma võlgnevuse 506 eurot hiljemalt 20.06.2013.a. Kostja seda ei teinud, tasudes 31.05.2013.a. vaid 30.-eurot.
1.3.Tunnustatud põhivõla summas 370.-eurot osas on kohus teinud 04.11.2013.a. maksekäsu. Peale maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist on kostja tasunud põhivõlga. Hageja ei ole nõus täies ulatuses viivise ja riigilõivu nõudest loobuma. Hageja on teinud kulutusi kohtumenetluse läbiviimisel (esindaja abi kasutamine, riigilõiv) ja jääb seetõttu ka viivisenõude juurde. Kuna viivisemääras puudub hageja ja kostja vaheline kokkulepe, tuleb antud juhul rakendada seadusest tulenevat viivisemäära, milleks on VÕS §-dest 94 lg 1 ja 113 lg 1 kohaselt 8,50% aastas ehk 0,023 % päevas. Hagiavalduse esitamise seisuga on viivis kokku 85,51 eurot. Lisaks viivisele palub hageja kostjalt välja mõista võla sissenõudmise kulud 40 eurot, tulenevalt VÕS §-st 1131 lg 1.
KOSTJA VASTUS HAGILE
2.Kostja esitas 26.12.2013.a. vastuse hagiavaldusele, millega palub jätta hagi rahuldamata /tl 4749/. Kostja Urve Saunik laenas hagejalt Marika Pärnapuult 02.02.2012 summa 1000 eurot. Pooltel oli algselt suuline kokkulepe, et laen tagastatakse 16.02.2012.a. Hagis on viiviste arvutamine ühepoolne, kuna laenu andes ei fikseeritud viivist ega selle suurust ei suuliselt ega kirjalikult. Laenatud 1000-st eurost on tagasi makstud 630 eurot ja maksmata on 370 eurot. Kostja on 26.12.2013.a. seisuga tasunud hagejale kokku 10 korral tagasimakseid, kogusummas 630 eurot ja tasuda on jäänud 370 eurot.
MENETLUSE KÄIK
3.Marika Pärnapuu esitas 27.06.2013. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult võla saamiseks. Kohus tegi 12.08.2013. a võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 05.09.2013. a. Võlgnik Urve Saunik esitas 17.09.2013. a nõudele vastuväite, milles tunnustas esitatud nõuet summas 370 eurot. 15.10.2013. a määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja andis M. Pärnapuu nõude U. Saunik'u vastu 505,62 euro saamiseks üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 04.11.2013. a määrusega koostas kohus võlgniku poolt maksekäsu kiirmenetluses 17.09.2013. a esitatud vastuväites tunnustatud nõude osas maksekäsu ja kohustas Urve Saunik'ut tasuma Marika Pärnapuu'le võlgnevus summas 370 eurot. M. Pärnapuu poolt maksekäsukiirmenetluses esitatud ülejäänud nõude osas kohustas kohus hagejat esitama Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja oma
2-13-31496
nõue kostja vastu ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul arvates käesoleva määruse kättesaamisest. 19.11.2013. a esitas hageja Marika Pärnapuu (esindaja kaudu) Pärnu Maakohtule hagi Urve Saunik'u vastu võlgnevuse, so viivise ja võla sissenõudmiskulu nõudes summas 125,51 eurot. 05.12.2012. a võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule oma seisukoht hagiavalduse osas. 26.12.2013. a esitas kostja kohtule oma seisukoha hagiavalduse osas /tl 46-54/. 30.12.2013. a esitas kostja kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks koos taotleja majandusliku seisundi teatisega /tl 62-69/. 17.01.2014. a peatas kohus käesolevas tsiviilasjas menetluse, kuna U. Saunik esitas Pärnu Maakohtule 16.12.2013. a võlgade ümberkujundamise avalduse. 07.04.2014. a kohus uuendas käesoleva tsiviilasja menetluse, kuna 25.02.2014. a määrusega tsiviilasjas nr 2-13-59368 jäeti U. Saunik'u võlgade ümberkujundamise avaldus läbi vaatamata ning kohustas menetlusosalisi esitama kohtule kirjalikud seisukohad ja teatama kohtule, kas on nõus jätkama kirjalikus menetluses /tl 81/. 14.04.2014. a andis hageja esindaja teada, et on nõus jätkama kirjalikus menetluses, hageja oma nõudele midagi lisada ei soovi /tl 86/. 02.05.2014. a teatas kostja, et võib jätkata kirjaliku menetlusega. 02.05.2014.a. määras Pärnu maakohus tsiviilaja menetlemise kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele aega kuni 23.05.2014.a. seisukohtade esitamiseks /tl 91/. 23.05.2014.a. on kostja U. Saunik esitanud seisukoha, mille järgi on ta nõus hageja marika Pärnpuu võlga tasuma osade kaupa. Tema andmetel on võlgnevuse jääk seisuga 22.05.2014.a. 310 eurot ja palub seda mitte suurendada intresside vms võrra. 26.05.2014.a. on hageja esindaja kohtule teatanud, et jääb oma nõude juurde. Täiendavalt märgib hageja, et kostja on tasunud maksekäsuga väljamõistetud põhivõlga /tl 104/.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel kohus võib poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Hageja ja kostja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus määras 02.05.2014.a. menetlusosalistele tähtaja, mille jooksul oli võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti kohus teatas otsuse avalikult teatavakstegemise aja. Hageja ja kostja esitasid oma täiendavad seisukohad. Kohus, arvestades poolte esitatut kõiki asjas kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis, leiab, et hagi tuleb osaliselt rahuldada.
5.Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevate tähtsust omavate asjaolude osas: - 02.02.2012.a. on hageja Marika Pärnpuu laenanud kostjale Urve Saunikule 1000 eurot, mille kohta on 23.02.2012.a. koostatud ja allkirjastatud võlatunnistus; - kostja ei ole tasunud tähtaegselt tagasi, so 16.02.2012.a. hagejalt võetud laenu; - 17.09.2013. a on kostja tunnustatud põhiosa võlgnevuse nõuet summas 370 eurot.
6.VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib
2-13-31496
määrata võlausaldaja. Vaidlust ei ole selles, et hageja Marika Pärnpuu on Urve Saunikule andnud laenu summas 1000 eurot, samuti ei ole vaidlust selles, et kostja ei ole kokkulepitud ajaks 16.02.2012.a. kohustust täitnud. Vaidlus on viiviste osas, sest kostja on leidnud, et laenu andmisel ei fikseeritud viivist ega selle suurust suuliselt ega ka kirjalikult, sest võlausaldaja soovis laenu samas summas tagasi saada /tl 48/. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel on võlausaldajal õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult rahalise kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 võimaldavad võlausaldajal nõuda võlgnikult raha maksmisega viivitamise eest viivist. Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivisevõla tasumist. VÕS § 113 lg 1 võimaldab hagejal viivist nõuda alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni täieliku täitmiseni, mistõttu on kostja väited viivisesumma põhjendamatusest alusetud. Hagiavaldusele lisatud viivisearvestusest /tl 28-29/ nähtuvalt hageja on arvestanud viivist perioodil 17.02.2012.a. kuni 18.11.2013.a. vastaval ajal võlgnetavalt põhiosa summalt (alates 16.02.2012.a. lepingu ülesütlemisest on viivist arvestatud kogu laenujäägilt, seejärel vastavalt põhiosa võlgnevusele) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, so Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja
1.juulit, millele lisandus kuni 14.04.2013 (kaasa arvatud) 7 % aastas, alates 15.04.2013 lisandub 8% aastas. Vaatlusalusel perioodil on vastavalt eeltoodule viivisemääraks olnud 7,75% kuni 8,5%. Hageja on aga arvetanud terve perioodi alates 17.02.2012.a. kuni 18.11.2013.a. ühe intressimäära, so 8,5% järgi, kuigi tegelikult oleks pidanud arvestama igal poolaastal muutuvat Euroopa Keskpanga intressimäära ja asjaolu, et alates 15.04.2013.a. on viivitusintressi suuruseks 7% asemel 8% arvestatuna põhiosa võlgnevusest. Eeltoodu alusel kohus rahuldab osaliselt hageja viivise nõude ja mõistab kostjalt välja viivise summas 80,96 eurot.
7.Hageja on täiendavalt nõudnud sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Tulenevalt VÕS § 1131 lg 1 võib võlausaldaja nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kindlaksmääratud hüvitise suurus ei sõltu võlausaldaja konkreetsetest pingutustest ega tegelikest kuludest võla sissenõudmisel ehk siis tegelikust kahjust, mis peab katma erinevad võla sissenõudmisega tekkivaid kulusid ehk kahju (vt Võlaõigusseaduse ja Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse seletuskirja 372 SE). Seega tuleb hageja nõue sissenõudmiskulude hüvitamiseks summas 40 eurot rahuldada, sest hagejal on õigus nõuda kostjalt viivitusintressi ja hageja nõue ei ületa VÕS § 1131 lg 1 sätestatud määra. Hagihind
8.TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud kohtule 19.11.2013.a. Kuna hageja on esitanud kohtusse hagi kokku summas 125,51 eurot on ka käesoleva tsiviilasja hinnaks 125,51 eurot. Menetluskulud
9.TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 162 lg -st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Võttes arvesse, et kohus rahuldas hagi ligi 95% ulatuses ning hagi rahuldamata jäänud osa ei mõjutanud hagi esitamisel nõutava riigilõivu suurust, jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2
2-13-31496
kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.