Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Menetluse käik, hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 26.07.2012 esitas OÜ Woodlake Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse SA vastu võlgnevuse 1095, 52 euro väljamõistmiseks. Kohus tegi 17.08.2012 võlgnikule SA-le makseettepaneku, mis toimetati võlgnikule kätte 23.08.2012. Võlgnik esitas 31.08.2012 elektrooniliselt ja 07.09.2012 posti teel makseettepanekule vastuväite. 01.10.2012 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 16.10.2012 esitas OÜ Woodlake (hageja) hagi SA (kostja) vastu võlgnevuse 1024 euro ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti kostja ja hageja seadusliku esindaja vahel suuline kokkulepe ehitustööde teostamiseks kostja kinnistul (hageja hinnangul osutas ta kostjale teenust suulise käsunduslepingu alusel). 04.04.2012 saatis hageja kostjale elektronposti teel hinnapakkumise, mille sisuks oli tööde kirjeldus ja hinnakiri ruutmeetri kohta. Kostja aktsepteeris hinnapakkumise telefonitsi. Hageja teostas tellitud tööd ja saatis 24.04.2012 kostja elektronposti aadressile osutatud teenuste eest arve nr 24/01 summas 612 eurot ning arve nr 20/01 summas 412 eurot. Hageja teavitas elektronposti teel kostjat 20.06.2012 tööde lõpetamisest. Hageja suhtles elektronposti aadressilt [email protected] (hageja) elektronposti aadressile [email protected]. 18.07.2012 edastas hageja kostjale maksmata arved ka tähitud kirjaga. Kostja ei vastanud hagejapoolsetele kirjadele küll kirjalikult, kuid on kinnitanud nõustumust hageja edastatud hinnakirja ja tööde teostamise tähtaegade osas ning ei ole esitanud mingeid pretensioone osutatud teenuste osas. Hageja nõustus, et läbirääkimisi ehitustööde teostamiseks peeti tõepoolest kostja ja hageja seadusliku esindaja AG vahel, ebaõige on aga kostja väide, mille kohaselt kostja ei kasutanud eposti aadressi [email protected], kuna hageja e-posti aadressile ei saabunud vastavat teadet e-kirja adressaadini mittejõudmise kohta (pealegi nägi hageja seaduslik esindaja kostja käes väljaprindituna hagejapoolseid hinnapakkumisi ja e-kirju). Hageja esitatud arvete kostjapoolset allkirjastamist seadusandlus ei nõua. Väär on ka kostja väide, et hageja ei ole tehingut dokumenteerinud. Viimast kinnitab just arvete vormistamise ja nende saatmine kostjale. Hageja seaduslik esindaja AG ei ole kostjalt tööde eest raha saanud. Poolte vahel puudus kokkulepe, et ehitustöid teostab AG. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja väitel ei ole hageja tõendanud, et tema ja kostja vahel oleks sõlmitud suuline leping ehitustööde tegemiseks. On ebaselge, milliste tööde tegemise osas oli kokku lepitud või millega oli kostja nõustunud. Kostja ei saanud kirju emaili aadressile [email protected], millele hageja saatis oma e-kirjad, kuna kostja ei ole seda e-maili aadressi 2012. aastal kasutanud. Suulist kokkulepet ei ole poolte vahel sõlmitud. Ehitustööde osas peeti läbirääkimisi küll kostja ja AG vahel, mitte aga kostja ja hageja vahel. Kostja väitis ka, et temaga suheldes ei ole AG esitlenud end hageja juhatuse liikmena. Samuti ei ole hageja tõendanud, et ta on arvetel märgitud tööd teostanud. Hageja on jätnud raamatupidamiskohustuslasena dokumenteerimata oma majandustehingu ja ei ole esitanud ka algdokumente. Hageja poolt esitatud arved on kostja poolt allkirjastamata ja aktsepteerimata. Hageja ei ole esitanud ka ehitustööde üleandmise-vastuvõtmise akti, mida kostja oleks suuliselt või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis saanud aktsepteerida ja seega vastu võtta (väidetavalt) tehtud tööd. Tõendamata on tööde lõpuleviimise aeg ja töö kvaliteet. Esimese astme kohtu lahend Harju Maakohus menetles tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis

hagejalt kostja kasuks välja menetluskuludena 1600 eurot ning viivise menetluskulu summalt alates menetluskulude suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtu ulatuses. Kohtu hinnangul on hageja nõudest tulenevalt pooltevaheline väidetav õigussuhe kvalifitseeritav töövõtulepinguna, mitte käsunduslepinguna, nagu leidis hageja. Poolte vahel on vaidlus selles, kas töövõtuleping oli sõlmitud hageja ja kostja vahel või hageja seadusliku esindaja AG kui füüsilise isiku ja kostja vahel, kas pooltel oli kokkulepe arvetel näidatud tööde ja maksumuse kohta ning kas hageja andis arvetel näidatud tööd kostjale üle, st kas tasu üleantud tööde eest muutus sissenõutavaks. Kohtu hinnangul ei ole hageja hagiga seonduvaid asjaolusid tõendanud. Hageja järeldas põhjendamatult, et kostja poolt tasu maksmise kohustuse aluseks on hageja poolt arvete esitamine. Tasu sissenõutavuse puhul pidi hageja tõendama, et ta on sõlminud kostjaga lepingu mingi töö tegemiseks ning töö on valmis ja kostjale üle antud. Kuigi töövõtulepingu sõlmimine on vormivaba, nõustus kohus kostjaga, et kuigi kostja pole eitanud lepingulisi suhteid hageja seadusliku esindaja AG-ga, ei ole ta nõustunud hageja seisukohaga, et oli lepinguline suhe OÜ-ga Woodlake. Seega tuli hagejal viimast tõendada. Hageja e-kiri 04.04.2012, millega saadeti kostja aadressile [email protected] hinnapakkumine OÜ Woodlake nimelt, on saadetud aadressilt Alfacenter OÜ ([email protected]). Hageja pole esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et kostja oleks hinnapakkumise kättesaamist kinnitanud ja sellega nõustunud. Hageja väidet, et kostja aktsepteeris hinnapakkumise telefoni teel, pidas kohus paljasõnaliseks. Kohus nõustus kostjaga, et hageja poolt esitatud e-kirjade alusel ei olnud võimalik aru saada, kas ja milliste tööde tegemises olid pooled kokku leppinud. Samuti ei olnud võimalik aru saada, kuidas seostuvad hageja poolt kostjale esitatud arved 20/01 ja 24/01 hinnapakkumisega. Töövõtja poolt tehtud ja tellijale üle antud töö tasustamise aluseks on töö vastuvõtmine tellija poolt (või vastuvõetuks lugemine). Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks arvetel näidatud töö enne arvete esitamist kostjale üle andnud ja kostja oleks töö vastu võtnud või tuleks see vastuvõetuks lugeda. Arved on koostatud 2012. aasta aprillis, kuid alles 20.06.2012 e-kirjaga on hageja saatnud kostjale kirjaliku kinnituse tööde lõpetamise kohta. Hageja arvetel 20/01 ja 24/01 on viide mitte hageja, vaid OÜ Klendex hindadele, samuti ei nähtu, et arved oleksid kostjale üle antud (kuigi vastuvõtmise ja allkirjastamise koht on arvetel ette nähtud). Arvetest nähtuvalt on kostja tasunud ettemaksuna 2800 eurot ja tasuda tuleks veel 1024 eurot. Tegelikult, nagu seletas hageja seaduslik esindaja AG kohtuistungil, on kostja tasunud tööde eest sularahas ca 9000 eurot. Kostja väitel oli tal sõlmitud töövõtuleping AG-ga kui füüsilise isikuga ning kostja on tasunud viimasele sularahas ettemaksuna 18 952 eurot. Hageja esitas kostjaga lepinguliste suhete tõendamiseks teatise kriminaalmenetluse mittealustamise kohta ja kostja seletuse. Nendest tõenditest võis küll järeldada lepinguliste suhete olemasolu AG ja kostja vahel, kuid kohtu hinnangul ei olnud nende tõendite alusel võimalik järeldada, kas hageja ja kostja on kokku leppinud hageja arvetes näidatud tööde tegemises ning kas hageja on nimetatud tööd teinud ja kostjale üle andnud. Kuna nende asjaolude tõendamine kuulus hageja tõendamiskoormisesse ning hageja vastavaid asjaolusid ei tõendanud, jättis kohus hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja esitas kohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palus välja mõista hagejalt menetluskulud 15 töötunni eest 1800 eurot koos viivisega kuni lahendi täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 175 lg-s 1 on

sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 on kehtestatud „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“, mille kohaselt on tsiviilasja hinnalt kuni 3200 eurot lepingulise esindaja maksimaalselt sissenõutav kulu 1600 eurot. Kohtu hinnangul oli 1600 eurot põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu ning see tuleb kostjalt välja mõista. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada või - alternatiivselt - saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Maakohus on otsuse tegemisel rikkunud TsMS § 392 lg 1 p-te 3 ja 4, § 436 lg-eid 1 - 4, ja § 442 lgt 8. Maakohus rikkunud menetlus- ja materiaalõigusnorme ning hindas tõendeid ebaõigesti. Kohtu hinnangul ei olnud hageja esitatud tõendite alusel võimalik järeldada, kas hageja ja kostja on kokku leppinud hageja arvetes näidatud tööde tegemises vastavatel tingimustel, kas hageja on nimetatud tööd teinud ja kostjale üle andnud. Hageja märgib, et maakohus oleks pidanud hageja nõude kvalifitseerimisel ise selgeks tegema, milliseid asjaolusid peavad pooled tõendama ja seda pooltele ka selgitama. Hageja hinnangul ei ole maakohus täitnud sellega eelmenetluse ülesanded. Hageja on jätkuvalt seisukohal, poolte vahel saavutati kokkulepe tööde teostamiseks. Nimelt saatis hageja kostjale hinnapakkumise e-kirja teel, mille kostja aktsepteeris telefonikõnes ning maksis tõendamiseks ettemaksu. Seega oli leping VÕS § 9 lg 1 mõttes sõlmitud. Ka dokumenteeriti vastav leping hageja poolt arvete vormistamise ja hilisema kostja aadressile edastamisega. Hageja hinnangul on leping sõlmitud hageja ja kostja vahel, mitte hageja esindaja kui füüsilise isiku ja kostja vahel. AG tegutses hageja nimel ja huvides, olles hageja seaduslik esindaja. Kostja ei lükanud sellist hageja väidet ümber. Kostja ei tõendanud oma väidet, et kokkulepitud tööd pidi teostama just AG isiklikult ja töövõtuleping sõlmiti tema kui füüsilise isikuga. Pooltel oli kokkulepe arvetel näidatud tööde ja maksumuse kohta. AG ütlustega on kinnitatud, et hageja edastas hinnapakkumise kostjale ja kostja saatis sellele oma nõusoleku. Seda väidet ei lükanud kostja ümber. Samuti tasus arvetest nähtuvalt kostja ettemaksuna 2800 eurot ning kostja pole ettemaksu tasumist vaidlustanud. Seega on kostja kinnitanud oma nõustumist hageja hinnapakkumisega. Kui kohus leiab, et poolte vahel tasu kokkulepe ei ole tõendatud, tuleb kohaldada VÕS § 637 lg-t 1, mis sätestab, et kui töövõtu-lepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Kostjal lasub kohustus tasuda tehtud töö eest tavaline või mõistlik tasu. Hinnapakkumise edastamise kohta märgib hageja, et ettevõtjal ei ole ametliku e-post omamise kohustust, milles oleks kajastatud ettevõtja ärinimi. Seega võis hageja kasutada ükskõik millist aadressi hinnapakkumise edastamiseks. Hageja on tööd kostjale üle andnud ning tasu on muutunud sissenõutavaks. Töö loetakse vastuvõetuks, kui tellija ei võta alusetult valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul. Praegusel juhul oli mõistliku tähtaja viimaseks päevaks arvete tasumise tähtaeg. Selleks, et tellija võiks VÕS § 111 lg 1 alusel keelduda tasu maksmisest, peab ta tuginema mingile nõudele töövõtja vastu, mille täitmist ta nõuab. Kohtutoimikus puuduvad dokumendid selle kohta, et kostja oleks teatanud hagejale töö mittevastavusest. Hageja teostas töö nõuetepäraselt, seda tõendab ka asjaolu, et kostja võttis lepinguobjekti kasutusele. Hageja vaidleb vastu temalt välja mõistetud menetluskulude suurusele. Ajakulu 9,5 h, mis kulus kostja esindajal hagiavaldusega tutvumisele, hagi eseme õiguslikkuse analüüsile, tõenditega

tutvumisele ning hagile vastuse koostamisele, on hageja hinnangul ülapaisutatud. Maakohus ei hinnanud sellise kulu põhjendatust ja vajalikkust, vaid mõistis lepingulise esindaja kulu lihtsalt piirmäära ulatuses hagejalt kostja kasuks välja. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et Harju Maakohtu otsust tuleb kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 2 muuta menetluskulude osas, vähendades hagejalt väljamõistetavat kostja lepingulise esindaja kulu. Maakohtu otsus ei vasta selles osas seaduse nõuetele. Ülejäänud osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Kohus leidis põhjendatult, et hageja ei ole hagi aluseks olevaid asjaolusid tõendanud. Hageja esitas kohtule hagi, tuginedes pooltevahelisele (töövõtu)lepingule ning väites, et kostja jättis hagejale tehtud töö eest tasu maksmata. Kostja eitas kogu menetluse kestel igasugust lepingulist suhet hageja kui juriidilise isikuga, väites küll samas, et tellis teatud töid AG-lt (hageja juhatuse liige). Seega tuli hagejal tõendada neid asjaolusid, millele tema nõue tugines. Kui hageja väitis suulise lepingu sõlmimist kostjaga, pidi tema seda tõendama. Maakohus jõudis õigele järeldusele, et hageja ei ole tõendanud oma nõude aluseks olevaid asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellekohaste põhjendustega ega korda neid (TsMS 654 lg 6). Hageja lisatud e-kirjad ja arved tõendavad küll hagejapoolseid toiminguid, kuid ei tõenda kostja nõustumist hageja ettepanekuga lepingu sõlmimiseks. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et pooled oleksid sõlminud kokkuleppe tööde sisu ja maksumuse kohta. Hageja ei esitanud kohtule ühtegi dokumentaalset tõendit, millest võiks järeldada poolte vahel lepingu sõlmimist või tööde teostamist ja üleandmist - vastuvõtmist (või vastuvõetuks lugemist). Veelgi enam, kuigi hageja väitis hagiavalduses, et kahe aprillis 2012 esitatud arve järgi jäi kostjal tasumata kokku 1024 eurot (arve nr 20/01 järgi 412 eurot ja arve nr 24/01 järgi 612 eurot), ei ole võimalik ühestki tõendist järeldada, et kostja oleks tasunud hagejale samade arvete järgse ettemaksu, s.o kokku 2600 eurot (vastavalt 1400 ja 1200 eurot). Kui nimetatud summad ka tasuti, kuid tehti seda sularahas, mis anti üle AG-le, ei ole alust väitel, et raha on üle antud hagejale kui juriidilisele isikule. Pealegi, kui hageja oleks ettemaksu laekumist ka tõendanud, ei võimaldaks see teha järeldust, et kostja võlgneb just 1024 eurot. Selliseid tõendeid hageja kohtule esitanud ei ole. Hagejapoolne asjaolude kirjeldus on vastuoluline ega võimalda teha järeldusi tehtud tööde ja raha tasumise kohta, seega ka võimaliku võlgnevuse kohta. 28.08.2013 kohtuistungi protokollist (tl 179-183, I köide) nähtuvalt olid AG ja SA head tuttavad ning 2012.a ärilistes suhtes, kelle vahel tekkinud tüli viis konfliktini, mille lahendamiseks vajati politsei abi (avaldused kriminaalmenetluste algatamiseks). Hageja seadusliku esindaja väitel on kostja talle töö eest tasunud umbes 9000 eurot, täpsemalt 8900 eurot (tl 180, I köide). Nimetatud summa tasus kostja sularahas (enamus on AG-le üle antud kostja poolt isiklikult, muist aga kolmandate isikute vahendusel). Raha anti üle ajavahemikus aprillist juunini 2012, hageja seadusliku esindaja väitel näiteks 2500 eurot kostja kontoris, 1000 eurot aga objektil mai lõpus 2012. Kostja väitel on ta tasunud AG-le ettemaksuna sularahas kokku 18 952 eurot, kuid töö jäi tegemata. Maakohtul ei olnud võimalik kohtu ette toodu põhjal tuvastada hagi rahuldamiseks vajalikke asjaolusid. Õigusabile tehtud kulutuste osas esitas kostja kohtule nimekirja, mille kohaselt on esindajal kulunud kostja esindamiseks aega 15 tundi, mille eest taotles hüvitist arvestusega 100 eurot tund + käibemaks, s.o kokku 1800 eurot (1500 eurot + käibemaks 300 eurot). Kohus, lähtudes lepingulise esindaja tasu hüvitatavate kulutuste kehtivast piirmäärast, mõistis hagejalt välja 1600 eurot.

Maakohus ei andnud hinnangut kulutuste põhjendatusele, kuigi TsMS § 175 lg-st 1 tulenevalt pidi ta seda tegema, samuti ei arvestanud, et tegemist oli siiski lihtmenetluse asjaga (TsMS § 405). Kolleegium nõustub hageja käsitlusega, et kostja nõutud kulud on osaliselt põhjendamatud. Ringkonnakohtu hinnangul on ülepaisutatud töö hulk (ajalises mõttes), mis väidetavalt kulutati hagimaterjaliga tutvumisele ja vastuse koostamisele, s.o kokku 9,5 tundi. Ringkonnakohtu arvates on põhjendatud ja piisav ajakulu vastavatele toimingutele 4 tundi. Tagatise andmiseks esitatud taotluse koostamise ajakulu 0,5 tundi on tervikuna põhjendamatu, sest maakohus ei pidanud võimalikuks sellekohast taotlust rahuldada. Seega vähendab kolleegium kostja esindamiseks tehtud kulutusi kokku 6 tunni eest arvestatud kulude võrra. Hagejalt tuleb kostja esindaja kulutuse katteks välja mõista 9 tunni töö eest 1080 eurot (900 eurot + käibemaks 180 eurot). Kuna ringkonnakohus rahuldab hageja apellatsioonkaebuse osaliselt ja muudab kaevatavat kohtuotsust menetluskulude osas, jätab ta apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda.

Ü. Jänes

U. Loonurm

I. Nõmm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.