Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev ja Henn Jõks
Kohtuasi
Abi Kapital Grupp OÜ hagi Armin Miti vastu võlgnevuse väljamõistmiseks, apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumine
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 19. juuli 2013. a määrus tsiviilasjas nr 2-12-33354
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Armin Miti määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Abi Kapital Grupp OÜ (registrikood 11308362) Kostja Armin Mitt, esindaja vandeadvokaat Tarmo Repp
Asja läbivaatamise kuupäev
20. jaanuar 2014. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 19. juuli 2013. a määrus tsiviilasjas nr 2-12-33354 ja saata asi samale ringkonnakohtule Armin Miti apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.
Tagastada Tarmo Repile (konto nr 10010158111012 AS SEB Pank) 18. septembril 2013 Armin Miti määruskaebuselt tasutud kautsjon 50 (viiskümmend) eurot.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Abi Kapital Grupp OÜ (hageja) esitas 27. augustil 2012 maksekäsu kiirmenetluse avalduse Armin Mitilt (kostjalt) põhivõla 675 euro ja viivise 44 euro 88 sendi saamiseks. Kuna kostja esitas makseettepanekule vastuväite, lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Harju Maakohtule hagimenetluses jätkamiseks. Hageja esitas 28. detsembril 2012 hagiavalduse 735 euro 38 sendi saamiseks, millest põhivõlg oli 675 eurot ja viivis 60 eurot 38 senti. Hageja omandas nõude 2. märtsil 2011 Erahariduskeskus AS-ilt. Kostja ja Erahariduskeskus AS sõlmisid 24. augustil 2009 õppelepingu nr tar-1237/2009 (leping). Lepingu p 2.1 järgi asus kostja õppima disaini erialale. Lepingu üldtingimuste p 3.2.1 järgi kohustus kostja osalema õppes ning tasuma õppemaksu. Kostjal on Erahariduskeskus AS-ile tasumata
õppemaks 675 eurot (335 eurot arve nr 201106635 alusel, 170 eurot arve nr 201112373 alusel ja 170 eurot arve nr 201110245 alusel). Erahariduskeskus AS eksmatrikuleeris kostja 21. oktoobril 2011. Eksmatrikuleerimise põhjuseks oli õppemaksu tasumata jätmine. Lepingu üldtingimustes on kokku lepitud, et tasumisega viivitamisel on Erahariduskeskus AS-il õigus nõuda kostjalt tähtajaks tasumata summalt viivist 7% aastas.
27.detsembri 2012 seisuga on kostja viivise võlgnevuseks 60 eurot 38 senti. Hageja ei nõustunud kostja tõlgendusega õppekorralduseeskirja p-le 214.2.6. Nimetatud punktist ei tulene Erahariduskeskus AS-ile kohustust üliõpilane eksmatrikuleerida, vaid üksnes võimalus seda teha. Hageja väitel ei lõpe 10 ainepunkti (AP) suuruse akadeemilise võlgnevuse tõttu leping automaatselt, vaid ühe poole algatusel.
2.Kostja hagiga ei nõustunud ja vaidles sellele vastu. Hagejal puudub õigus kostjalt lepingu alusel tasu nõuda. Lepingu üldtingimuste p 3.2.2 kohaselt on lepingu osaks Erahariduskeskus AS-i õppekorralduseeskiri ning Erahariduskeskus AS-i nõukogu ja juhatuse dokumendid, mis on vastu võetud õppe korraldamiseks. Lepingu üldtingimuste p 7.3 järgi lõpeb leping pärast üliõpilase eksmatrikuleerimist. Õppekorralduseeskirja p 214.2.6 kohaselt on eksmatrikuleerimise aluseks juhtum, kui üliõpilasel on ühes semestris akadeemiline võlgnevus suurem kui 10 AP-d, või p 214.5 kohaselt õppele mõjuva põhjuseta mitteilmumine. Arvestades, et kostjal oli akadeemiline mahajäämus 2011. a I semestris, tuli kostja eksmatrikuleerida ning leping üldtingimuste p 7.3 kohaselt lõpetada 2011. a I semestri seisuga, mistõttu kostja ei osalenud ka edaspidi loengutes ega õppetöös. Seega puudub hagejal alus kostjalt 2011. a II semestri eest õppemaksu nõuda.
3.Harju Maakohus rahuldas 23. aprilli 2013. a otsusega ja 23. mai 2013. a täiendava otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 675 eurot, viivise 60 eurot 38 senti ja põhivõlalt alates hagi esitamisest kuni võla tasumiseni viivise 7% aastas. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Maakohus ei andnud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 järgi edasikaebamiseks luba. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ja Erahariduskeskus AS sõlmisid 24. augustil 2009 õppelepingu, mille lahutamatuks osaks on üldtingimused ja õppekava. Samuti ei ole kostja vaidlustanud nõude loovutamist hagejale. Erahariduskeskus AS-i nõukogu otsusega on tõendatud õppemaksu kehtestamine. Hagiavalduses nõutud õppemaks on kostjal tasumata. Lepingu üldtingimuste p 3.2.1 järgi kohustus kostja osalema õppes ning tasuma õppemaksu. Üldtingimuste p-st 4.6 tuleneb, et üliõpilane kohustub tasuma õppemaksu sõltumata õppeplaani täitmisest. Seega lasus kostjal kohustus tasuda õppemaksu ka juhul, kui tal oli akadeemiline võlgnevus. Õppekorralduseeskirja p 212 sätestab, et eksmatrikuleeritakse üliõpilase või MK (Mainori Kõrgkool) algatusel, ning p 213 järgi toimub eksmatrikuleerimine üliõpilase omal soovil (soovi ei ole vaja põhjendada) rektorile esitatava avalduse alusel. Õppekorralduseeskirja p 214.2.6 järgi eksmatrikuleeritakse MK algatusel muuhulgas, kui üliõpilasel on ühes semestris akadeemiline võlgnevus suurem kui 10 AP-d. Kostja õppelepingut ei lõpetanud ega tasunud Erahariduskeskus AS-i esitatud õppemaksu arveid. Erahariduskeskus AS eksmatrikuleeris kostja 21. oktoobril 2011. Kohus
ei nõustunud kostja seisukohaga, mille kohaselt hageja oli kohustatud õppelepingu lõpetama p 214.2.6 alusel, kuna hagejal ei ole sellist kohustust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 631 järgi on poolel õigus käsundusleping erakorraliselt üles öelda, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni või käsundi täitmiseni. Seega on poole võimalus leping erakorraliselt üles öelda õigus, mitte kohustus. Õppelepingu üldtingimuste p 4.9 kohaselt võib tähtaegselt tasumata õppemaksu ja muude lepingujärgsete maksete õigel ajal tasumata jätmise korral Erahariduskeskus AS nõuda õigel ajal tasumata summalt viivitusintressi 7% aastas kuni võlgnevuste täieliku tasumiseni. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 27. detsembri 2012 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 60 eurot 38 senti ning 28. detsembrist 2012 kuni põhinõude täitmiseni põhinõudelt viivis 7% aastas.
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Maakohus on jätnud hindamata üldtingimuste p 8.2, mille kohaselt akadeemilise mahajäämusega üliõpilasi ei viida järgmisele kursusele, mistõttu oleks kostja tulnud eksmatrikuleerida ja seetõttu puudus alus nõuda kostjalt tasu. Maakohus pole hinnanud üldtingimuste kui tüüptingimuste kehtetust, mida ta oleks pidanud tegema sõltumata poolte väidetest. Maakohus on pooltele üllatuslikult kohaldanud lepingu lõpetamisele VÕS §-s 631 käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus keeldus 19. juuli 2013. a määrusega kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 ja § 638 lg 1 alusel. Vaidlusaluses asjas ei ületa rahaline nõue 2000 eurot, mistõttu on tegemist TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjaga. Lihtmenetluse asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlusaluses asjas maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud, mis oleks võinud oluliselt mõjutada lahendit. Pooltevaheline vaidlus tulenes Erahariduskeskus AS-i ja kostja vahel 24. augustil 2009 sõlmitud õppelepingu nr tar-1237/2009 täitmisest. Maakohus on õigesti tõlgendanud lepingut ja selle lisaks olevaid üldtingimusi. Kostja väitis, et üldtingimuste p 8.2 ja õppekorralduseeskirja p 5.11 järgi ei oleks tohtinud Erahariduskeskus AS kostjat üle viia III kursusele ja oleks pidanud õppekorralduseeskirja p 214.2.6 järgi kostja eksmatrikuleerima 2011 kevadsemestri tulemuste põhjal. Eksmatrikuleerimisega lõpeb üldtingimuste p 7.3 järgi leping. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et õppekorralduseeskirja p 214 sätestab alused üliõpilase eksmatrikuleerimiseks, kuid sellest ei tulene kõrgkoolile kohustust üliõpilast eksmatrikuleerida. Ebaõige on kaebuse käsitlus, mille kohaselt on
üldtingimuste ja õppekorralduseeskirja sätted kui tüüptingimused, mis annavad Erahariduskeskus AS-ile üksnes õiguse ja ei kohusta üliõpilast eksmatrikuleerima, tühised, kuna nende alusel saab Erahariduskeskus AS nõuda õppemaksu ilma õppeteenust osutamata. Õppekorralduseeskirja p 213 kohaselt on üliõpilasel igal ajal võimalus esitada enda eksmatrikuleerimise avaldus ilma selle kohta põhjendusi esitamata. Seega on üliõpilasel, kui ta ei soovi õpinguid jätkata, võimalus leping lõpetada ja vabaneda õppemaksu tasumise kohustusest.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Kostja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palus määruskaebus rahuldada ja tühistada ringkonnakohtu määrus ning saata asi ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohus on jätnud täielikult hindamata ning arvestamata õppelepingu üldtingimuste p-ga 8.2, mis nägi ette, et akadeemilise mahajäämusega üliõpilasi ei viida järgmisele kursusele, mistõttu puudus Erahariduskeskus AS-il alus kostjalt lepingukohast tasu nõuda. Üldtingimuste p-ga 8.2 arvestamata jätmine on tinginud lepingu, üldtingimuste ja õppekorralduseeskirja ebaõige tõlgendamise. Leping ja sellega seotud dokumendid ei näinud õppeasutusele ette võimalust eksmatrikuleerimise aluste esinemisel jätta üliõpilane eksmatrikuleerimata ning lugeda lepingut jätkuvaks. Maakohus on ilmselgelt tõendite ebaõige hindamise tulemusel jõudnud järeldusele, et Erahariduskeskus AS-il oli kaalutlusõigus kostja eksmatrikuleerimise ja sellega kaasneva lepingu jätkamise otsustamise ning tasu saamise osas. Kostja on seisukohal, et alama astme kohtud on tõlgendanud üldtingimuste p 4.6 ja 5.4 viisil, mis on muutnud lepingu kostjat ebamõislikult kahjustavaks, ning kohtud on jätnud ebaõigesti hindamata ja arvestamata tüüptingimuste kehtivuse. Praeguses asjas ei vaielda selle üle, et leping, õppekorralduseeskiri ja üldtingimused olid tüüptingimuseks VÕS § 35 mõttes. Lepingu ja sellega seotud dokumentide tõlgendamine selliselt, mis nägi Erahariduskeskuse AS-ile ette üksnes õiguse, aga mitte kohustuse eksmatrikuleerimise aluste esinemisel leping lõpetada, on kostja arvates tühine VÕS § 42 lg 1 mõistes kui ebamõislikult kahjustav, sest viidatu annaks piiramatu õiguse õppemaksu nõuda hoolimata teenuse pakkumata jätmisest. Ühtlasi oleks selline tegevus vastuolus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg 1 kohase hea usu põhimõttega ning TsÜS § 86 lg 1 kohaselt tühine ehk õiguslike tagajärgedeta. Maakohus on TsMS § 436 lg-t 4 rikkudes kohaldanud VÕS § 631 viisil, mida ei ole pooltega enne istungil arutanud. Riigikohus on pidanud seda oluliseks menetlusnormi rikkumiseks. Kostja on seisukohal, et kui maakohus ei oleks üllatuslikult käsunduslepingu ülesütlemise regulatsiooni (VÕS § 631) kohaldanud, oleks maakohus jõudnud järeldusele, et kostja oleks tulnud lepingu ja sellega seotud dokumentide kohaselt eksmatrikuleerida järgmisele kursusele viimise asemel ning ühtlasi oleks tulnud jätta kostja vastu hagi rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese ja teise lause alusel
tühistada menetlusnormi olulise rikkumise tõttu ja kostja apellatsioonkaebus saata ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
8.Hageja nõudis kostjalt 675 euro suuruse põhivõla ja viivise väljamõistmist. Seega on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi. Sellises asjas esitatud apellatsioonkaebust ei pea ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 järgi menetlema, kui maakohtu otsuses ei ole antud luba edasikaebamiseks ning kui maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi ega selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt valesti hinnatud tõendeid või see ei võinud oluliselt mõjutada lahendit.
9.Kolleegiumi arvates keeldus ringkonnakohus alusetult kostja apellatsioonkaebust menetlemast. Apellatsioonkaebusest tulenevalt ei olnud ilmne, et maakohus ei ole selgelt rikkunud materiaalõiguse normi. Ilmne ei olnud ka see, et see ei võinud mõjutada asja lahendust. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli õppeteenustasu maksmise kohustus sõltumata tema akadeemilisest edasijõudmisest ja olukorras, mil Erahariduskeskus AS-il oli alus kostja eksmatrikuleerida.
10.Maakohus leidis, et lepingu üldtingimuste p-dest 3.2.1 ja 4.6 tulenes üliõpilase kohustus tasuda õppemaksu sõltumata õppeplaani täitmisest. Üldtingimuste p 3.2.1 alusel kohustub üliõpilane osalema õppes ning tasuma Erahariduskeskus AS-i nõukogu kinnitatud iga-aastast õppemaksu kehtiva korra kohaselt. Üldtingimuste p 4.6. järgi kohustub üliõpilane tasuma õppemaksu sõltumata temapoolsest õppeplaani täitmisest. Neist punktidest järeldas maakohus, et kostjal tuli õppeteenuse eest tasuda ka siis, kui tal oli akadeemiline võlgnevus, mis andis aluse teda eksmatrikuleerida. Ringkonnakohus nõustus sellise järeldusega. Kostja arvates on maakohus üldtingimuste p 4.6 tõlgendanud kitsendavalt, kui leidis, et Erahariduskeskus AS-il oli õigus jätta üliõpilane eksmatrikuleerimata ning nõuda kuni lepingu enda suva järgi lõpetamiseni õppeteenustasu. Samuti on kostja seisukohal, et maakohus on jätnud hindamata üldtingimuste p 8.2, mille alusel on üliõpilase järgmisele kursusele üleviimise aluseks akadeemiline õppeedukus (õppevõlgade suurus ei ületa 15 EAP-d) ja õppemaksu tähtaegne tasumine.
11.Kostja esitas ka apellatsioonkaebuses väite, et nii lepingu tingimuste kui ka lepingus viidatud õigusaktide puhul on tegemist lepingu tüüptingimusega. Ringkonnakohus märkis, et ebaõige on kaebuse käsitlus, mille kohaselt on üldtingimuste ja õppekorralduseeskirja sätted kui tüüptingimused, mis annavad Erahariduskeskus AS-ile üksnes õiguse ja ei kohusta üliõpilast eksmatrikuleerima, tühised, kuna nende alusel saab Erahariduskeskus AS nõuda õppemaksu ilma õppeteenust osutamata. Sellest ebaselgest lausest võib järeldada, et ringkonnakohus pidas üldtingimuste ja õppekorralduseeskirja sätteid tüüptingimusteks ja leidis, et need tüüptingimused ei ole tühised. Kolleegium on õppeteenustasu maksmise lahendis märkinud, et tüüptingimuseks on nii lepingutingimused kui ka lepingus viidatud õppeasutuse aktid (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
23.oktoobri 2013. a otsus asjas nr 3-2-1-111-13, p 10). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Maakohus pole neid lepingutingimusi tõlgendanud VÕS § 39 lg 1 alusel. Selle sätte esimese lause alusel tuleb tüüptingimust tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda
samadel asjaoludel mõistma pidi. Järelikult tuleb lepingut tõlgendada selliselt, nagu mõistlik üliõpilane pidi sellest aru saama. Viidatud sätte teise lause kohaselt tõlgendatakse kahtluse korral tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks. Seega on maakohus selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, mis võis viia ebaõige lahendini.
12.Seetõttu tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada. Apellatsioonkaebuse menetlemisel tuleb eelkõige üldtingimuste p 8.2 ja õppekorralduseeskirja p 214 tõlgendada VÕS § 39 kohaselt ning hinnata, kas mõistlik üliõpilane pidi aru saama, et teda viiakse üle järgmisele kursusele, kuigi tal oli eelmisel kursusel kogutud üksnes 7 ainepunkti (vt ka üldtingimuste p 4.4). Tõlgendamisel võib selguda, et mõistlik üliõpilane pidi aru saama, et õppeasutusele ei tulenenud eeltoodud tüüptingimustest kohustust üliõpilane eksmatrikuleerida. Sellisel juhul tuleb hinnata kostja esitatud vastuväidete alusel, kas kostjat teavitamata tema üleviimine järgmisele kursusele ja temalt õppeteenustasu nõudmine on kooskõlas hea usu põhimõttega TsÜS § 138 tähenduses.
13.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel ringkonnakohtu otsustada, lähtudes asja lahendamise tulemusest.
14.Tasutud kautsjon tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel määruskaebuse rahuldamise tõttu tagastada. Kostja on soovinud, et kautsjon tagastatakse Tarmo Repi arvelduskontole. Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Henn Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.