Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest so. 12.11.2014.a. (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Viru Maakohtu menetluses on V. A.i hagi V. K.i vastu kahju hüvitamise nõudes. Hageja palub välja mõista kostjalt tekitatud kahju summas 13897,46 eurot. Kohtul ei õnnestunud kostjale hagimaterjale kätte toimetada isiklikult allkirja vastu. Kostjale toimetati hagimaterjalid kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja hagile vastanud ei ole, samuti ei ole kostja ilmunud 27.05.2014.a. toimunud kohtuistungile, millest kostjat teavitati läbi väljaande Ametlikud Teadaanded kuna muul viisil ei õnnestunud kohtul kostjale dokumente kätte toimetada.
KOHTU PÕHJENDUSED
2.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilasja eelmenetluse käigus saatis kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama. Kostjale toimetati hagimaterjalid kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (tlk. 67). Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.
3.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kohtu poolt määratud tähtajaks kostja hagiavaldusele ei vastanud ega hagile vastuväiteid ei esitanud, loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
4.Tekitatud kahju arvestus Hagiavalduse kohaselt selgitas kostja hagejale, et kui hageja soovib saada osaühingu osanikuks, peab ta kandma kostja isiklikule pangaarvele rahalisi vahendid ulatuses, et oleks võimalik suurendada osaühingu xxx OÜ (registrikood xxx) osakapitali 10 068,11 euroni s.o. 157 531,69 krooni. . Hageja kandis kostja isiklikule pangaarvele üle 123 200 krooni, mis on 7873,91 eurot. Hagiavalduse kohaselt tekitas kostja hagejale varalist kahju kokku summas 13897,46 eurot (10068,11+2870,67 + 958,68).
4.1.Hageja märgib, et kuna ta võttis kostjale laenatud summa 90000 (üheksakümmend tuhat) krooni ülekandmiseks pangast laenu, pidi ta tasuma laenult intressi kokku 44916,30 krooni/2870,67 eurot. Hageja leiab, et nii laenusumma kui ka tasutud intressid tuleb arvestada temale tekitatud kahju hulka.
4.2.Lisaks kandis S. A. 28.05.2010 hageja palvel üle kostja isiklikule pangaarvele 25 000 krooni/ 1597,79 eurot (tlk. 26)
4.3.Samuti kandis D. M. 19.02.2011 hageja palvel kostja isiklikule kontole üle 200 eurot (tlk. 29).
4.4.Samuti andis hageja kostja kastutusse motorolleri maksumusega 15000,06 krooni s.o. 958,68 eurot, mille kostja jättis tagastamata.
5.Kohaldamisele kuuluvad õigusnormid ja kohtu poolt tuvastatud asjaolud
5.1.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 100, on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine ja § 101 lg 1 p 3, võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud poolelt kahju hüvitamist. VÕS § 127 lg 1, on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine 2(4)
2-12-52087 olukord, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ja lg 4, peab isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
5.2.Kohus tuvastas, et hageja kandis kostja isiklikule pangaarvele järgmised summad: 13.05.2010 90000 krooni (tlk. 14), 01.06.2010 30500 krooni (tlk. 22), 22.06.2010 3000 krooni (tlk. 14), 31.07.2010 200 krooni (tlk. 14 pöördel), 19.10.2010 5000 krooni (tlk.15 pöördel). Kokku on hageja kostja arvele tasunud 128 700 krooni / 8225,43 eurot.
5.3.Kohus tuvastas, et hageja on sõlminud 01.06.2011 laenulepingu nr 10-034616-VL summas 90000 kr (tlk. 11), laenu tagastamise graafiku kohaselt pidi hageja tasuma intressi kokku 44916,30 krooni so. 2870,67 eurot (tlk. 12,13) ja laenusumma kanti hageja isiklikule arveldusarvele (tlk. 14).
5.4.Kohus tuvastas, et xxx OÜ (edaspidi osaühing) osakapitali suuruseks on 40 000 eesti krooni /2556,46 eurot ja osaühingu osanikuks ei ole märgitud kostja (tlk l0). Seega ei ole osaühingu osakapitali suurendamist toimunud ja hageja ei ole kantud äriregistrisse osaühingu osanikuks. Hageja ei ole omandanud soovitud eset – OÜ xxx osakut.
5.5.Kohus on seisukohal, et hageja nõue kostjale makstud raha tagastamise osas kuulub rahuldamisele VÕS § 1028 lg 1 alusel. Kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kohus leiab, et hageja poolt kostja isiklikule arveldusarvele üle kantud summa 8225,43 eurot, saab lugeda otseseks tekitatud kahjuks, mis tuleb kostjalt välja mõista. Kuna kohtu poolt on leidnud tõendamist, et hageja kandis kostja isiklikule pangaarvele üle 8225,43 eurot ja tasus kostjale ülekandmiseks võetud pangalaenu lepingust tulenevat intressi 2870,67 eurot, kuid kostja jättis tema arvelduskontole üle kantud raha arvelt suurendamata osaühingu osakapitali, mistõttu ei saanud hageja osaühingu osanikuks, ega saanud sealt loodetavat tulu, on hageja nõue kostja vastu põhjendatud ja tuleb rahuldada täies ulatuses. Kohus leiab, et kuna hageja võttis pangast laenu ja pidi tasuma laenult intressi, saab tasumisele kuuluva intressisumma 2870,67 eurot lugeda hagejale tekitatud kahjuks.
5.6.Kohus tuvastas hageja selgituste, tunnistaja S. A. kohtuistungil antud selgitusega (tlk 97 pöördel), et 28.05.2010 kandis S. A. hageja palvel üle kostja isiklikule pangaarvele 25 000 krooni so. 1597,79 eurot (tlk. 26) ja 19.02.2011 kandis D. M. kostjale hageja palvel üle 200 eurot (tlk. 29), kokku 1797,79 eurot. Mõlemad summad on hageja kolmandatele isikutele tagasi maksnud: A. 2010.a. (tlk 27-28) ja M.ile 2010.a. (tlk. 30, tõlge tlk. 31) Kohus leiab, et kuigi summa 1797,79 eurot ei ole hageja poolt kostja isiklikule arveldusarvele üle kantud, on tegemist kolmepoolse suulise laenulepinguga, milles V. A.i suhtes on võlausaldajateks D. M. ja S. A.. V. A. ise on võlausaldajaks laenusuhtes kostjaga. Kohus tuvastas, et hageja on laenulepingust tulenevad kohustused võlausaldajate M.i ja A. ees täielikult täitnud, seega kuulub kolmandatelt isikutelt kostja kontole laekunud raha tagasinõude õigus kostja vastu üheselt hagejale.
5.7.VÕS § 396 lg 1 sätestab Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kohus on seisukohal, et tegemist on kolmepoolse laenulepinguga, ning hageja on kohustused kolmandate isikute ees täitnud, on nõudeõigus kostja vastu tekkinud hagejal. Seega peab kostja 3(4)
2-12-52087 hagejal tema kontole üle kantud rahasumma hagejale hüvitama. kogusumma 1797,79 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista.
Seega tuleb laenulepingute
5.8.Kohus tuvastas, et hageja esitas kohtule 18.05.2009 arve-saatelehe nr 180509 skuutri eest sularahas 15000,16 krooni /958,68 eurot tasumise kohta (tlk. 32). Kohus leiab, et hageja selgituste ning tunnistaja S. G. poolt kohtuistungil antud ütlustega on tõendatud asjaolu, et kostja on saanud 2010.a. augustikuus oma valdusse hagejale kuuluva motorolleri. Pooled on sõlminud motorolleri kasutamiseks suulise kokkuleppe. Kostja ei ole kuni käesoleva ajani motorollerit tagastanud ega selle maksumust hüvitanud. Samuti ei ole kostja tasunud motorolleri kasutamise eest hagejale mingit tasu. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole poolte vahel sõlmitud kokkulepet mootorrolleri ajutiseks kasutamiseks nõuetekohaselt täitnud. Kostja on VÕS § 104 lg 21 ja 2 mõttes käitunud süüliselt, jättes tahtlikult täitmata kohustuse kasutamiseks võetud ese tagastada. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 3 on hageja õigustatud kokkuleppe eseme tagastamata jätmise korral nõuda tekitatud kahju hüvitamist. Hageja nõue kostja vastu on motorolleri väärtuses s.o. 958,68 eurot, mis kuulub kohtu hinnangul rahuldamisele tulenevalt VÕS § 115 lg 1.
6.Kohus tuvastas, et hagejal on nõudeid kostja vastu kogusummas 13 852,54 (kolmteist tuhat kaheksasada viiskümmend kaks) eurot ja 54 senti, mis kuuluvad rahuldamisele.
6.Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Hageja on hagihinnaks märkinud 13897,46 eurot.
7.Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna kohus rahuldab hagit, tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab kostja.
/digitaalselt allkirjastatud/ Leanika Tamm kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.