Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Tsiviilasi nr: 2-12-43583

2(27)

Tsiviilasi nr: 2-12-43583 realiseerimisel AS-le Saksa Auto müügieelse tehnilise ülevaatuse eest 1132 krooni (72,35 eurot) ja sõiduki realiseerimise tasu 14 502 krooni (926,85 eurot). Vara realiseerimisest saadu ei katnud hageja lepingust tulenevat nõuet liisinguvõtja vastu, mistõttu kuulub täiendavalt tasumisele 4033,08 eurot. Liisinguvõtja ega kostja ei ole võlgnevust tasunud. 20.05.2008.a sõlmisid hageja ja liisinguvõtja liisingulepingu nr 01100396L (liisinguleping II), mille kohaselt andis hageja liisinguvõtja valdusesse ja kasutusse mahtuniversaali Chrysler Grand Voyager CRD Limited 2.8, ehitusaasta 2008, tehasetähisega 1A8HSH4908B152891 (liisinguese II) (I kd tl 52-55), mille eest liisinguvõtja kohustus tasuma hagejale lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule (I kd tl 56). Lepingule kohaldati liisingulepingu üldtingimusi (I kd tl 57-61). Liisinguese II anti liisinguvõtjale üle 20.05.2008.a liisingulepingu nr 01100396L lisa nr 1 alusel (I kd tl 62). 20.05.2008.a sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu nr 01100396L (käendusleping II), mille kohaselt kohustus kostja tagama solidaarselt liisinguvõtjaga hageja ja liisinguvõtja vahel sõlmitud liisingulepingust nr 01100396L ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohase ja täieliku täitmise. Kostja vastutuse piirmääraks lepiti kokku 46 285,01 eurot (I kd tl 63-64). Liisinguvõtja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, jäädes hagejale võlgu kokku 13 458,57 krooni so 9584,43 eurot. Samuti on liisinguvõtjal tasumata viivisearved kokku 37 913,21 krooni so 2423,09 eurot. Lisaks tasus hageja liisinguvõtja eest liikluskindlustusmakseid, mille hüvitamise kohustus tuleneb sõlmitud järelmaksuga müügilepingust. Liikluskindlustusmaksete võlgnevus on kokku 1647 krooni so 105,26 eurot. 17.12.2008.a saatis hageja liisinguvõtjale kirjaliku teatise lepingu ülesütlemise kohta, andes võlgnevuse tasumiseks aega 14 päeva ja teatades, et tasumata jätmisel loeb ta lepingu ülesöelduks. Samal kuupäeval informeeris hageja ka kostjat, paludes võlgnevus tasuda 14 päeva jooksul. Kuna liisinguvõtja ega kostja ei tasunud võlgnevust, luges hageja liisingulepingu II üles öelduks alates 14.01.2009.a. Liisingueseme II valdus taastati 15.01.2009.a (II kd tl 40). Liisinguese II suunati müüki 23.01.2009.a ja realiseeriti 04.03.2009.a hinnaga 505 000 krooni käibemaksuga, so 32 275,38 eurot (I kd tl 81). Hageja tasus vara realiseerimisel AS-le Saksa Auto müügieelse tehnilise ülevaatuse eest 472 krooni (30,17 eurot) ja sõiduki realiseerimise tasu 20 200 krooni (1291,02 eurot). Vara realiseerimisest saadu ei katnud hageja lepingust tulenevat nõuet liisinguvõtja vastu, mistõttu kuulub täiendavalt tasumisele 14 302,77 eurot. Liisinguvõtja ega kostja ei ole võlgnevust tasunud. 20.05.2008.a sõlmisid hageja ja liisinguvõtja liisingulepingu nr 01100389L (liisinguleping III), mille kohaselt andis hageja liisinguvõtja valdusesse ja kasutusse mahtuniversaali Chrysler Grand Voyager CRD Limited 2.8, ehitusaasta 2008, tehasetähisega 1A8HSH4968B152880 (liisinguese III) (I kd tl 86-89), mille eest liisinguvõtja kohustus tasuma hagejale lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule (I kd tl 90). Lepingule kohaldati liisingulepingu üldtingimusi (I kd tl 91-95). Liisinguese III anti liisinguvõtjale üle 20.05.2008.a liisingulepingu nr 01100389L lisa nr 1 alusel (I kd tl 96). 20.05.2008.a sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu nr 01100389L (käendusleping III), mille kohaselt kohustus kostja tagama solidaarselt liisinguvõtjaga hageja ja liisinguvõtja vahel sõlmitud liisingulepingust nr 01100389L ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohase ja täieliku täitmise. Kostja vastutuse piirmääraks lepiti kokku 44 595,79 eurot (I kd tl 97-98).

3(27)

Tsiviilasi nr: 2-12-43583 Liisinguvõtja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, jäädes hagejale võlgu kokku 144 491,34 krooni so 9234,68 eurot. Samuti on liisinguvõtjal tasumata viivisearved kokku 36 529,52 krooni so 2334,66 eurot. Lisaks tasus hageja liisinguvõtja eest liikluskindlustusmakseid, mille hüvitamise kohustus tuleneb sõlmitud järelmaksuga müügilepingust. Liikluskindlustusmaksete võlgnevus on kokku 995 krooni so 63,59 eurot. 17.12.2008.a saatis hageja liisinguvõtjale kirjaliku teatise lepingu ülesütlemise kohta, andes võlgnevuse tasumiseks aega 14 päeva ja teatades, et tasumata jätmisel loeb ta lepingu ülesöelduks. Samal kuupäeval informeeris hageja ka kostjat, paludes võlgnevus tasuda 14 päeva jooksul. Kuna liisinguvõtja ega kostja ei tasunud võlgnevust, luges hageja liisingulepingu III üles öelduks alates 14.01.2009.a. Liisinguese III suunati müüki 25.03.2009.a ja realiseeriti 09.04.2009.a hinnaga 480 000 krooni käibemaksuga, so 30 677,59 eurot (I kd tl 112). Hageja tasus vara realiseerimisel A2-Autowelt OÜ-le sõiduki parkimise ning pesu eest 630 krooni (40,26 eurot). Vara realiseerimisest saadu ei katnud hageja lepingust tulenevat nõuet liisinguvõtja vastu, mistõttu kuulub täiendavalt tasumisele 13 054,17 eurot. Liisinguvõtja ega kostja ei ole võlgnevust tasunud. 20.05.2008.a sõlmisid hageja ja liisinguvõtja liisingulepingu nr 01100394L (liisinguleping IV), mille kohaselt andis hageja liisinguvõtja valdusesse ja kasutusse mahtuniversaali Chrysler Grand Voyager CRD Limited 2.8, ehitusaasta 2008, tehasetähisega 1A8HSH4918B152883 (liisinguese IV) (I kd tl 115-118), mille eest liisinguvõtja kohustus tasuma hagejale lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule (I kd tl 119). Lepingule kohaldati liisingulepingu üldtingimusi (I kd tl 120-124). Liisinguese IV anti liisinguvõtjale üle 20.05.2008.a liisingulepingu nr 01100394L lisa nr 1 alusel (I kd tl 125). 20.05.2008.a sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu nr 01100394L (käendusleping IV), mille kohaselt kohustus kostja tagama solidaarselt liisinguvõtjaga hageja ja liisinguvõtja vahel sõlmitud liisingulepingust nr 01100394L ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohase ja täieliku täitmise. Kostja vastutuse piirmääraks lepiti kokku 46 285,01 eurot (I kd tl 126-127). Liisinguvõtja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, jäädes hagejale võlgu kokku 149 963,73 krooni so 9584,43 eurot. Samuti on liisinguvõtjal tasumata viivisearved kokku 37 913,21 krooni so 2423,09 eurot. Lisaks tasus hageja liisinguvõtja eest liikluskindlustusmakseid, mille hüvitamise kohustus tuleneb sõlmitud järelmaksuga müügilepingust. Liikluskindlustusmaksete võlgnevus on kokku 2445 krooni so 156,26 eurot. 17.12.2008.a saatis hageja liisinguvõtjale kirjaliku teatise lepingu ülesütlemise kohta, andes võlgnevuse tasumiseks aega 14 päeva ja teatades, et tasumata jätmisel loeb ta lepingu ülesöelduks. Samal kuupäeval informeeris hageja ka kostjat, paludes võlgnevus tasuda 14 päeva jooksul. Kuna liisinguvõtja ega kostja ei tasunud võlgnevust, luges hageja liisingulepingu IV üles öelduks alates 14.01.2009.a. Liisinguese IV suunati müüki 22.01.2009.a ja realiseeriti 19.03.2009.a hinnaga 503 500 krooni käibemaksuga, so 32 179,52 eurot (I kd tl 145). Hageja tasus vara realiseerimisel A2-Autowelt OÜ-le vahendustasu sõiduki realiseerimise eest 20 140 krooni (1287,18 eurot). Vara realiseerimisest saadu ei katnud hageja lepingust tulenevat nõuet liisinguvõtja vastu, mistõttu kuulub täiendavalt tasumisele 14 406,21 eurot. Liisinguvõtja ega kostja ei ole võlgnevust tasunud. 30.07.2008.a sõlmisid hageja ja liisinguvõtja liisingulepingu nr 01105953L (liisinguleping V), mille kohaselt andis hageja liisinguvõtja valdusesse ja kasutusse maasturi Jeep Commander CRD Overland 3.0, ehitusaasta 2008, tehasetähisega 1J8H3E8M87Y551313 (liisinguese V) (I kd tl 148152), mille eest liisinguvõtja kohustus tasuma hagejale lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule (I kd tl 153). Lepingule kohaldati liisingulepingu

4(27)

Tsiviilasi nr: 2-12-43583 üldtingimusi (I kd tl 154-158). Liisinguese V anti liisinguvõtjale üle 29.07.2008 liisingulepingu nr 01105953L lisa nr 1 alusel (I kd tl 159). 30.07.2008.a sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu nr 01105953L (käendusleping V), mille kohaselt kohustus kostja tagama solidaarselt liisinguvõtjaga hageja ja liisinguvõtja vahel sõlmitud liisingulepingust nr 01105953L ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohase ja täieliku täitmise. Kostja vastutuse piirmääraks lepiti kokku 42 724,69 eurot (I kd tl 160-161). Liisinguvõtja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, jäädes hagejale võlgu kokku 43 174,60 krooni so 2759,36 eurot. Samuti on liisinguvõtjal tasumata viivisearved kokku 4720,76 krooni so 301,70 eurot. 17.12.2008.a saatis hageja liisinguvõtjale kirjaliku teatise lepingu ülesütlemise kohta, andes võlgnevuse tasumiseks aega 14 päeva ja teatades, et tasumata jätmisel loeb ta lepingu ülesöelduks. Samal kuupäeval informeeris hageja ka kostjat, paludes võlgnevus tasuda 14 päeva jooksul. Kuna liisinguvõtja ega kostja ei tasunud võlgnevust, luges hageja liisingulepingu V üles öelduks alates 14.01.2009.a. Liisingueseme V valdus taastati 12.01.2009.a (II kd tl 41). Liisinguese V suunati müüki 23.01.2009.a ja realiseeriti 09.04.2009.a hinnaga 510 000 krooni käibemaksuga, so 32 594,94 eurot (I kd tl 171). Hageja tasus vara realiseerimisel ASle Saksa Auto müügieelse tehnilise ülevaatuse eest 472 krooni (30,17 eurot) ja sõiduki realiseerimise tasu 20 400 krooni (1303,80 eurot). Vara realiseerimisest saadu ei katnud hageja lepingust tulenevat nõuet liisinguvõtja vastu, mistõttu kuulub täiendavalt tasumisele 7846,61 eurot. Liisinguvõtja ega kostja ei ole võlgnevust tasunud. 30.07.2008.a sõlmisid hageja ja liisinguvõtja liisingulepingu nr 01105950L (liisinguleping VI), mille kohaselt andis hageja liisinguvõtja valdusesse ja kasutusse maasturi Jeep Commander CRD Overland 3.0, ehitusaasta 2008, tehasetähisega 1J8H3E8M67Y551312 (liisinguese VI) (I kd tl 176-179), mille eest liisinguvõtja kohustus tasuma hagejale lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule (I kd tl 180). Lepingule kohaldati liisingulepingu üldtingimusi (I kd tl 181-185). Liisinguese VI anti liisinguvõtjale üle 29.07.2008.a liisingulepingu nr 01105950L lisa nr 1 alusel (I kd tl 186). 30.07.2008.a sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu nr 01105950L (käendusleping VI), mille kohaselt kohustus kostja tagama solidaarselt liisinguvõtjaga hageja ja liisinguvõtja vahel sõlmitud liisingulepingust nr 01105950L ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohase ja täieliku täitmise. Kostja vastutuse piirmääraks lepiti kokku 42 724,69 eurot (I kd tl 187-188). Liisinguvõtja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, jäädes hagejale võlgu kokku 43 174,84 krooni so 2759,36 eurot. Samuti on liisinguvõtjal tasumata viivisearved kokku 4720,76 krooni so 301,70 eurot. Lisaks tasus hageja liisinguvõtja eest liikluskindlustusmakseid, mille hüvitamise kohustus tuleneb sõlmitud järelmaksuga müügilepingust. Liikluskindlustus-maksete võlgnevus on kokku 1580 krooni so 100,98 eurot. 17.12.2008.a saatis hageja liisinguvõtjale kirjaliku teatise lepingu ülesütlemise kohta, andes võlgnevuse tasumiseks aega 14 päeva ja teatades, et tasumata jätmisel loeb ta lepingu ülesöelduks. Samal kuupäeval informeeris hageja ka kostjat, paludes võlgnevus tasuda 14 päeva jooksul. Kuna liisinguvõtja ega kostja ei tasunud võlgnevust, luges hageja liisingulepingu VI üles öelduks alates 14.01.2009.a. Liisinguese VI suunati müüki 22.01.2009.a ja realiseeriti 08.05.2009.a hinnaga 470 000 krooni käibemaksuga, so 30 038,47 eurot (II kd tl 43). Hageja tasus vara realiseerimisel A2-Autowelt OÜ-le sõiduki vahendustasu eest 18 800 krooni (1201,54 eurot). Vara realiseerimisest saadu ei katnud hageja

5(27)

Tsiviilasi nr: 2-12-43583 lepingust tulenevat nõuet liisinguvõtja vastu, mistõttu kuulub täiendavalt tasumisele 10 001,88 eurot. Liisinguvõtja ega kostja ei ole võlgnevust tasunud. 02.06.1999.a sõlmisid hageja ja kostja järelmaksuga ostu-müügilepingu nr 992044L, mille objektiks oli eramaja aadressil XXXXXX XXX X, XXXXXXX (I kd tl 204). 22.02.2012.a sõlmisid hageja ja kostja notariaalselt tõestatud kinnistu müügilepingud, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõigus-lepingud (I kd tl 205-214), mille p-s 3.6 lepiti kokku, et maamaksu käesoleva aasta eest tasub müüja. 09.03.2012.a esitas hageja kostjale arve 2012.a maamaksu tasumise kohta, mis on tasutud osaliselt. Tasumata on 578,23 eurot, mis tuleb kostjal hüvitada. Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja järgmist. Hageja ei nõustunud, et liisingulepingute ülesütlemise päevaks tuleb lugeda 31.12.2008.a so 14 päeva pärast ülesütlemisavalduse esitamist liisinguvõtjale. Hageja hinnangul ei ole usutav, et liisinguvõtja sai lepingu ülesütlemise teatise kätte samal päeval, mil hageja selle väljastas. Liisinguvõtja pidi teatise kätte saama vähemalt viie päeva möödumisel teatise väljastamisest so 22.12.2008.a, millisel juhul esines hagejal lepingu ülesütlemise alus alates 06.01.2009.a. Kuna täiendavalt antud tähtaja jooksul võlgnevust ei tasutud, kuidas arvestades asjaolu, et tegemist oli aastavahetusega, pidas hageja mõistlikuks liisinguvõtjale vastu tulla ega lugenud lepinguid koheselt ülesöelduks, vaid tegi seda ühe nädala möödudes, kuna ka selleks ajaks ei olnud võlgnevust tasutud. Seadusest ei tulene, et hagejal oleks olnud kohustus koheselt 14 päeva möödudes leping üles öelda. Seega tuleb liisingu-lepingud lugeda ülesöelduks alates 14.01.2009.a. Aegumise vastuväitele vaidles hageja vastu, leides, et nõue ei ole aegunud, sest aegumine peatus läbirääkimiste pidamise tõttu ajavahemikul 03.02.2011–28.02.2012.a so 391 päeva. Seega oli 2008.a väljastatud arvetel märgitud nõuete aegumistähtpäev aegumise peatumisest arvates 26.01.2013.a ja 2009.a väljastatud arvete puhul 26.01.2014.a. Hagi on kohtusse esitatud enne aegumist. Hageja ei nõustunud kostja seisukohaga, et hageja nõue muutus sissenõutavaks 08.01.2009.a ning mõistlik aeg ei saa olla pikem kui üks nädal. Ei ole mõeldav, et taolise hüvitisnõude aegumise tähtaeg saaks hakata kulgema lepingu ülesütlemise hetkest või ühe nädala möödudes sellest, kuna sel ajal olid liisinguesemed liisinguvõtja valduses ja müümata, mistõttu ei olnud sel hetkel võimalik ka hüvitamisele kuuluvat summat kindlaks määrata. Liisinguesemete võõrandamise tulemusena selgus nende tegelik turuväärtus, mida hageja sai arvestada kulutuste hüvitise arvestamisel. Järelikult hakkas liisingulepingute ülesütlemisega seotud hüvitisnõude aegumistähtaeg kulgema vastavalt nende võõrandamise kuupäevadele, so vastavalt 01.06.2010.a, 04.03.2009.a, 09.04.2009.a, 19.03.2009.a, 09.04.2009.a, 08.05.2009.a. Kuna aegumine oli läbirääkimiste tõttu peatunud vähemalt 391 päeva, so enam kui üks aasta, ei ole hagi aegunud. Seejuures oli aegumine enne hagi esitamist peatunud ka hageja poolt kostja suhtes pankrotiavalduse esitamise tõttu perioodil 10.04.2012–19.09.2012 so 144 päeva. Seega ei ole debitoorne võlgnevus aegunud, mistõttu ei ole ka viivise- ning kindlustusmaksete nõuded aegunud. Kostja vastuväited

6(27)

Tsiviilasi nr: 2-12-43583 lähtumine 5-päevasest kättetoimetamise tähtajast, kuna teatavasti jõuab Eesti-sisene post hiljemalt 2 tööpäeva jooksul selle saatmisest sihtkohta. Kostja hinnangul ei olnud aegumine ka peatunud. Poolte vahel toimunud kirjavahetust ei saa käsitleda kui läbirääkimisi. Läbirääkimisi on peetud teiste, nõude aluseks mitteolevate lepingute üle. Aegumine ei olnud peatunud ka seoses pankrotiavalduse esitamisega, kuna see ei ole protsessuaalselt sama toiming, mis nõude esitamine pankrotimenetluses. Kuivõrd pankrotiavaldus jäi rahuldamata, ei saa ka sellel alusel väita, et nõude aegumine oleks olnud peatunud. Seega lõppesid kõik liisingulepingud 31.12.2008.a ning kõik nendest tulenevad rahalised nõuded, mis ei olnud veel sissenõutavaks muutunud, muutusid sisenõutavaks 01.01.2009.a. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §st 146, § 147 lg-test 1 ja 2 ning § 82 lg-test 3 ja 7 tulenevalt muutub liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguandja nõue sissenõutavaks mõistliku aja jooksul pärast lepingu ülesütlemist. Kostja hinnangul ei saa antud juhul mõistlik aeg olla pikem kui üks nädal, seega muutus hageja nõue sissenõutavaks 08.01.2009.a. Hagi esitati kohtusse 26.10.2012.a so rohkem kui kolm aastat ja 10 kuud pärast nõude sisenõutavaks muutumist, mistõttu on hageja liisingulepingutest tulenev nõue aegunud. Kuivõrd põhinõue on aegunud, on aegunud ka viivisenõuded. Samuti leidis kostja, et liisinguese on müüdud alla turuhinna ning liisinguesemete tagastamise ja võõrandamisega seotud kulud on ebamõistlikult suured ning nende kandmise vajadus sellises ulatuses ei ole põhjendatud. Kostja viitas Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-1-07 (p 26), märkides, et liisinguandja tüüptingimustes on ebamõistlikult kahjustav ja seega VÕS § 42 lg 1 järgi tühine kokkulepe, mille järgi ei võeta liisinguandjale jääva liisingueseme väärtust liisinguandja hüvitisnõude arvestamisel üldse arvesse või tehtaks seda ebamõistlikult väikeses ulatuses. Seega tuleb liisinguvõtja poolt hüvitamisele kuuluvate summade kindlaks-määramisel lähtuda liisingueseme väärtusest, mida tuleb hinnata liisingueseme liisingu-andjale tagastamise aja seisuga. Maamaksu võlg on tasutud. Esimese astme kohtu otsus

7(27)

Tsiviilasi nr: 2-12-43583 lisaks olevale maksegraafikule (I kd tl 119). Lepingule kohaldati liisingulepingu üldtingimusi (I kd tl 120-124). 30.07.2008.a sõlmisid hageja ja liisinguvõtja liisingulepingu V, mille kohaselt hageja andis liisinguvõtja valdusesse ja kasutusse maasturi Jeep Commander CRD Overland 3.0, ehitusaasta 2008, tehasetähisega 1J8H3E8M87Y551313 (I kd tl 148-152), mille eest liisinguvõtja kohustus tasuma hagejale lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule (I kd tl 153). Lepingule kohaldati liisingulepingu üldtingimusi (I kd tl 154-158). 30.07.2008.a sõlmisid hageja ja liisinguvõtja liisingulepingu VI, mille kohaselt hageja andis liisinguvõtja valdusesse ja kasutusse maasturi Jeep Commander CRD Overland 3.0, ehitusaasta 2008, tehasetähisega 1J8H3E8M67Y551312 (I kd tl 176-179), mille eest liisinguvõtja kohustus tasuma hagejale lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule (I kd tl 180). Lepingule kohaldati liisingulepingu üldtingimusi (I kd tl 181-185). Puudub vaidlus, et 20.11.2007.a sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu I, mille kohaselt kohustus kostja tagama solidaarselt liisinguvõtjaga hageja ja liisinguvõtja vahel sõlmitud liisingulepingust nr 0184032L ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohase ja täieliku täitmise. Kostja vastutuse piirmääraks lepiti kokku 29 830,11 eurot (I kd tl 30-31). 20.05.2008.a sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu II, mille kohaselt kohustus kostja tagama solidaarselt liisinguvõtjaga hageja ja liisinguvõtja vahel sõlmitud liisingulepingust nr 01100396L ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohase ja täieliku täitmise. Kostja vastutuse piirmääraks lepiti kokku 46 285,01 eurot (I kd tl 63-64). 20.05.2008.a sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu III, mille kohaselt kohustus kostja tagama solidaarselt liisinguvõtjaga hageja ja liisinguvõtja vahel sõlmitud liisingulepingust nr 01100389L ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohase ja täieliku täitmise. Kostja vastutuse piirmääraks lepiti kokku 44 595,79 eurot (I kd tl 97-98). 20.05.2008.a sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu IV, mille kohaselt kohustus kostja tagama solidaarselt liisinguvõtjaga hageja ja liisinguvõtja vahel sõlmitud liisingulepingust nr 01100394L ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohase ja täieliku täitmise. Kostja vastutuse piirmääraks lepiti kokku 46 285,01 eurot (I kd tl 126-127). 30.07.2008.a sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu V, mille kohaselt kohustus kostja tagama solidaarselt liisinguvõtjaga hageja ja liisinguvõtja vahel sõlmitud liisingulepingust nr 01105953L ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohase ja täieliku täitmise. Kostja vastutuse piirmääraks lepiti kokku 42 724,69 eurot (I kd tl 160-161). 30.07.2008.a sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu VI, mille kohaselt kohustus kostja tagama solidaarselt liisinguvõtjaga hageja ja liisinguvõtja vahel sõlmitud liisingulepingust nr 01105950L ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohase ja täieliku täitmise. Kostja vastutuse piirmääraks lepiti kokku 42 724,69 eurot (I kd tl 187-188). Tuginedes võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 361 koosmõjus § 142 lg-tega 1–3 ja § 145 lg-tega 1 ja 2 vastutab kostja tekkinud võlgnevuse eest liisinguvõtjaga solidaarselt. Poolte vahel on vaidlus, kas liisingulepingutest tulenev nõue on aegunud ning kui suur on liisinguesemete turuväärtus. Kostja leidis, et liisinguesemete tagastamise ja võõrandamisega seotud kulud on ebamõistlikult suured ning nende kandmise vajadus sellises ulatuses ei ole põhjendatud. Riigikohus on oma lahendi nr 3-2-1-33-09 p-s 10 märkinud, et hageja tugineb oma nõude esitamisel kostja vastu VÕS §-le 367, st tegemist on liisingulepingu ülesütlemise järgse hüvitisnõudega. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-33-08 märgitakse, et liisingulepingu ennetähtaegse ülesütlemise korral tuleb liisinguandjale kui krediteerijale VÕS § 367 lg 1 järgi hüvitada krediteerimiseks tehtud kulutused (vt ka Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-29-06 p-d 24 ja 28, otsuse nr 3-2-1-1-07 p 25). Niisugused kulutused on VÕS § 367 lg 1 järgi esmajoones liisingueseme ostuhind ja ostuhinna finantseerimise kulud ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 3 järgi tuleb juhul, kui liisinguese jääb pärast lepingu üles-ütlemist liisinguandjale, viimase

8(27)

Tsiviilasi nr: 2-12-43583 kulutuste määramisel arvestada ka tagastatava eseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise ajal (vt Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-1-07 p 26). Seega on VÕS § 367 lg 3 järgi liisinguandja nõude arvestamise aluseks liisingueseme väärtus. Seadusest ei tulene otseselt, millal võib liisinguandja nõuda lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamist. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust (VÕS § 82 lg 3). Kuna liisingulepingu ülesütlemisest tekkiva liisinguandja kulutuste hüvitamise kohustuse täitmise tähtpäev ei ole kindlaks määratud, peab liisinguvõtja VÕS § 82 lg 3 järgi täitma kohustuse ning liisinguandja võib VÕS § 82 lg 7 kolmanda lause järgi nõuda selle kohustuse täitmist kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul. Seega muutub liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguandja nõue sissenõutavaks mõistliku aja jooksul pärast lepingu ülesütlemist. Mõistliku aja pikkus sõltub muu hulgas liisinguandja kulutuste kindlaks-tegemisele mõistlikult kuluvast ajast. Kulutuste hüvitamise sissenõutavaks muutumine ei eelda, et liisinguandja nõuaks kulude hüvitamist kohtuväliselt. Juhinduvalt Riigikohtu eelmärgitud lahendist hakkavad nõuded käendaja vastu (VÕS § 145) aeguma samal ajal, kui samad nõuded võlgniku vastu. Seega ei ole aegumise kohaldamise jaoks oluline, millal hageja esitas kulutuste hüvitamise nõude kostja vastu. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt sõlmisid hageja ja liisinguvõtja liisingulepingud 20.11.2007.a, 20.05.2008.a ja 30.07.2008.a. Liisinguvõtja jättis liisingulepingutest II, III ja IV tulenevad kohustused tasumata alates 16.07.2008.a ning liisingulepingutest I, V ja VI tulenevad kohustused alates 16.09.2008.a ja on jätnud tasumata liisinguvõtjale esitatud arved kuni 15.01.2009.a (I kd tl 32-35, I kd tl 65-70, I kd tl 99-104, I kd tl 128-133, I kd tl 162-165, I kd tl 189-193), mistõttu lõpetas hageja ennetähtaegselt ühepoolselt liisingulepingud. Hageja saatis 17.12.2008.a liisinguvõtjale teatise liisingulepingute ülesütlemise kohta, milles andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning hoiatas, et võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb hageja lepingud üles (I kd tl 41). 17.12.2008.a saatis hageja kostjale nõude, milles teatas, et liisinguvõtja ei ole oma kohustusi täitnud ning andis tähtaja võlgnevuse tasumiseks (I kd tl 42). Poolte vahel on vaidlus, mis kuupäevast alates ütles hageja liisingulepingud üles. Kohus leidis, et 17.12.2008.a liisinguvõtjale ja kostjale saadetud kirjadest ei tulene, et hageja pidi liisingu-lepingud üles ütlema koheselt pärast 14 päeva möödumist kirjade saatmisest. Samuti ei tulene see seadusest. Kohustuse rikkumise korral õiguskaitsevahendi kasutamine on lepingupoole õigus, mitte kohustus. Seega ei olnud hageja seotud kirjades antud 14-päevalise tähtajaga ning võis lepingud üles öelda ka hiljem. Hageja märkis, et ütles liisingulepingud üles alates 14.01.2009.a. Kohus leidis, et liisingulepingute ülesütlemise kuupäevaks tuleb lugeda 14.01.2009.a. Hagi on esitatud VÕS §-s 367 sätestatud liisingulepingu ülesütlemisega kaasneva hüvitise tasumise nõudes. Liisingulepingu ennetähtaegse ülesütlemise korral tuleb liisinguandjale VÕS § 367 lg 1 järgi hüvitada krediteerimiseks tehtud kulutused. Niisugused kulutused on VÕS § 367 lg 1 järgi esmajoones liisingueseme ostuhind ja ostuhinna finantseerimise kulud ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 3 järgi tuleb juhul, kui liisingu-ese jääb pärast lepingu ülesütlemist liisinguandjale, viimase kulutuste määramisel arvestada ka tagastatava eseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise ajal. Seega on VÕS § 367 lg 3 järgi liisinguandja nõude arvestamise aluseks liisingueseme väärtus. Kuna liisingulepingu üles-ütlemisest tekkiva liisinguandja kulutuste hüvitamise kohustuse täitmise tähtpäev ei ole kindlaks määratud, peab liisinguvõtja VÕS § 82 lg 3 järgi täitma kohustuse ning liisinguandja võib VÕS § 82 lg 7 kolmanda

9(27)

Tsiviilasi nr: 2-12-43583 lause järgi nõuda selle kohustuse täitmist kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul. Seega muutub liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguandja nõue sissenõutavaks mõistliku aja jooksul pärast lepingu ülesütlemist. Liisingueseme I valdus taastati 23.04.2010.a (II kd tl 39). Liisinguese I suunati müüki 04.05.2010.a ja realiseeriti 01.06.2010.a hinnaga 290 030 krooni käibemaksuga, so 18 536,30 eurot (I kd tl 45). Liisingueseme I tagastamise ja realiseerimisega seotud kulude eest esitati hagejale arved 30.04.2010.a, 17.05.2010.a ja 04.06.2010.a, millised hageja on tasunud (I kd tl 43-44, I kd tl 4649). Seega oli hagejale teada VÕS §-st 367 tulenev hüvitisnõue liisingulepingu I alusel hiljemalt 05.06.2010.a, millisest ajast oli hageja õigustatud nõudma liisinguvõtjalt nõude täitmist juhindudes TsÜS § 147 lg-st 2, ning millisest ajast hakkas ka kulgema TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud 3-aastane aegumistähtaeg. Seega lõppes liisingulepingu I alusel aegumistähtaeg 05.06.2013.a. Liisingueseme II valdus taastati 15.01.2009.a (II kd tl 40). Liisinguese II suunati müüki 23.01.2009.a ja realiseeriti 04.03.2009.a hinnaga 505 000 krooni käibemaksuga, so 32 275,38 eurot (I kd tl 81). Liisingueseme II realiseerimisega seotud kulude eest esitati hagejale arved 03.02.2009.a ja 31.03.2009.a, millised hageja on tasunud (I kd tl 82-85). Seega oli hagejale teada VÕS §-st 367 tulenev hüvitisnõue liisingulepingu II alusel hiljemalt 01.04.2009.a, millisest ajast oli hageja õigustatud nõudma liisinguvõtjalt nõude täitmist juhindudes TsÜS § 147 lg-st 2, ning millisest ajast hakkas ka kulgema TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud 3-aastane aegumistähtaeg. Seega lõppes liisingulepingu II alusel aegumistähtaeg 01.04.2012.a. Liisingueseme III valdus taastati hageja väidete kohaselt 24.03.2009.a (II kd tl 22). Liisinguese III suunati müüki 25.03.2009.a ja realiseeriti 09.04.2009.a hinnaga 480 000 krooni käibe-maksuga, so 30 677,59 eurot (I kd tl 112). Liisingueseme III realiseerimisega seotud kulude eest esitati hagejale arve 09.04.2009.a, millise hageja on tasunud (I kd tl 113-114). Seega oli hagejale teada VÕS §-st 367 tulenev hüvitisnõue liisingulepingu III alusel hiljemalt 10.04.2009.a, millisest ajast oli hageja õigustatud nõudma liisinguvõtjalt nõude täitmist juhindudes TsÜS § 147 lg-st 2, ning millisest ajast hakkas ka kulgema TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud 3-aastane aegumistähtaeg. Seega lõppes liisingulepingu III alusel aegumistähtaeg 10.04.2012.a. Liisingueseme IV valdus taastati hageja väidete kohaselt 2009.a jaanuari keskel (II kd tl 23). Liisinguese IV suunati müüki 22.01.2009.a ja realiseeriti 19.03.2009.a hinnaga 503 500 krooni käibemaksuga, so 32 179,52 eurot (I kd tl 145). Liisingueseme IV realiseerimisega seotud kulude eest esitati hagejale arve 24.03.2009.a, millise hageja on tasunud (I kd tl 146-147). Seega oli hagejale teada VÕS §-st 367 tulenev hüvitisnõue liisingulepingu IV alusel hiljemalt 25.03.2009.a, millisest ajast oli hageja õigustatud nõudma liisinguvõtjalt nõude täitmist juhindudes TsÜS § 147 lg-st 2, ning millisest ajast hakkas ka kulgema TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud 3-aastane aegumistähtaeg. Seega lõppes liisingulepingu IV alusel aegumistähtaeg 25.03.2012.a. Liisingueseme V valdus taastati 12.01.2009.a (II kd tl 41). Liisinguese V suunati müüki 23.01.2009.a ja realiseeriti 09.04.2009.a hinnaga 510 000 krooni käibemaksuga, so 32 594,94 eurot (I kd tl 171). Liisingueseme V realiseerimisega seotud kulude eest esitati hagejale arved 03.02.2009.a ja 14.04.2009.a, millised hageja on tasunud (I kd tl 172-175). Seega oli hagejale teada VÕS §-st 367 tulenev hüvitisnõue liisingulepingu V alusel hiljemalt 15.04.2009.a, millisest ajast oli hageja õigustatud nõudma liisinguvõtjalt nõude täitmist juhindudes TsÜS § 147 lg-st 2, ning millisest ajast hakkas ka kulgema TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud 3-aastane aegumistähtaeg. Seega lõppes liisingulepingu V alusel aegumistähtaeg 15.04.2012.a.

10(27)

Tsiviilasi nr: 2-12-43583 Liisinguese VI suunati müüki 22.01.2009.a ja realiseeriti 08.05.2009.a hinnaga 470 000 krooni käibemaksuga, so 30 038,47 eurot (II kd tl 43). Liisingueseme VI realiseerimisega seotud kulude eest esitati hagejale arve 08.05.2009.a, millise hageja on tasunud (I kd tl 202-203). Seega oli hagejale teada VÕS §-st 367 tulenev hüvitise nõue liisingulepingu VI alusel hiljemalt 09.05.2009.a, millisest ajast oli hageja õigustatud nõudma liisinguvõtjalt nõude täitmist juhindudes TsÜS § 147 lg-st 2, ning millisest ajast hakkas ka kulgema TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud 3-aastane aegumistähtaeg. Seega lõppes liisingulepingu VI alusel aegumistähtaeg 09.05.2012.a. Hagi on esitatud 26.10.2012.a, mistõttu ei ole liisingulepingust I tulenev nõue aegunud. Kohus asus seisukohale, et liisingulepingutest tulenevate nõuete aegumine peatus seoses poolte vahel peetud läbirääkimistega (TsÜS § 167 lg 1). Kostja on 21.09.2010.a saatnud hagejale vastuskirja, milles märgib, et on enda hinnangul osaliselt vastutav Rendikas OÜ liisingulepingutest tuleneva võlgnevuse eest 1 002 352,54 krooni suuruses nõudes ning on nõus antud summast tasuma 10%, kui see ajatada piisava aja peale ilma viiviseid ja intresse lisamata (II kd tl 36). Läbirääkimiste tõendamiseks on hageja esitanud poolte vahel peetud e-kirjavahetuse perioodist 03.02.2011– 28.02.2012.a (II kd tl 26-35). On tõsi, et hageja poolt 03.02.2011.a saadetud e-kirjas (II kd tl 26) ja kostja 09.02.2011.a vastuskirjas (II kd tl 26) ei ole nimetatud käesoleva vaidluse esemeks olevaid liisingulepinguid. Küll aga on nimetatud kirjades mainitud liisinguvõtja lepingutest tulenevaid käenduskohustusi. 09.02.2011.a e-kirjas märgib kostja, et Rendika (mis eelduslikult tähendab liisinguvõtjat Rendikas OÜ), nõude kohta on tehtud eraldi kiri koos ettepanekuga. Vastuseks kostja 28.01.2011.a kirjale on taas käsitletud ka liisinguvõtja liisingulepingutest tulenevat käenduskohustust (II kd tl 28). Hageja poolt 08.03.2011.a kostjale saadetud e-kirjast nähtub, et panga komitee on otsustanud seoses Rendikas OÜ käendusnõuetega kostjale vastu tulla ja langetada nõuet 55 000 eurole ning hageja teatab, et on nõus üle vaatama kostja realistlikku ettepanekut Rendikas OÜ lepingutest tuleneva käenduskohustuse täitmiseks (II kd tl 29). Vastav kiri on edastatud uuesti kostjale 18.04.2011.a (II kd tl 31). 09.08.2011.a on hageja saatnud kostjale kirja, milles teatab, et komiteelt on saadud positiivne otsus seoses kostja kohustustega, mis tulenevad Rendikas OÜ liisingulepingutest ning hageja on nõus loobuma 32 000 eurost juhul, kui XXXXXX XXX kinnistu saab kinnistatud ja kostjale on väljastatud uus laen, mis refinantseerib Rendikas OÜ kohustuste käendamisest tulenevaid kohustusi (II kd tl 33). Kohus leidis, et eelnevalt käsitletud e-kirjavahetusest saab järeldada, et pooled pidasid käesoleva vaidluse esemeks olevate liisingulepingutest tulenevate nõuete tasumise üle läbirääkimisi. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et eespool märgitud kirjavahetus leidis aset seoses teiste liisingulepingutega. Läbirääkimiste pidamise ajaks saab lugeda 21.09.2010.a (I kd tl 36) kuni 22.12.2011.a (II kd tl 35). Seega peatus hageja nõude aegumistähtaeg juhindudes TsÜS § 167 lg-st 1 ajavahemikul 21.09.2010–22.12.2011.a, so 457 päevaks. Hagi esitati 26.10.2012.a. Võttes arvesse, et aegumistähtaeg algas liisingulepingust II tulenevate nõuete osas 01.04.2009.a, liisingulepingust III tulenevate nõuete osas 10.04.2009.a, liisingulepingust IV tulenevate nõuete osas 25.03.2009.a, liisingulepingust V tulenevate nõuete osas 15.04.2009.a ja liisingulepingust VI tulenevate nõuete osas 09.05.2009.a, ning aegumine peatus läbirääkimiste tõttu 457 päevaks, ei ole hageja nõuded aegunud. Hageja on leidnud, et nõude aegumine peatus mh seoses kostja suhtes 10.04.2012.a kohtule esitatud pankrotiavaldusega (II kd tl 44-49). Harju Maakohus on 31.08.2012.a määrusega jätnud hageja avalduse kostja pankroti väljakuulutamiseks rahuldamata (II kd tl 50-53). Kohus märkis, et hageja väited on asjakohatud. Pankrotiavalduse esitamine ei ole sama, mis pankrotimenetluses nõude esitamine ega ole sellega samastatav. Kohus viitas VÕS § 116 lg-le 6, § 195 lg-le 1 ja § 196 lg-le 1 ning üldtingimuste p-le 7.1.2, mille alusel on liisinguandjal õigus liisinguleping üles öelda, kui tarbijast liisinguvõtja on jätnud kolme üksteisele järgneva liisingu osamakse või kaks viimast või ühe viimase osamakse tasumata või on

11(27)

Tsiviilasi nr: 2-12-43583 neid tasunud mittetäielikult (I kd tl 27-28, I kd tl 60-61, I kd tl 94-95, I kd tl 123-124, I kd tl 157158, I kd tl 184-185). Kohus on tuvastanud, et liisinguvõtja rikkus lepingutest tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata esitatud arved (I kd tl 32-35, I kd tl 65-70, I kd tl 99104, I kd tl 128-133, I kd tl 162-165, I kd tl 189-193). Kuna liisinguvõtja ei täitnud oma kohustusi, edastas hageja liisinguvõtjale 17.12.2008.a teatise lepingu ülesütlemise kohta (I kd tl 41) ning palus võlgnevuse tasuda hiljemalt 14 päeva jooksul pärast teatise kättesaamisest ja hoiatas, et võlgnevuse mittetasumisel ütleb hageja lepingud üles ja palub tagastada liisingu-eseme. 17.12.2008.a edastas hageja võlgnevuste tasumiseks nõude ka kostjale (I kd tl 42). Liisinguvõtja ega kostja liisingulepingust tulenevat võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles hageja lepingu ennetähtaegselt ühepoolselt üles 14.01.2009.a. Hageja oli õigustatud lepingu enne-tähtaegselt lõpetama. Kohus viitas VÕS § 195 lg-le 2 ja märkis, et kuni lepingute ennetähtaegse ülesütlemise ajani oli liisinguvõtja kohustuseks tasuda liisingulepingute alusel maksegraafiku järgi makseid täies ulatuses. Hageja esitatud arvetest nr 8517135648, nr 8520979370, nr 8524920192 ja nr 8528508426 (I kd tl 32-35) nähtub, et liisinguvõtjal jäid liisingulepingu I alusel tasumata osamaksed koos intressiga kokku 23 424,52 krooni, so 1497,11 eurot. Hageja esitatud arvetest nr 8508874028, nr 8512892805, nr 8526619265, nr 8526619278, nr 8526619294 ja nr 8528446973 (I kd tl 65-70) nähtub, et liisinguvõtjal jäid liisingulepingu II alusel tasumata osamaksed koos intressiga kokku 149 963,74 krooni, so 9584,43 eurot. Lisaks tasus hageja liisinguvõtja eest kindlustusmakseid, mille hüvitamise kohustus tuleneb üldtingimuste p-st 6.3.2 (I kd tl 59). Liikluskindlustuse võlgnevus moodustab kokku 1647 krooni, so 105,26 eurot (I kd tl 75-80). Hageja esitatud arvetest nr 8508874002, nr 8512892782, nr 8526619029, nr 8526619045, nr 8526619058 ja nr 8528446944 (I kd tl 99-104) nähtub, et liisinguvõtjal jäid liisingulepingu III alusel tasumata osamaksed koos intressiga kokku 144 491,34 krooni, so 9234,68 eurot. Lisaks tasus hageja liisinguvõtja eest kindlustusmakseid, mille hüvitamise kohustus tuleneb üldtingimuste p-st 6.3.2 (I kd tl 93). Liikluskindlustuse võlgnevus moodustab kokku 995 krooni, so 63,59 eurot (I kd tl 109-111). Hageja esitatud arvetest nr 8508874015, nr 8512892795, nr 8526619139, nr 8526619142, nr 8526619155 ja nr 8528446960 (I kd tl 128-133) nähtub, et liisinguvõtjal jäid liisingulepingu IV alusel tasumata osamaksed koos intressiga kokku 149 963,73 krooni, so 9584,43 eurot. Lisaks tasus hageja liisinguvõtja eest kindlustusmakseid, mille hüvitamise kohustus tuleneb üldtingimuste p-st 6.3.2 (I kd tl 122). Liikluskindlustuse võlgnevus moodustab kokku 2445 krooni, so 156,26 eurot (I kd tl 138-144). Hageja esitatud arvetest nr 8517257607, nr 8521156930, nr 8525100047 ja nr 8528711776 (I kd tl 162-165) nähtub, et liisinguvõtjal jäid liisingulepingu V alusel tasumata osamaksed koos intressiga kokku 43 174,60 krooni, so 2759,36 eurot. Hageja esitatud arvetest nr 8517257584, nr 8521156914, nr 8525100034 ja nr 8528711763 (I kd tl 189-192) nähtub, et liisinguvõtjal jäid liisingulepingu VI alusel tasumata osamaksed koos intressiga kokku 43 174,84 krooni, so 2759,36 eurot. Lisaks tasus hageja liisinguvõtja eest kindlustusmakseid, mille hüvitamise kohustus tuleneb üldtingimuste p-st 6.3.2 (I kd tl 183). Liikluskindlustuse võlgnevus moodustab kokku 1580 krooni, so 100,98 eurot (I kd tl 198-201). Kostja on märkinud, et ei nõustu debitoorse võlgnevusega. Samas ei ole kostja selgitanud, miks on debitoorse võlgnevuse osas hageja nõue ebaõige. Ka ei vaielnud kostja vastu sellele, et liisinguvõtja on jätnud liisingulepingutest tulenevad kohustused täitmata. Kindlustusmaksete võlgnevuse osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Tuginedes eeltoodule asus kohus seisukohale, et hageja nõue debitoorse võlgnevuse osas kokku 35 419,37 eurot ja liiklus-kindlustuse võlgnevuse osas kokku 426,09 eurot on põhjendatud.

12(27)

Tsiviilasi nr: 2-12-43583 VÕS § 101 lg 1 p-i 1 kohaselt võib hageja nõuda ka viivist. Arvete nr 8207123148, nr 8207383551, nr 8207513415 ja nr 8207804726 (I kd tl 37-40) kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista viivise liisingulepingu I alusel 2280,16 krooni ehk 145,72 eurot. Arvete nr 8206938936 ja nr 8207811861 (I kd tl 72-74) kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista viivise liisingulepingu II alusel 37 913,21 krooni ehk 2423,09 eurot. Arvete nr 8206938907 ja nr 8207811816 (I kd tl 106-108) kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista viivise liisingulepingu III alusel 36 529,52 krooni ehk 2334,66 eurot. Arvete nr 8206938923 ja nr 8207811858 (I kd tl 135-137) kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista viivise liisingulepingu IV alusel 37 913,21 krooni ehk 2423,09 eurot. Arvete nr 8207130746, nr 8207391381, nr 8207522231 ja nr 8207813636 (I kd tl 167-170) kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista viivise liisingulepingu V alusel 4720,76 krooni ehk 301,70 eurot. Arvete nr 8207130733, nr 8207391378, nr 8207522228 ja nr 8207813623 (I kd tl 194-197) kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista viivise liisingulepingu VI alusel 4720,76 krooni ehk 301,70 eurot. Kohus leidis, et viivisenõue on põhjendatud. Liisinguvõtja, rikkudes lepinguid, pidi teadma, et rikkumisel rakendub viivise maksmise kohustus. Kostja käendajana vastutab ka viivisenõude eest. Kohus viitas VÕS § 367 lg-le 4 ja üldtingimuste p-le 3.7, mille kohaselt, kui liisingufirma, tuginedes lepingu üldtingimuste VII osa punktidele, ütleb lepingu üles ning võõrandab eseme, on ostja kohustatud hüvitama liisingufirmale eseme võõrandamisest tekkinud kahjud (st eseme võõrandamisest saadud summa ja ostja poolt liisingufirmale eseme omandamisega tekkinud kulude hüvitamata osa vahe) ja kulud (sh eseme valduse üle võtmine, eseme hoidmine, eseme müügikõlblikuks seadmine) (I kd tl 25, I kd tl 58, I kd tl 92, I kd tl 121, I kd tl 155, I kd tl 182). Vastavalt üldtingimuste p-le 7.3, kui liisingufirma ütleb lepingu üles ostja süülise käitumise tõttu, on ostja kohustatud hüvitama liisingufirmale kõik põhjendatud kulud, mida liisingufirma kannab seoses lepingu ülesütlemisega (I kd tl 28, I kd tl 61, I kd tl 95, I kd tl 124, I kd tl 158, I kd tl 185). Riigikohus on 28.02.2007.a lahendis nr 3-2-1-1-07 leidnud, et keemilise pesu tasu võib olla hüvitatav lisakuludena VÕS § 367 lg 4 järgi. Lahendi nr 3-2-1-112-06 p-s 11 on Riigikohus leidnud, et lisakulu võib olla ka sõiduauto tagastustasu, kui see on põhjustatud liisingulepingu ülesütlemisest. Riigikohus on 20.06.2011.a lahendi nr 3-2-1-52-11 p-s 17 leidnud, et remondi-kulu ei ole VÕS § 367 lg 4 mõttes ülesütlemisest tingitud lisakulu. Liisingueseme remondi-vajadus mõjutab liisingueseme väärtust, mistõttu tuleb seda liisinguandja nõude suuruse arvutamisel arvestada VÕS § 367 lg 3 järgi. Lahendi nr 3-2-1-112-06 p-s 9 on Riigikohus leidnud, et sõiduauto müügikulud on põhjustatud liisingulepingu ülesütlemisest ning seetõttu on need kulud lisakulud VÕS § 367 lg 4 tähenduses. Seoses asjaoluga, et hageja lõpetas liisingulepingud ennetähtaegselt, kohustus liisinguvõtja tulenevalt lepingu üldtingimuste p-st 7.5. andma hagejale üle lepingute esemeks oleva vara valduse. Kuna liisinguvõtja liisingueset I ei tagastanud, kasutas hageja vara valduse taastamiseks OÜ Reeborn abi. Nimetatud teenuse eest tasus hageja OÜ-le Reeborn 3000 krooni ehk 191,73 eurot (käibemaksuga) (I kd tl 43-44). Liisingueseme I valdus taastati 23.04.2010.a (II kd tl 39). Hageja on arvestanud liisingueseme I tagastamise ja realiseerimise kuludena 992,42 eurot (käibemaksuta) (I kd tl 3). Hageja tasus liisingueseme I realiseerimisel Saksa Auto AS-ile müügieelse tehnilise ülevaatuse eest 1132 krooni ehk 72,35 eurot (I kd tl 46-47) ja sõiduki realiseerimise tasu 14 502 krooni ehk 926,85 eurot (I kd tl 48-49). Kostja on leidnud, et kulud on põhjendamatud. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et liisinguvõtja tagastas liisingueseme I hagejale, seega hageja nõue liisingueseme I tagastamiseks tehtud kulutuste osas on põhjendatud. Saksa Auto AS-i arvelt nr 302601154 nähtub, et remonttööd on olnud summas 83,56 krooni käibemaksuta. Kulutused remondile ei ole tulenevalt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-52-11 p-st 17 põhjendatud. Muus osas on arve nr 302601154 (I kd tl 46) summas 54,95 eurot (käibemaksuta) põhjendatud. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis annaks alust asuda teistsugusele seisukohale. Kohus leidis, et

13(27)

Tsiviilasi nr: 2-12-43583 põhjendatud on ka Saksa Auto AS-i arve nr 302601325 summas 772,35 eurot (käibemaksuta) müügitasu eest (I kd tl 48). Eeltoodu tõttu on põhjendatud lisakulutused liisingulepingu I osas summas 987,08 eurot. Hageja on arvestanud liisingueseme II realiseerimise kuludena 1119,63 eurot (käibemaksuta) (I kd tl 5). Hageja tasus Saksa Auto AS-le arve nr 292600438 alusel 472 krooni so 30,17 eurot müügieelse tehnilise ülevaatuse eest (I kd tl 82-83) ja arve nr 292601406 alusel 20 200 krooni so 1291,02 eurot sõiduki realiseerimise tasuna (I kd tl 84-85). Kohus leidis, et tegemist on põhjendatud lisakuludega VÕS § 367 lg 4 tähenduses. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis annaks alust asuda teistsugusele seisukohale. Eeltoodu tõttu on põhjendatud lisakulutused liisingulepingu II osas summas 1119,63 eurot. Hageja on arvestanud liisingueseme III realiseerimise kuludena 34,12 eurot (käibemaksuta) (I kd tl 7). Hageja tasus OÜ-le A2-Autowelt arve nr 290251 alusel parkimise ja sõiduauto pesu eest 630 krooni so 40,26 eurot (I kd tl 113-114). Kohus leidis, et pesu osas on lisakulutused põhjendatud. Hageja ei ole selgitanud, milles seisneb parkimistasu ning ka arvelt ei ole see tuvastatav. Seetõttu leidis kohus, et lisakulud parkimistasu osas on kontrollimatud ja seega põhjendamatud. Põhjendatud lisakulutused liisingulepingu III osas on seega summas 101,70 krooni so 6,50 eurot. Hageja on arvestanud liisingueseme IV realiseerimise kuludena 1090,83 eurot (käibemaksuta) (I kd tl 9). Hageja on tasunud liisingueseme IV realiseerimisel OÜ-le A2-Autowelt vahendustasu realiseerimise eest 20 140 krooni so 1287,18 eurot (I kd tl 146-147). Kohus leidis, et tegemist on põhjendatud lisakuluga VÕS § 367 lg 4 tähenduses. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis annaks alust väita, et müügikulud on põhjendamatult kõrged. Eeltoodu tõttu on põhjendatud lisa-kulutused liisingulepingu IV osas summas 1090,83 eurot. Hageja on arvestanud liisingueseme V realiseerimise kuludena 1130,46 eurot (käibemaksuta) (I kd tl 11). Hageja tasus Saksa Auto AS-le arve nr 292600440 alusel 472 krooni so 30,17 eurot müügieelse tehnilise ülevaatuse eest (I kd tl 172-173) ja arve nr 292601577 alusel 20 400 krooni so 1303,80 eurot sõiduki realiseerimise tasuna (I kd tl 174-175). Kohus leidis, et tegemist on põhjendatud lisakuludega VÕS § 367 lg 4 tähenduses. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis annaks alust väita, et müügikulud on põhjendamatult kõrged. Eeltoodu tõttu on põhjendatud lisakulutused liisingulepingu V osas summas 1130,46 eurot. Hageja on arvestanud liisingueseme VI realiseerimise kuludena 1018,25 eurot (käibemaksuta) (I kd tl 13). Hageja on tasunud liisingueseme VI realiseerimisel OÜ-le A2-Autowelt vahendustasu realiseerimise eest 18 800 krooni so 1201,54 eurot (I kd tl 202-203). Kohus leidis, et tegemist on põhjendatud lisakuluga VÕS § 367 lg 4 tähenduses. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis annaks alust väita, et müügikulud on põhjendamatult kõrged. Eeltoodu tõttu on põhjendatud lisa-kulutused liisingulepingu VI osas summas 1018,25 eurot. Kohus viitas VÕS § 367 lg-tele 1 ja 3 ning üldtingimuste p-le 3.7, mille kohaselt, kui liisingufirma, tuginedes lepingu üldtingimuste VII osa punktidele, ütleb lepingu üles ning võõrandab eseme, on ostja kohustatud hüvitama liisingufirmale eseme võõrandamisest tekkinud kahjud (st eseme võõrandamisest saadud summa ja ostja poolt liisingufirmale eseme omandamisega tekkinud kulude hüvitamata osa vahe) ja kulud (sh eseme valduse üle võtmine, eseme hoidmine, eseme müügikõlblikuks seadmine). Liisingueseme I jääkmaksumus lepingu ülesütlemise seisuga oli 16 844,74 eurot (käibemaksuta). Liisinguese I suunati müüki 04.05.2010.a ja realiseeriti 01.06.2010.a hinnaga 290 030 krooni käibemaksuga, so 18 536,30 eurot (käibemaksuta 15 446,91 eurot) (I kd tl 45). Liisingueseme II jääkmaksumus lepingu ülesütlemise seisuga oli 28 422,38

14(27)

Tsiviilasi nr: 2-12-43583 eurot (käibemaksuta). Liisinguese II suunati müüki 23.01.2009.a ja realiseeriti 04.03.2009.a hinnaga 505 000 krooni käibemaksuga, so 32 275,38 eurot (käibemaksuta 27 352,02 eurot) (I kd tl 81). Liisingueseme III jääkmaksumus lepingu ülesütlemise seisuga oli 27 385,08 eurot (käibemaksuta). Liisinguese III suunati müüki 25.03.2009.a ja realiseeriti 09.04.2009.a hinnaga 480 000 krooni käibemaksuga, so 30 677,59 eurot (käibemaksuta 25 997,96 eurot) (I kd tl 112). Liisingueseme IV jääkmaksumus lepingu ülesütlemise seisuga oli 28 422,38 eurot (käibemaksuta). Liisinguese IV suunati müüki 22.01.2009.a ja realiseeriti 19.03.2009.a hinnaga 503 500 krooni käibemaksuga, so 32 179,52 eurot (I kd tl 145). Liisingueseme V jääkmaksumus lepingu ülesütlemise seisuga oli 31 277,92 eurot (käibemaksuta). Liisinguese V suunati müüki 23.01.2009.a ja realiseeriti 09.04.2009.a hinnaga 510 000 krooni käibemaksuga, so 32 594,94 eurot (käibemaksuta 27 622,83 eurot) (I kd tl 171). Liisingueseme VI jääkmaksumus lepingu ülesütlemise seisuga oli 31 277,92 eurot (käibemaksuta). Liisinguese VI suunati müüki 22.01.2009.a ja realiseeriti 08.05.2009.a hinnaga 470 000 krooni käibemaksuga, so 30 038,47 eurot (käibemaksuta 25 456,33 eurot) (II kd tl 43). 10.06.2013.a ekspertiisiakti nr 13-164 kohaselt hindas ekspert RM liisingueseme I harilikuks väärtuseks (kohalikuks turuhinnaks) 2010.a aprillis 305 000 krooni käibemaksuga ehk 19 493 eurot (käibemaksuta 16 244,17 eurot), liisingueseme II harilikuks väärtuseks 2009.a jaanuaris 540 000 krooni käibemaksuga ehk 34 512 eurot (käibemaksuta 29 247,46 eurot), liisingueseme III harilikuks väärtuseks 2009.a märtsis 530 000 krooni käibemaksuga ehk 33 873 eurot (käibemaksuta 28 705,93 eurot), liisingueseme IV harilikuks väärtuseks 2009.a jaanuaris 540 000 krooni käibemaksuga ehk 34 512 eurot (käibemaksuta 29 247,46 eurot), liisingueseme V harilikuks väärtuseks 2009.a jaanuaris 560 000 krooni käibemaksuga ehk 35 791 eurot (käibemaksuta 30 331,36 eurot) ja liisingueseme VI harilikuks väärtuseks 2009.a jaanuaris 560 000 krooni käibemaksuga ehk 35 791 eurot (käibemaksuta 30 331,36 eurot) (II kd tl 100-200). Riigikohus on 29.04.2008.a otsuse nr 3-2-1-33-08 p-s 18 leidnud, et kuigi VÕS § 367 lg 3 järgi tuleb juhinduda liisingueseme väärtusest, sõltumata võõrandamisest, on kolleegiumi arvates siiski lubatud poolte kokkuleppel (ka liisinguandja tüüptingimustes) lähtuda selle asemel liisingueseme tegelikust müügihinnast, kui see ei erine oluliselt eseme turuhinnast ning liisinguandjal on kohustus teha kõik endast olenev, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel võõrandamisel parim ja kiireim tulemus. Ajavahemik, mille jooksul tuleb liisinguese võõrandada, peab sellise kokkuleppe puhul olema põhjendatud ja mõistlik, arvestades mh liisingueseme olemust ja selle võimalikku väärtuse langust aja möödudes. Hinnaerinevus kuni 10% võrra turuväärtusest on kolleegiumi arvates sel juhul mõistlik ja lubatav ning liisingu-andja on asja võõrandamisel oma kohustuse kõrgeima tasu saamiseks sel juhul täitnud. Tehinguhindade võrdlemisel eksperdi poolt tuvastatud turuväärtustega nähtub, et viie sõiduki tehinguhinna ja eksperdi poolt tuvastatud turuväärtuse vahe jääb 10% sisse. Liisingueseme I puhul on hinnaerinevus 4,91%, liisingueseme II puhul 6,48%, liisingueseme III puhul 9,43%, liisingueseme IV puhul 6,76% ja liisingueseme V puhul 8,93%, mis Riigikohtu seisukohta arvestades on lubatud erinevus. Kohus leidis, et liisingueseme I, II, III, IV ja V puhul tuleb harilikuks turuväärtuseks lugeda nende tegelik müügihind käibemaksuta, so vastavalt 15 446,91 eurot, 27 352,02 eurot, 25 997,96 eurot, 27 270,78 eurot ja 27 622,83 eurot. Liisingueseme VI puhul on hinnaerinevus tehinguhinna ja eksperdi poolt tuvastatud turuväärtuse vahe 16,07%, mis ületab Riigikohtu poolt lubatud hinnaerinevust. Seega tuleb liisingueseme VI osas harilikuks turuväärtuseks lugeda eksperdi poolt nimetatud turuväärtus, so 30 331,36 eurot käibemaksuta. Eeltooduga on tõendatud, et liisinguvõtjal on hageja ees liisingulepingu ülesütlemisest tulenev nõue:

15(27)

Tsiviilasi nr: 2-12-43583 •

•

•

•

•

•

liisingulepingu I alusel summas 19 474,65 eurot (jääkmaksumus 16 844,74 eurot, debitoorne võlgnevus 1497,11 eurot, viivis 145,72 eurot, vara tagastamise ja realiseerimise kulu 987,08 eurot). Liisingueseme I turuhind vara tagastamise hetkel oli 15 446,91 eurot. Seega on liisinguvõtjal liisingulepingu I alusel hageja ees võlgnevus summas 4027,74 eurot. liisingulepingu II alusel summas 41 654,79 eurot (jääkmaksumus 28 422,38 eurot, debitoorne võlgnevus 9584,43 eurot, kindlustusmaksete võlgnevus 105,26 eurot, viivis 2423,09 eurot, vara realiseerimise kulu 1119,63 eurot). Liisingueseme II turuhind vara tagastamise hetkel oli 27 352,02 eurot. Seega on liisinguvõtjal liisingulepingu II alusel hageja ees võlgnevus summas 14 302,77 eurot. liisingulepingu III alusel summas 39 024,51 eurot (jääkmaksumus 27 385,08 eurot, debitoorne võlgnevus 9234,68 eurot, kindlustusmaksete võlgnevus 63,59 eurot, viivis 2334,66 eurot, vara realiseerimise kulu 6,50 eurot). Liisingueseme III turuhind vara tagastamise hetkel oli 25 997,96 eurot. Seega on liisinguvõtjal liisingulepingu III alusel hageja ees võlgnevus summas 13 026,55 eurot. liisingulepingu IV alusel summas 41 676,99 eurot (jääkmaksumus 28 422,38 eurot, debitoorne võlgnevus 9584,43 eurot, kindlustusmaksete võlgnevus 156,26 eurot, viivis 2423,09 eurot, vara realiseerimise kulu 1090,83 eurot). Liisingueseme IV turuhind vara tagastamise hetkel oli 27 270,78 eurot. Seega on liisinguvõtjal liisingulepingu IV alusel hageja ees võlgnevus summas 14 406,21 eurot. liisingulepingu V alusel summas 35 469,44 eurot (jääkmaksumus 31 277,92 eurot, debitoorne võlgnevus 2759,36 eurot, viivis 301,70 eurot, vara realiseerimise kulu 1130,46 eurot). Liisingueseme V turuhind vara tagastamise hetkel oli 27 622,83 eurot. Seega on liisinguvõtjal liisingulepingu V alusel hageja ees võlgnevus summas 7846,61 eurot. liisingulepingu VI alusel summas 35 458,21 eurot (jääkmaksumus 31 277,92 eurot, debitoorne võlgnevus 2759,36 eurot, kindlustusmaksete võlgnevus 100,98 eurot, viivis 301,70 eurot, vara realiseerimise kulu 1018,25 eurot). Liisingueseme VI turuhind vara tagastamise hetkel oli 30 331,36 eurot. Seega on liisinguvõtjal liisingulepingu VI alusel hageja ees võlgnevus summas 5126,85 eurot.

Seega on liisinguvõtjal liisingulepingute alusel hageja ees võlgnevus kokku 58 736,73 eurot, millise eest vastutab käenduslepingute alusel kostja. Kohus on tuvastanud ja puudub vaidlus, et 02.06.1999 sõlmisid hageja ja kostja järelmaksuga ostumüügilepingu nr 992044L, mille objektiks oli eramaja aadressil XXXXXX XXX X, XXXXXXX (I kd tl 204). 09.02.2012.a esitas Maksu- ja Tolliamet hagejale maksuteate nr 344508 maamaksu tasumiseks XXXXXX XXX X kinnistu eest summas 583,25 eurot (I kd tl 217). 22.02.2012.a sõlmisid hageja ja kostja notariaalselt tõestatud kinnistu müügilepingud, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingud (I kd tl 205-214), mille p-s 3.6 leppisid pooled kokku, et maamaksu käesoleva aasta eest kohustub tasuma müüja. 09.03.2012.a esitas hageja kostjale arve 2012.a maamaksu tasumise kohta (I kd tl 215), mis on kostja poolt tasutud osaliselt. Hageja nõuab puuduoleva summa tasumist 578,23 euro ulatuses. Kostja väitis 12.09.2013.a kohtuistungil, et maamaksu nõue on tasutud kostja poja poolt (II kd tl 247). Hageja märkis, et puudub info tasumise kohta. Kohus leidis, et kuna kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et nõutav maamaksu summa on hagejale või Maksu- ja Tolliametile tasutud, on hageja nõue põhjendatud. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ostu-müügilepingust nr 992044L tulenev võlgnevus summas 578,23 eurot. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kokku 59 314,96 eurot.

16(27)

Tsiviilasi nr: 2-12-43583 Apellatsioonkaebus

17(27)

Tsiviilasi nr: 2-12-43583 Liisingulepingu ülesütlemise korral muutub liisinguandja nõue sissenõutavaks mõistliku aja jooksul pärast lepingu ülesütlemist. Mõistliku aja pikkus sõltub mh liisinguandja kulutuste kindlakstegemisele mõistlikult kuluvast ajast, mis ei saa kostja arvates olla pikem kui kaks nädalat, võttes arvesse, et liisinguandjast hageja on professionaal, kelle igapäevane majandusja kutsetegevus seisnebki autode hindamises. Seega muutus hageja nõue kostja ja liisinguvõtja vastu sissenõutavaks 15.01.2009.a. Ülaltoodust tulenevalt on kohus vääralt kohaldanud VÕS § 367 lg-d 1 ja 3 ning § 82 lg-d 3 ja 7. Kostja ei nõustu kohtuga ka selles, et hageja nõue ei ole aegunud, mh aegumise peatumise tõttu seoses läbirääkimiste pidamisega. Kohus ei ole otsuses piisavalt diferentseerinud ega ka TsMSis nõutavas ulatuses põhjendanud kostja käenduslepingust tulenevaid vastuväiteid kostja vastuväidetest, mis tulenevad OÜ-ga Rendikas sõlmitud liisingulepingutest ehk vastuväidetest, mida oleks põhivõlgnikust OÜ Rendikas võinud ise esitada. Vaidlust ei ole selle üle, et hagi esitamise hetkeks olid hageja liisingulepingutest tulenevad nõuded OÜ Rendikas ehk põhivõlgnikust liisinguvõtja vastu aegunud, arvestades seda, et need nõuded muutusid sissenõutavaks hiljemalt 15.01.2009.a ning aegusid hiljemalt 15.01.2012.a. Seega, lähtudes Riigikohtu praktikast (vt lahendid nr 3-2-1-33-09 ja 3-2-1-12-10) ning TsÜS §-st 144, milles on sätestatud, et koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrval-kohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks veel eraldi aegunud, tuleb hageja liisingu-lepingutest tulenev nõue kostja vastu lugeda kahtlemata aegunuks. Isegi, kui nõustuda kaevatavas otsuses toodud nõuete sissenõutavaks muutumise kuupäevadega, siis ka sellisel juhul oleks hageja nõue OÜ Rendikas vastu aegunud ühe erandiga liisingulepingu I suhtes. Vaidlust ei saa olla selle üle, et kui hageja oleks samasisulise nõudega OÜ Rendikas vastu 26.10.2012.a kohtusse pöördunud, saanuks viimane tugineda vastuväitena nõude aegumisele, mis toonuks kaasa hagi rahuldamata jätmise. Lähtudes VÕS § 149 lg-st 1 saab käendajast kostja tugineda sellele, et liisingulepingutest tulenevad nõuded on OÜ Rendikas vastu aegunud, mis annab kostjale alalise õiguse keelduda omapoolse kohustuse täitmisest. Kostja jääb oma maakohtus avaldatu juurde, et ta ei ole kunagi pidanud hagejaga läbirääkimisi nõude aluseks olevate liisingulepingute üle, mis oleks kaasa toonud nõude aegumise peatumise. Seetõttu on kohus hinnanud tõenditena esitatud pooltevahelist kirjavahetust ebaõigesti ja ühekülgselt, mis on toonud kaasa väära lahendi. Kostjal on õigus vastavalt TsÜS § 142 lg-le 1 keelduda oma kohustuse täitmisest liisinguandja ees. Siinkohal on oluline, et kõik hagis nimetatud debitoorsed võlgnevused tuli asja materjalide kohaselt tasuda hiljemalt 2008.a, võttes ka arvesse asjaolu, et kõik liisingulepingud lõppesid 31.12.2008.a, on liisingueseme kasutamise eest esitatud arved pärast 2008.a lõppu esitatud ilma õigusliku aluseta. Ühtlasi leiab kostja, et kõik kindlustusmaksete ja viivisenõuded on aegunud, sest nende sisse-nõutavaks muutumisest oli hagi esitamise hetkeks möödunud enam kui kolm aastat. Kohus on nõude rahuldamisel ebaõigesti arvestanud sõidukite tegelikku võõrandamishinda, kuigi oleks pidanud lähtuma ekspertiisiga tuvastatud tagastamisaegsetest väärtustest. Kostja on oma vastuses hagile leidnud, et liisinguandja tüüptingimustes on ebamõistlikult kahjustav ja seega VÕS § 42 lg 1 järgi tühine kokkulepe, mille järgi ei võeta liisinguandjale jääva liisingueseme väärtust liisinguandja hüvitusnõude arvestamisel üldse arvesse või tehtaks seda ebamõistlikult väikeses ulatuses. Kaevatavast otsusest ei nähtu, et kohus oleks kostja vastavat väidet kontrollinud, kuigi tüüptingimuste kehtivuse kontrollimise kohustus tuleneb kohtule ex officio põhimõttest. Antud juhul ei ole kohaldatav maakohtu poolt viidatud Riigikohtu lahendites nr 3-2-1-33-08 ja 3-2-1-77-08 toodud seisukohad, kuivõrd liisingulepingute osapoolte vahel puudus kokkulepe selle kohta, millistel tingimustel toimub liisingueseme müügiprotsess; samuti ei ole pooled kokku leppinud selles, et ostuhind on hüvitusnõude suuruse kindlaksmääramise aluseks üksnes siis, kui see ei erine oluliselt turuhinnast. Lepingust ega

18(27)

Tsiviilasi nr: 2-12-43583 selle üldtingimustest ei tulene liisinguvõtja õigusi seoses liisingueseme müügi-protsessiga; samuti tingimusi, mida müügiprotsessis järgima peab. Eelnevast tulenevalt on kostja seisukohal, et liisingulepingute üldtingimuste punktides sisalduvad kokkulepped liisingueseme omandamisega tekkinud kulude hüvitamise kohustuse suuruse kindlaks-määramise kohta on liisinguvõtjat ja seega ka kostjat ebamõistlikult kahjustavad ning seetõttu tühised tüüptingimused. Seetõttu tulnuks liisinguandja kulude kindlaksmääramise nõude hindamisel lähtuda ekspertiisiaktis toodud hindadest. Vastustaja seisukoht

19(27)

Tsiviilasi nr: 2-12-43583 Juhul, kui kiri saadeti tavalise postiga, mida väidab hageja, siis ei saanud kirja adressaat fikseerida ega tõendada kirja kättesaamist muul moel kui kirja kuupäevaga ja omapoolsete väidete esitamisega. Kuigi postiettevõte võib kirja Eesti piires kohale toimetada ka viie päevaga, jõuab post adressaadini tihti ka samal päeval, seda eriti olukorras, kus post liigub sama asule piires. Seega võib kirjal oleva kuupäeva tõttu lähtuda kostja väitest, et kiri jõudis adressaadini samal päeval.

20(27)

Tsiviilasi nr: 2-12-43583 ringkonnakohus leiab, et mõistlik aeg rahalise kohustuse täitmiseks on selline ajaperiood, mis kulub isikul, mõistlikult raha maksmiseks, näiteks rahalise ülekande tegemiseks (VÕS § 108 lg 1 näeb ette põhimõtte, et raha peab alati olema), peaks vastav periood olema lühem (sisuliselt aeg, mis kulubki raha ülekandmiseks), kuid kuivõrd kostja sellisele positsioonile asus, arvestab ringkonnakohus aegumist alates 15.01.2009.a.

21(27)

Tsiviilasi nr: 2-12-43583 liisingulepingu ese aastaid hiljem, kuid liisinguandjal ei ole keelatud esitada liisingulepingu lõppemisel ka nõudeid lähtudes sellest, et liisingueset ei tagastatagi. Teiseks, liisingu eseme tagastamise korral tegeleb liisingulepingu esemega edasi liisinguandja ning liisinguvõtjal puudub võimalus mõjutada liisingueseme võõrandamist ning sellega seotud kulude tegemist ning nende selgumist. Kohtupraktikast on teada juhuseid, kus liisinguandjad on viivitanud liisinguesemete võõrandamisega aastaid ning liisinguandjatel ei ole ka liisinguesemete võõrandamise kohustust.

22(27)

Tsiviilasi nr: 2-12-43583 hageja selles osas hagist ei loobu. Kuid ka siis ei saa kostjapoolse kohustuse täitmata jätmine lükata aegumistähtaja algust edasi.

23(27)

Tsiviilasi nr: 2-12-43583 kostja, et ta on nõus tasuma kogu nõudest 10%, kui see ajatatakse piisava aja peale. Seega oleks tulnud pooltel nii või teisiti hiljem kokku leppida, et mis see piisav aeg on. Kostja väitis, et hageja mõistliku aja jooksul kostja ettepanekule ei reageerinud ning sellel põhjusel 21.09.2010.a läbirääkimised ei alanud.

24(27)

Tsiviilasi nr: 2-12-43583

25(27)

Tsiviilasi nr: 2-12-43583

jätta

hagi

vaidlustatud

osas

rahuldamata

ning

26(27)

Tsiviilasi nr: 2-12-43583

Reet Allikvere

Ülle Jänes

Kaupo Paal

27(27)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.