Abi Kapital Grupp OÜ hagi A M i vastu võla 675 euro ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23. aprilli 2013 otsus koos 23. mai 2013 täiendava otsusega
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A M i apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
27. mai 2014, avalik kohtuistung
Tsiviilasja hind maakohtus ja apellatsioonimenetluses
782,63 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Abi Kapital Grupp OÜ (registrikood 11308362), lepinguline esindaja Margus Rebane Kostja: A M t (isikukood XXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Repp
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 23. aprilli 2013 otsus koos 23. mai 2013 täiendava otsusega ja teha uus otsus.
2.Jätta Abi Kapital Grupp OÜ hagi A M i vastu võla 675 euro ja viivise saamiseks rahuldamata.
Jätta kõik menetluskulud hageja, Abi Kapital Grupp OÜ kanda.
TAOTLUSE LAHENDAMINE
Jätta rahuldamata A M i taotlus enam tasutud riigilõivu tagastamiseks.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid Mte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Abi Kapital Grupp OÜ esitas 27.08.2012 maksekäsu kiirmenetluse avalduse A M ilt põhivõla 675 euro ja viivise 44,88 euro saamiseks. Kuna kostja esitas makseettepanekule vastuväite, lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Harju Maakohtule hagimenetluses jätkamiseks.
2.Abi Kapital Grupp OÜ esitas 28.12.2012 hagi A M ilt 735,38 euro saamiseks, millest põhivõlg oli 675 eurot ja viivis 60,38 eurot. Hagiavalduse kohaselt omandas hageja nõude 02.03.2011 Erahariduskeskus AS-lt. Kostja ja Erahariduskeskus AS sõlmisid 24.08.2009 õppelepingu nr tar-1237/2009 (leping). Lepingu p 2.1 järgi asus kostja õppima disaini erialale. Lepingu üldtingimuste p 3.2.1 järgi kohustus kostja osalema õppes ning tasuma õppemaksu. Kostjal on Erahariduskeskus AS-le tasumata õppemaks 675 eurot (335 eurot arve nr 201106635 alusel, 170 eurot arve nr 201112373 alusel ja 170 eurot arve nr 201110245 alusel).
3.Erahariduskeskus AS eksmatrikuleeris kostja 21.10.2011. Eksmatrikuleerimise põhjuseks oli õppemaksu tasumata jätmine. Lepingu üldtingimustes on kokku lepitud, et tasumisega viivitamisel on Erahariduskeskus AS-l õigus nõuda kostjalt tähtajaks tasumata summalt viivist 7% aastas. 27.12.2012 seisuga on kostja viivise võlgnevuseks 60,38 eurot. Hageja ei nõustunud kostja tõlgendusega õppekorralduseeskirja p-le 214.2.6. Nimetatud punktist ei tulene Erahariduskeskus AS-le kohustust üliõpilane eksmatrikuleerida, vaid üksnes võimalus seda teha. Hageja väitel ei lõpe 10 ainepunkti (AP) suuruse akadeemilise võlgnevuse tõttu leping automaatselt, vaid ühe poole algatusel. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu. Hagejal puudub õigus kostjalt lepingu alusel tasu nõuda. Lepingu üldtingimuste p 3.2.2 kohaselt on lepingu osaks Erahariduskeskus AS õppekorralduseeskiri ning Erahariduskeskus AS nõukogu ja juhatuse dokumendid, mis on vastu võetud õppe korraldamiseks. Lepingu üldtingimuste p 7.3 järgi lõpeb leping pärast üliõpilase eksmatrikuleerimist. Õppekorralduseeskirja p 214.2.6 kohaselt on eksmatrikuleerimise aluseks juhtum, kui üliõpilasel on ühes semestris akadeemiline võlgnevus suurem kui 10 AP-d, või p 214.5 kohaselt õppele mõjuva põhjuseta Mteilmumine. Arvestades, et kostjal oli akadeemiline mahajäämus 2011. a I semestris, tuli kostja eksmatrikuleerida ning leping üldtingimuste p 7.3 kohaselt lõpetada 2011. a
I semestri seisuga. Kostja ei osalenud edaspidi loengutes ega õppetöös. Seega puudub hagejal alus kostjalt 2011. a II semestri eest õppemaksu nõuda. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
5.Maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda.
6.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ja Erahariduskeskus AS sõlmisid 24.08.2009 õppelepingu, mille lahutamatuks osaks on üldtingimused ja õppekava. Samuti ei ole kostja vaidlustanud nõude loovutamist hagejale. Erahariduskeskus AS nõukogu otsusega on tõendatud õppemaksu kehtestamine. Hagiavalduses nõutud õppemaks on kostjal tasumata.
7.Lepingu üldtingimuste p 3.2.1 järgi kohustus kostja osalema õppes ning tasuma õppemaksu. Üldtingimuste p-st 4.6 tuleneb, et üliõpilane kohustub tasuma õppemaksu sõltumata õppeplaani täitmisest. Seega lasus kostjal kohustus tasuda õppemaksu ka juhul, kui tal oli akadeemiline võlgnevus. Õppekorralduseeskirja p 212 sätestab, et eksmatrikuleeritakse üliõpilase või MK (Mainori Kõrgkool) algatusel, ning p 213 järgi toimub eksmatrikuleerimine üliõpilase omal soovil (soovi ei ole vaja põhjendada) rektorile esitatava avalduse alusel. Õppekorralduseeskirja p 214.2.6 järgi eksmatrikuleeritakse MK algatusel muuhulgas, kui üliõpilasel on ühes semestris akadeemiline võlgnevus suurem kui 10 AP-d. Kostja õppelepingut ei lõpetanud ega tasunud Erahariduskeskus AS esitatud õppemaksu arveid. Erahariduskeskus AS eksmatrikuleeris kostja 21.10.2011. Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, mille kohaselt hageja oli kohustatud õppelepingu lõpetama p 214.2.6 alusel, kuna hagejal ei ole sellist kohustust.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 631 järgi on poolel õigus käsundusleping erakorraliselt üles öelda, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni või käsundi täitmiseni. Seega on poole võimalus leping erakorraliselt üles öelda õigus, Mte kohustus.
9.Õppelepingu üldtingimuste p 4.9 kohaselt võib tähtaegselt tasumata õppemaksu ja muude lepingujärgsete maksete õigel ajal tasumata jätmise korral Erahariduskeskus AS nõuda õigel ajal tasumata summalt viivitusintressi 7% aastas kuni võlgnevuste täieliku tasumiseni. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 27.12.2012 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 60,38 eurot ning 28.12.2012 kuni põhinõude täitmiseni põhinõudelt viivis 7% aastas. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
10.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada, teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata tsiviilasi uueks arutamiseks maakohtule.
11.Maakohus on jätnud täielikult hindamata ning arvestamata õppelepingu üldtingimuste p 8.2, mis nägi ette, et akadeemilise mahajäämusega üliõpilasi ei viida järgmisele kursusele, mistõttu puudus Erahariduskeskus AS-l alus kostjalt lepingukohast tasu nõuda. Üldtingimuste p-ga 8.2 arvestamata jätmine on tinginud lepingu, üldtingimuste ja õppekorralduseeskirja ebaõige tõlgendamise. Leping ja sellega seotud dokumendid ei näinud õppeasutusele ette võimalust eksmatrikuleerimise aluste esinemisel jätta üliõpilane eksmatrikuleerimata ning lugeda lepingut jätkuvaks. Kostja täitis 2010.a sügissemestril ja 2011.a kevadsemestril, s.o II kursusel kokku üksnes 7 EAP-d 60-st nõutavast EAP-st ja lõpetas 2011.a kevadsemestril kooliskäimise, mistõttu puudus õppeasutusel alus kostja III kursusele üleviimiseks ja õppemaksu küsimiseks. Arvestades, et kostjal oli õppekorralduseeskirja p 214.2.6 kohane akadeemiline
mahajäämus 2011.a kevadsemestril, kuulus üliõpilane eksmatrikuleerimisele ja leping üldtingimuste p 7.3 alusel lõpetamisele 2011.a kevadsemestri seisuga. Maakohus on ilmselgelt tõendite ebaõige hindamise tulemusel jõudnud järeldusele, et Erahariduskeskus AS-l oli kaalutlusõigus kostja eksmatrikuleerimise ja sellega kaasneva lepingu jätkamise otsustamise ning tasu saamise osas.
12.Maakohus tõlgendas üldtingimuste p 4.6 ja 5.4 viisil, mis muudab lepingu kostjat ebamõislikult kahjustavaks. Kohus jättis andmata hinnangu lepingule ja selle dokumentidele kui tüüptingimustele ning tüüptingimuste kehtivusele.
13.Vaidlust ei ole selle üle, et leping, õppekorralduseeskiri ja üldtingimused olid tüüptingimuseks VÕS § 35 mõttes. Lepingu ja sellega seotud dokumentide tõlgendamine selliselt, mis nägi Erahariduskeskuse AS-le ette üksnes õiguse, aga Mte kohustuse eksmatrikuleerimise aluste esinemisel leping lõpetada, on kostja arvates tühine VÕS § 42 lg 1 mõistes kui ebamõislikult kahjustav, sest viidatu annaks piiramatu õiguse õppemaksu nõuda hoolimata teenuse pakkumata jätmisest. Ühtlasi oleks selline tegevus vastuolus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg 1 kohase hea usu põhimõttega ning TsÜS § 86 lg 1 kohaselt tühine ehk õiguslike tagajärgedeta.
14.Maakohus on TsMS § 436 lg-t 4 rikkudes kohaldanud VÕS § 631 viisil, mida ei ole pooltega enne istungil arutanud. Riigikohus on pidanud seda oluliseks menetlusnormi rikkumiseks. Kostja on seisukohal, et kui maakohus ei oleks üllatuslikult käsunduslepingu ülesütlemise regulatsiooni (VÕS § 631) kohaldanud, oleks maakohus jõudnud järeldusele, et kostja oleks tulnud lepingu ja sellega seotud dokumentide kohaselt eksmatrikuleerida järgmisele kursusele viimise asemel ning ühtlasi oleks tulnud jätta hagi rahuldamata. Edasine menetluse käik
15.Tallinna Ringkonnakohus keeldus 19.07.2013 määrusega kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 ja § 638 lg 1 alusel.
16.Riigikohus tühistas 12.02.2014 määrusega ringkonnakohtu 19.07.2013 määruse ja saatis asja samale ringkonnakohtule A. Mi apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
17.Tallinna Ringkonnakohus võttis 28.02.2014 määrusega A. Mi apellatsioonkaebuse menetlusse. Vastus apellatsioonkaebusele
18.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Ringkonnakohus, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata jaotab teisiti menetluskulud.
20.Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ja Erahariduskeskus AS sõlmisid 24.08.2009 õppelaenulepingu nr tar-1237/2009, mille lahutamatuks osaks on õppelepingu üldtingimused ja õppekava. 21.09.2009 on kinnitatud Mainori Kõrgkooli õppekorralduseeskiri. Kostja täitis 2010.a sügissemestril ja 2011.a kevadsemestril (II kursusel) 60-st nõutavast EAP-st 7. Erahariduskeskus AS eksmatrikuleeris kostja 21.10.2011. Samuti ei ole vaidluse all nõude loovutamine Erahariduskeskus AS poolt hagejale.
21.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli õppeteenustasu maksmise kohustus sõltumata tema akadeemilisest edasijõudmisest ja olukorras, kus Erahariduskeskus AS-l oli alus kostja eksmatrikuleerida.
22.Maakohus leidis, et lepingu üldtingimuste p-dest 3.2.1 ja 4.6 tulenes üliõpilase kohustus tasuda õppemaksu sõltumata õppeplaani täitmisest. Üldtingimuste p 3.2.1 alusel kohustub üliõpilane osalema õppes ning tasuma Erahariduskeskus AS nõukogu kinnitatud iga-aastast õppemaksu kehtiva korra kohaselt. Üldtingimuste p 4.6. järgi kohustub üliõpilane tasuma õppemaksu sõltumata temapoolsest õppeplaani täitmisest. Neist punktidest järeldas maakohus, et kostjal tuli õppeteenuse eest tasuda ka siis, kui tal oli akadeemiline võlgnevus, mis andis aluse teda eksmatrikuleerida. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu ja leiab, et maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi.
23.Ringkonnakohus leiab, et nii lepingutingimused kui ka lepingus viidatud õppeasutuse aktid on tüüptingimused. Maakohus ei ole neid lepingutingimusi tõlgendanud VÕS § 39 lg 1 alusel. Selle sätte esimese lause alusel tuleb tüüptingimust tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Järelikult tuleb lepingut tõlgendada selliselt, nagu mõistlik üliõpilane pidi sellest aru saama. Viidatud sätte teise lause kohaselt tõlgendatakse kahtluse korral tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks.
24.Üldtingimuste p 8.2 järgi on üliõpilase järgmisele kursusele üleviimise aluseks akadeemiline õppeedukus (õppevõlgade suurus ei ületa 15 EAP) ja õppemaksu tähtaegne tasumine. Õppekorralduseeskirja p 214 sätestab põhjused, mille esinemise korral toimub eksmatrikuleerimine kooli algatusel ja nimetatud punkti alapunkti 2.6 järgi toimub see õppekava mittetäitmise (edasijõudmatuse) tõttu, kui üliõpilasel on ühes semestris akadeemilist võlgnevust rohkem kui 10 AP ulatuses. Tõlgendades koosmõjus nimetatud punkte VÕS § 39 kohaselt leiab ringkonnakohus, et mõistlik üliõpilane ei pidanud aru saama, et teda viiakse üle järgmisele kursusele olukorras, kus tal oli eelmisel kursusel kogutud üksnes 7 ainepunkti, kuigi õppeaasta keskmine EAP ainepunktide arv on 60 (üldtingimuste p 4.4). Samuti ei pidanud mõistlik üliõpilane aru saama, et sedavõrd suure õppevõlgnevusega ei ole õppeasutusel kohustust teda eksmatrikuleerida ja ta viiakse üle järgmisele kursusele, millega kaasneb õppemaksu tasumise kohustus, sest üleviimise alus üldtingimuste p 8.2 järgi puudus ja õppekorralduseeskirja p 214 järgi oli põhjus tema eksmatrikuleerimiseks.
25.Kuigi üldtingimuste p 8.2 koosmõjus õppekorralduseeskirja p-ga 214 ei sätesta selgelt kooli kohustust üliõpilane eksmatrikuleerida, tuleb neid kui tüüptingimusi tõlgendada tüüptingimuse kasutaja kahjuks, kes lepingutingimuse eelneva väljatöötajana kannab ka lepingutingimuse tõlgendamisega seotud riske. Seega tuleb lähtuda kostja seisukohast, kes mõistliku üliõpilasena sai aru, et koolil on kohustus sedavõrd suures ulatuses õppekava mittetäitmise tõttu üliõpilane eksmatrikuleerida kooli algatusel. Selline tõlgendus vastab maakohtu istungil kostja antud selgitustele (t lk 117-119). Seega lõppes leping üldtingimuste p 7.3 kohaselt 2011. a I semestri lõpus, kostjal puudub 2011. a II semestri eest õppeteenustasu maksmise kohustus ja hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
26.Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse ja teeb uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata, kannab TsMS § 162 lg 1 järgi kõik menetluskulud hageja, kelle kahjuks otsus tehti.
27.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi
jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Tsiviilasja hinna muutmine
28.Ringkonnakohus leiab, et maakohus määras ebaõigesti tsiviilasja hinnaks 735,38 eurot. TsMS § 137 lg 1l kohaselt võib kõrgema astme kohus asja hinda muuta, kui see on alama astme kohtus määratud ebaõigesti.
29.Hageja nõudis kostjalt hagiavalduses põhivõla 675 euro, viivise 60,38 euro ja alates 28.12.2012 viivise 7% põhivõlast tasumist aastas kuni põhinõude täitmiseni. Alates 01.07.2012 kehtiva TsMS § 133 redaktsiooni kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi (lg 1), käesoleva seadustiku §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale (lg 2). Ringkonnakohus muudab maakohtu määratud asja hinda ja määrab käesoleva tsiviilasja hinnaks 782,63 eurot (675+60,38+47,25). Riigilõivu tagastamise taotluse lahendamine
30.Kostja esitas 20.02.2014 ringkonnakohtule taotluse enam tasutud riigilõivu 25 euro tagastamiseks. TsMS § 150 lg 1 p 1 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtus rohkem. Vastavalt TsMS § 137 lg-le 1 on apellatsioonkaebuse esitamise puhul tsiviilasja hind sama, mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust. Kostja vaidlustab esimese astme kohtu otsust täies ulatuses. Seega on ka apellatsioonimenetluses tsiviilasja hind 782,63 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 15 kohaselt tasutakse apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. RLS § 57 lg 1 ja lisa 1 järgi kuulub tsiviilasjas hinnaga 782,63 eurot tasumisele riigilõiv 125 eurot. Kuivõrd kostja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel 125 eurot, puudub käesoleval juhul enam tasutud riigilõivu osa, mis kuuluks tagastamisele ja ringkonnakohus jätab kostja taotluse riigilõivu osaliseks tagastamiseks rahuldamata.
Tiit Kollom
Ele Liiv
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.